Eile hommikul nägin köögiaknast kaunist lindu. Tabasin ennast hetk enne ütlemist “Vaata, Muki, kui ilus lind.” Varsti tuli teine samasugune lind ka ja nende õnneks ei teadnud kööki sooja pagenud Muki sest midagi.
Viimane kord linnast häälega maale sõites vedas hästi. Sain kahe autoga oma teeotsale ja mõlemal korral jätkus terveks sõiduks huvitavat vestlust. Selliste päevade tõttu tasub ikka hääletada:)
Ühe juhiga rääkisime maale kolimisest ja endalegi üllatuseks ütlesin, et igatsen anonüümset rahvamassi. Lihtsalt tänaval kõndimist nii, et võõrad inimesed lähevad mööda. Kes oleks seda osanud arvata.
Igatahes on olukord jõudnud niikaugele, et otsin tööd. Väljaspool kodu. Põhiline, et saaks suhelda positiivselt meelestatud inimestega.
Jõuluprojekt edeneb:) Tasapisi.
Kodutee 