Kõige parem smuuti

0,5 purki kookospiima

2 küpset banaani

peotäis punaseid või siniseid marju

Ja mitte midagi muud. Mikserda kõik läbi ja naudi.  Kogused on ühele. Ma olen täitsa kindel, et kahekordne kogus oleks ka ühele paras:)

Täiendatud 12.07.17.

Olen seda katsetanud mustsõstarde ja aedmaasikatega. Maasikatega oli kahtlemata kõige parem. Postituse tegin küll juba enne maasikateni jõudmist. Magusate mustsõstardega piisas 2 banaanist, kuid hapudega oli 4 banaanist ka vähe. Usun, et marjade asemel oleks väga hea ka näiteks mango või aprikooside-nektariinidega.

Talvesalat

Tegin seda Vabariigi sünnipäeval. Tuli hea:)

7-8 pirni (Conference)

3 apelsini

1,5-2 küpset avokaadot

paar väikest peotäit värsket basiilikut

3-4 peotäit metsikut rukolat

Koori ja tükelda puuviljad, rebi roheline tükkideks, sega kõik hästi läbi. Jätsin pirni ja apelsini suhteliselt suurte tükkidena, avokaado lõikasin peenelt. Mulle meeldib, kui avokaado kreemjalt kõike muud katab, mitte ei jää eraldi tükkidena.

Plaanis oli lisada ka 1 granaatõun, kuid kuna hoolikalt valitud väljast ilus eksemplar osutus seest üleni mädaks, jäi see ära. Oli ilmagi väga hea.

Kookoskook shokolaadiga

3 keskmist muna

u. 125 g rafineerimata kristallsuhkrut

1 tl vaniljesuhkrut

400 ml kookospiima

4 spl kookosrasva

90-100 g kookoshelbeid

paar väikest peotäit maisimannat

riisijahu

0,5 tl soola

1 tl söögisoodat

0,5 tl sidrunhapet

paar väikest peotäit rosinaid

mustsõstrapulbrit

shokolaadinööpe

 

Vispelda munad suhkrutega lahti. Vispelda hulka kookospiim. Sulata kookosrasv ja sega tainasse. (Mina ei sulatanud ja jäi tükiline, kuid maitses ei olnud seda kuidagi tunda.) Sega hulka kookoshelbed, maisijahu, sool, sooda ja sidrunhape ning riisijahu nii palju, et saaks poolpaks tainas. Sega hulka rosinad.

Küpseta kookosrasvaga määritud vormis eelkuumutatud ahjus 180 C juures umbes 40 minutit kuni kook on pealt helekuldne ja sisse torgatud tikk jääb enam-vähem kuivaks.

Puista koogi pinnale mustsõstrajahu ja kõige peale tihedalt shokolaadinööpe. Pista kook korraks välja lülitatud, kuid veel kuuma ahju, et shokolaad sulaks. Määri shokolaad kahvliga ilusaks ühtlaselt triibuliseks. Lase jahtuda.

Kook sündis spontaanselt kokku pandud asjadest ja tuli üle ootuste hea. Tekstuurilt nagu pehme kookosküpsisepudi tugeva glasuuriga. Mustsõstra maitset ei jäänud tunda, ilmselt ära jätmine midagi oluliselt ei muudaks. Kui suures koguses ja hästi paksu kihina kooki teha, siis vahele sobiks ilmselt pohlamoos ka.

Kapipõhja supp

Oliiviõli

1 küüslauguküüs

1 sibul

umbes 250 g kollaseid läätsi

1/3 lillkapsast

u. 400 g pastat

soola, pipart

keeva vett

peale maitserohelist

Kuumuta hakitud sibulat ja küüslauku oliiviõliga, kuni omandavad klaasja ilme ja sooja kuma. Lisa läätsed ja hakitud lillkapsas, kuumuta koos veidi. Lisa keev vesi, sool ja pipar. Lase haududa kuni läätsed on peaaegu valmis. Lisa pasta ja keeda veel vastavalt pasta keetmisajale pakil. Kui pasta on al dente, lase kaane all kuni 30 min seista.

Kui kollaseid läätsi kapipõhjas ei leidu, sobivad ka punased läätsed, oakonserv, leotatud oad, külmutatud oad… Pastad võivad olla erinevate pakkide põhjast. Pasta asemel võib olla ka riis, kinoa, odrakruubid… Kui kapipõhi on parajasti rikkalikum, ei teeks paha ka varsseller, porgand ja tomatipüree.

Jätkub viiele.

Avokaadokaste pastale

Inspireerituna sellest retseptist tegin nii.

2 peent varsselleri vart

4 keskmist lillkapsa õisikut

1 küüslaugu küüs

2 küpset avokaadot

1 pott värsket basiilikut

Hakkisin kõik kannu (lillkapsa ja varsselleri peenelt), pigistasin peale

1 väikese mahesidruni mahla.

Miskerdasin teraliseks kreemiks.

Serveerisin spagettide ja värske salati (tomat, kurk, paprika) kõrval. Oli väga hea, suhteliselt kerge kaste.

Mina küüslauku ei armasta ja panin seda ainult moe pärast. Chloe pani 3 küünt. Seevastu sidrunit oleks võinud lausa 2 olla, kuigi Chloe pani ainult lusikaga. Õli ei pidanud ma vajalikuks ja piiniaseemnetest puudust ei tundnud.

Liitusin vegan väljakutsega ja selle uudiskirja retseptiks oli samuti mõni päev tagasi avokaadokaste.

Kreemjas kõrvitsa-läätsesupp ingveriga

Kuldne supp kosutab sügisel nii ihu kui hinge:)

Sõltuvalt isust jätkub 8-12 sööjale

extra virgin oliiviõli

1-2 varsselleri vart

500 g porgandeid

0,5 väikest kõrvitsat

0,5 keskmist lillkapsast

8 pudrukartulit

jupp ingverit (mina väga vürtsikat ei taha ja kasutasin selle supikoguse peale 2 kitsast ingveriharu, kokku vast 3 cm. Kui ingver väga meeldib, võib rohkelt panna)

250 g kollaseid läätsi

soola

keeva vett

serveerimiseks maitserohelist ja mahesidrunit

***

Puhasta ja tükelda köögiviljad, haki ingver peenelt.

Kuumuta varssellerit ja porgandeid oliiviõliga poti põhjas kuni need omandavad kuldse tooni.

Lisa muud köögiviljad, ingver, läätsed, sool ja keeva vett nii palju, et katab köögiviljad.

Hauta suppi umbes 20 minutit kuni läätsed ja kõik köögiviljad on pehmed.

Püreeri supp sauseguriga kreemjaks.

Serveerimisel võib supi peale hakitud maitserohelist puistata ja sidrunit pigistada, iga sööja oma maitse järgi.

Kreemjas köögivilja risoto

Kerge ja kosutav sügisene toit 🙂

Vaja läheb:

extra virgin oliiviõli

risotoriisi

köögivilju maitse järgi. Täna tegin varsselleri, paprika ja suvikõrvitsaga. Hästi sobivad siia ka porgand, brokkoli ja pea kõik muu, mida juhtub olema.

soola

kuuma vett

Kõrvale võib teha värske salati või panna lihtsalt kurgi- ja tomativiile ning hakitud maitserohelist.

Haki köögiviljad meeldiva suurusega tükkideks. Lase õli poti põhjas kuumaks, vala köögiviljad potti. Varsselleril, sibulal ja/või porrulaugul lase enne muude köögiviljade lisamist veidi omaette õliga kuumeneda. Kui kõik köögiviljad on lisatud ja mõne minuti kuumenenud, lisa risotoriis, sega ja kuumuta kõike koos paar minutit. Lisa kuuma vett vähehaaval, lase veel kaane all haududes riisi sisse imenduda ja lisa uuesti vett kuni riis on valmis. Ära sega. Valmis risotol lase enne serveerimist veidi kaane all seista.

Kunagi lisasin suvikõrvitsa risotole lõpus sinihallitusjuustu ka ja see oli päris hea, kuid läks veidi liiga raskeks. Ilma on kergem tunne.

Head risotot ei saa pikateralisest riisist ja kogu vett korraga lisades.

Kui riis võtab poti põhja kinni (mis segades kergesti juhtub), lisa peaaegu valmis risotole veel veidi vett, keera tuli alt kinni ja lase kaane all seista. Riis haudub põhja küljest lahti. Eeldusel, et pole kõrbema läinud. Kui põhi on kõrbema läinud, siis väldi segamist, tõsta puhas osa pealt teise potti ja lõpeta valmistamine seal.

Kodune müsli

Unistasin kaua ise müsli tegemisest, kuid ette võtsin alles nüüd. Kartsin millegipärast, et on keeruline, kuid osutus üsna kergeks. Tõukeks oli see retsept.

Esimesel korral tegin hästi lihtsa.

Ühe plaaditäie jaoks segasin kokku

umbes pooleks jämedaid kaerahelbeid ja toortatart

paar peotäit maapähkleid

paar peotäit päevalilleseemneid

2 spl kookosrasva

2 spl ingverisiirupit

1 tl piparkoogimaitseainet

Laotasin segu õhukeselt küpsetuspaberiga plaadile ja küpsetasin eelkuumutatud ahjus 160 C juures ligikaudu 12 minutit, segades alguses 5 minuti järel, lõpus tihedamalt. Tulemus võiks olla pigem kuldkollane, mitte pruuni varjundiga. Pähklid ja seemned lähevad liigsel kuumutamisel kergesti väga ebameeldivaks. Kui tundub, et on valmis, siis võta välja ja ära oota, et määratud aeg täis saaks.

Röstitud segule lisasin paar peotäit rosinaid.

Teisel korral tegin kaks plaaditäit veidi külluslikumalt ja lisasin röstitavale segule lisaks kõigele eelnevale ka purustatud mandleid ja seesamiseemneid ning pärast ahjust välja võtmist segasin hulka rosinaid, kuivatatud banaanilaaste ja 1 spl mustsõstrajahu.

Esimesel tegemisel tundus mulle, et on hea küll, kuid müslist on asi ikka kaugel, pigem on tegemist praetud kaerahelbe-pähkli seguga. Mis võib ka tore olla, kuid poemüslit ei meenuta. Teisel korral võtsin heledamana välja ja sai rohkem müsli tundega. Olles nüüd iga päev seda söönud ei kujuta varsti enam elu ilma koduse müsli varuta ettegi.

Lisaks niisama söömisele on seda tore ka näiteks riisipudru sisse segada:) Ja küpsisetaignasse panna. Aastaid tagasi tegin ükskord müslikeeksi Marianne kommi puruga. See oli hea, peaks uuesti proovima.

Kuidas teie müslit teete? Kas teil on õnnestunud teha sellist müslit, mis on känkrates? Et iga helves ja tera ei ole eraldi, vaid on kokku kleepunud ja känkrad on krõbedaks, kuid mitte rasvaseks ega mesiseks jäänud?  

Banaanikeeks

Võtsin aluseks https://looduskodu.wordpress.com/2012/03/16/banaani-jaanikaunaleib/

Eelkuumutasin ahju 200 C peale.

Vispeldasin lahti 2 muna ja

1,5 dl kristallsuhkrut

segasin hulka

2 keskmist üliküpset banaani ja

5 spl oliiviõli

Seejärel lisasin

1 dl kaerahelbeid

1 dl tatrajahu

2 dl gluteenivaba koogijahu (Schär Patisserie)

0,5 dl maisipolentat

1,5 tl söögisoodat

1 kasina tl ökot piparkoogi maitseainet

0,5 tl peensoola

Valasin vedela taina õlitatud vormi ja panin ahju. Madaldasin temperatuuri 190 C peale. Küpsetasin 40 minutit kuni keeks oli pealt kuldpruun ja lasin rätiku all vormis veidi jahtuda. Võib ka mõne minuti vähem küpsetada, kuid on väga hea.

Piparkoogitaigen kookosrasvaga

Tegin täna ema palvel piparkoogitainast nii gluteeni- kui laktoosivabalt. Tainas on kohe küpsetatav ja tulemus meeldib mulle isiklikult rohkem kui eelmised kodused piparkoogid. Kuigi nood olid ka head.

Segasin

2,5 dl muscovado siirupit (väike pudel DanSukkerilt)

0,5 pk piparkoogimaitseainet (Santa Maria, pakk on 30 g)

1 maheapelsini riivitud koore ja

alla 250 g melassisuhkrut (veidi alla poole paki Billingtoni)

Kuumutasin neid pidevalt segades kuni suhkur lahustus, keema ei lasknud.

Segasin siirupisegusse

0,5 apelsini mahla

3,25 dl kookosrasva

5 keskmist muna ühekaupa

Tekkinud väga tumedasse, paksu ja venivasse segusse lisasin

umbes 500 g gluteenivaba jahusegu (Schär Mix B saiajahu)

1,5 spl soodat

0,5 tl peensoola

6 väikest tassi tatrajahu ühe tassi kaupa

ja segasin ühtlaseks paksuks tainaks.

Kaugelt on näha, et rullitav see tainas kindlasti ei ole. Ei läigi ka nii nagu eelmine tainas (võid oli palju rohkem kui kookosrasva).

Aga lusikaga pätsikeste küpsetuspaberiga plaadile tõstmiseks sobib küll. Suurema osa tainast panin kilekotiga külmkappi järgmisi küpsetamisi ootama. Väiksemast osast vormisin peos väikesed pallikesed ja vajutasin lapikuks. Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 C juures 7 minutit ja sain täiesti piparkoogi nägu ja tegu suured pätsikesed. Ilusti pruunid, pealt krõbedad ja seest pehmed, maitsevad melassi järele. Tatrajahu maitset on ka veidi tunda, meenutavad Pagar Võtaks tatrakakukesi. Mis on minu lemmikud poeküpsised.

Vaata ka eelmise piparkoogitaina retsepti:

https://looduskodu.wordpress.com/2014/11/29/gluteenivaba-piparkoogitaigen-ja-pakapikk-koogis/

Kahe õnnestunud piparkoogitaina teo järel leian, et piparkoogitaina tegemine ei olegi tervet päeva ja hulga närvirakukesi rööviv raketiteadus, vaid üsna lihtne, kuid kallis lõbu. Esimese piparkoogitaina teo võib ilmselt lugeda anomaaliaks.