Tervisesiirupi reklaam naistele

Jagan head leidu:)

Ma ei ole kunagi toidulisandite sõber olnud. Vahel olen hooti võtnud mõnda üksikut (peamiselt magneesiumi) või kompleksi, kuid pole enesetundes muutusi täheldanud. Võtmised on tavaliselt järgnenud vereprooviga ainete puuduse selgumisele. Samas ei ole mul vist terve elu jooksul ükski vereproov normikohane olnud, sõltumata sellest, mida ma võtan või söön. Ega ma neid proove sageli ei tee ka, viimasest on juba üsna mitu aastat möödas.

Üks, mis alati igal juhul on normide järgi liiga madal olnud, on raud. Sõltumata sellest, et lapsena sõin palju liha ja nädalavahetuseks külla minnes pandi ka liha kaasa. Ja peedid ja maasikad on hästi maitsenud. Taimetoitlasena olukord selles osas ei muutunud, kuigi üldine immuunsus oli parem.  Vahel räägitakse, et inimestel ongi terve rauatase erinev  ja kui enesetunne on normaalne, siis pole vaja muretseda. Lisaks võivad rauatablettide võtmisel olla rasked mõjud ja ülejääk võib olla halvem kui puudujääk. Aga kust ma tean, milline on normaalne enesetunne, kui seda mõjutav näitaja pole kunagi normis olnud?

Lugesin kunagi kellegi kommentaari, et pärast pikaajalise haiguse ravimist ei saanud ta enam aru, kuidas ta enne üldse elas, sest energiatasemes oli nii suur vahe. Mina olen alati olnud üsna energiline, kuid kiiresti väsiv. Jõuan mitmeid tunde looduses kõndida, kuid  tavalisel kodusel või töisel päeval tekib pärastlõunal poole nelja – poole viie vahel nii tugev energialangus, et tahaks kasvõi põrandale pikali heita. Sõltumata sellest, kui äsja või ammu või mida ma söönud olen (ehk ei ole lihtsalt veresuhkru langus näljast või magusa söömise hüppelised tagajärjed, mis iseenesest on sellisel juhul samuti arvestatavad tegurid) või kui pikalt enne aktiivne olen olnud. Ja kahvatu olen terve elu olnud, välja arvatud mõned aastad (taimetoitlasena), mil juba varakevadest igapäevastest pikkadest jalutuskäikudest nägu pruunimaks minema hakkas.

Mõni kuu tagasi lugesin Like Mother Like Daughter blogi arhiivis vanu postitusi. Seal on palju toredat pikkadest sügavatest mõtisklustest käsitöö näitamise ja igapäeva pisiasjade jagamiseni. Ühes postituses mainis autor kõrvalepõikena, et naised, kes ennast vaevu päevast läbi veavad ja kogu aeg väsinud on, võiks võtta raualisandit ja nautida energiataseme märgatavat tõusu. Olin siiani raua võtmisesse kahtlustavalt suhtunud ja peale teismeiga seda vältinud, kuid tookord panin kohe arvuti kinni, kõndisin apteeki ja tutvusin rauariiulis pakutavaga. Valisin selle, millele oli suurelt peale kirjutatud Gentle ja väikselt, et ei ärrita magu ja sobib ka lastele alates 1-aastastest. Lisaks rauale on selles B vitamiinid, tsink, mangaan, vask, foolhape ja jood. Nimi on Feroglobin B12 ja tootja Vitabiotics. See on siirupi kujul ja maitseks on lisatud mett ning apelsini.

Esimese pudeli võtmisel tundus, et immuunsus on veidi parem, kuid väga suuri muutusi ei täheldanud. Kui esimene pudel otsa sai, mõtlesin, et pean mõnda aega vahet enne järgmise võtmist. Kuid 6 päeva hiljem tundsin, et väsimust on jälle rohkem (varasema eluga võrreldes oli enesetunne siiski parem) ja ostsin teise pudeli. Nüüd on teisest pudelist veidi alla poole otsas ja võib öelda, et üldine energiatase on märgatavalt tõusnud. Sel nädalal ei ole pärastlõunast järsku väsimust olnud. Täna märkasin üllatusega, et ajal, mil tavaliselt olen kõige väsinum, kepslesin toimekalt ringi.  Ise ma väljanägemises peeglis ei ole muutusi täheldanud, kuid paar nädalat tagasi külas käies öeldi, et näen väga hea välja.

Kui otsustate ka seda proovida, siis tasub olla hoolikas, et pudeli kael ja korgi sisemine külg ei saaks siirupiseks. Esimese pudeliga juhtus see kergesti ja kiiresti ning mitu korda ma ei saanudki korki lahti. Korki tuleb alla vajutada ja samal ajal keerata ning seest kleepuvana on see väga raske. Teise pudeli äärt olen puhastanud ja sellega pole probleemi olnud.

 

See ei ole sponsoreeritud postitus 🙂

Nartsissid

Jätkusuutlikkuse kevad

Internetis algas kolme kuu pikkune tasuta audiokonverents Spring of Sustainability. Programmiga, mis sisaldab iga päev ühte kõnet, kokku kolme ühepäevast alakonverentsi ja muid veel täpsustuvaid sündmuseid, saab tutvuda

http://springofsustainability.com/program.

Osalesin eelmisel sarnasel hooajal, Winter of Wellness, ja kuigi enamust kõnesid jälgida ei jõudnud, oli seal päris huvitavaid leide. Kõnesid saab järelkuulata 7 päeva, alakonverentse 48 h pärast toimumist.

Soovitan lähemalt uurida:)

Käsitöö inspiratsioon

Viimase aja kõige ilusamad ja inspireerivamad käsitööraamatud:

1. Eveli Kaur “Käsitööpäevik”

2. “Hingekirjad. Eesti käsitöö kuldraamat”

3. Elo Lutsepp ja Irina Tammis “Eesti tikand” I ja II

Viimane innustas juba esimeste lehekülgede lugemise ajal vihikusse oma tikandimustreid joonistama:)

Soovitan teilegi:)

Millised käsitööraamatud teile viimasel ajal sügavaima mulje on jätnud või kõige enam tegutsema innustanud?

Peagi

Nüüd on siis Milia ökokülas käidud:) 834 pilti ja 10,5 lk märkmeid ootavad korrastamist. Võimas ja inspireeriv kogemus oli. Kreeta jaoks oli seal erakordselt mitmekesine taimestik ja mets (iseenesest juba Kreetal haruldane nähtus) lõhnas nagu Eestis. Kodune tunne oli seal, üsna sarnane oma külaks valitud kohale. Mägede mõõtmed on muidugi võrreldamatud. Enne Miliat kogunenud pilte on ka juba nii palju, et ilmselt siia ei hakka neid üles panema ja tekitan miski albumi.

http://www.milia.gr soovitan külastada:) Hooaja sees, ehk alates maist, sinna mahtumiseks tuleb väga pikalt ette teatada. Sügiseks ehk saab veel. Me olime praegu ühel päeval ainsad külalised, teistel päevadel oli peale meie veel 1-2 seltskonda.