Lugemisaasta 2015-2016 ja kõrvalepõige veini juurde

Sel lugemisaastal lugesin 158 raamatut.

 

Väike statistika sellest aastast ja soovitusi.

september 21

oktoober 16

november 22

detsember 22

jaanuar 2

veebruar 7

märts 7

aprill 18

mai 18

juuni 11

juuli 6

august 8

Kohe näha, et kerged juturaamatud lähevad palju kiiremini ja suuremas mahus kui aimekirjandus:) Suvel kudusin telgedel vaipu, sellest tuleb väiksem arv loetud raamatuid. Miks talvel numbrid väikesed olid, ei oska enam öelda.

Soovitused

Olen sel aastal loetust juba kaks korda kirjutanud ja varasemat kordama ei hakka:

Tänapäevasest ilukirjandusest

2015 sügistalve parimad lugemised

Juturaamatud

 

*Avastasin sel aastal enda jaoks veel ühe uue toreda autori: Adriana Trigiani. Temalt lugesin sarja kolm esimest osa: Big Stone Gap, Big Cherry Holler ja Milk Glass Moon. Sooja huumoriga romantiline lugu ühe Virginia pisilinna elust. Esimesest osast on film ka tehtud. Vaatasin youtube`is tutvustust ja otsustasin, et minust jääb see vaatamata. Kuigi raamatu autor oli ise filmi tegemise juures, jäi mulje, et minu arusaam raamatu tegelastest läheb filmi loojate omast oluliselt lahku ja mulle meeldib enda tunnetus rohkem.  Võibolla lihtsalt ongi nii, et raamatust lugedes on võimalik asju pehmemalt tõlgendada ja ekraanil karjuvad detailid, mida kirja pole pandud, kuigi ehk autor võis isegi nii mõelda. Ja raamatus on võimalik üle libiseda kohtadest, mida filmis on ehk otsustatud rõhutada. Trigiani raamatud sarnanevad Graeme Simsioni Rosie raamatutega selle poolest, et neis on palju veidraid tegelasi ja sündmusi, mille sisaldusega raamatuid muidu ei loe, kuid peategelane moodustab enda ümber toimuvaga nii suure kontrasti ja kõik on suudetud kuidagi nii soojalt ja humoorikalt edasi anda, et kokkuvõttes jääb hea tunne. Väga kirju seltskond on mõlemal autoril tabatud ja kohati usutavuse piirini võimendatud.

*Victoria Hislop, The Last Dance and Other Stories – pildikesi Kreeka elu pahupoolelt, kreeklaste iseloomuvigadest. Mulle meeldib tema lihtne jutustamise stiil.

*Elizabeth Goudge, Eliot Family Trilogy ( Bird in the Tree, Pilgrim`s Inn, The Heart of the Family) – esimese osa esimese peatüki lugemine venis kaua, alustasin mitu korda ja jätsin pooleli. Teisest peatükist alates vaimustav, kaasahaarav, lihtsasti loetav, sügavalt kodu teemadel. Esimene osa parem kui järgmised, kuid kõik head.

Lasteraamatud

*Laste autoritest lugesin mitu raamatut Edith Nesbitilt ja Madonnalt.

*Georgia Byng, Molly Mooni hämmastav hüpnoosiraamat – lõbus ja kaasahaarav, kuid palju vandumist. Lastele ma seda ei soovitaks, lapsemeelsetele noortele küll.

*Walter R. Brooks, Detektiiv Freddy – taluloomade seiklustest

*Lewis Carroll, Through the Looking-Glass And What Alice Found There

*Kristel Lempu, Mõisa aias hõisata

*Henno Käo, Kui mind üldse olemas ei oleks

Sellest sügisest pedagoogikat õppima asununa on mul praegu Eesti lastekirjanduse kursus käsil. Järgmises ülevaates on palju soovitada:)

 

Kodu ja pere

Sally ja Sarah Clarkson, The Life-Giving Home. Creating a Place of Belonging and Becoming – nauditav lugemine. Mõtisklused, mitte käsiraamat

*Rahima Baldwin Dancy, You Are Your Child`s First Teacher. What parents can do with and for their children from birth to age six – väga hea tutvustus waldorfkasvatusele

*Christine Gross-Loh, The Diaper-Free Baby

 

Käsitöö

*Juliet Bernard, Kudumise meistriklass – väga hea!

Tervis

*Lynne Robinson ja Caroline Brien, The Perfect Body the Pilates Way – super käsiraamat algajale

Usuelu

*Timothy Keller, Jumala olemasolu põhjendus. Uskumisest skeptitsismi ajastul – hea raamat, kuid tõlkides on muudetud autori kirjastiili

*Timothy Keller, Pillav Jumal. Kristluse tuuma otsimas – hea, parem tõlge

 

Memuaarid

*John Grogan, Marley and Me. Life and Love with the World`s Worst Dog – armas ja humoorikas. Samanimelise filmi aluseks olnud lugu. Film on ka tore.

*Susan Loomis, On Rue Tatin – memuaar Prantsusmaale kolinud naiselt koos huvitavate retseptidega

 

Toit

*Kahvliahvi kokaraamat – superhea, paljude kodukokkade retseptid

*Kodukirja parimad palad

*Gary Rhodes, Keeping It Simple

*The Essential Mediterranean Cookbook – palju huvitavaid retsepte Vahemeremaadest

*At home on the range. A cookbook presented by Elizabeth Gilbert. By her great-grandmother Margaret Yardley Potter – vaimukas kokaraamat

*Jamie Oliver, Jamie`s Kitchen

*Amy Scherber ja Toy Kim Dupree, Amy`s Bread – super!

*Daphne Miller, The Jungle Effect – erinevate piirkondade traditsioonilisest toitumisest ja tervisest. Kreeta peatükis head retseptid.

*T. Colin Campbell, Whole. Rethinking the Science of Nutrition – taimetoidu kasulikkusest tervisele ja kuidas seda teadmist tööstustes eiratakse.

***

Otsustasin sel kevadsuvel, et hakkan veini tarbima. Ma ei ole kunagi alkoholi tarbinud ja alkoholiga valmistatud toite olen samuti üldiselt vältinud, kui olen teadnud. Nüüd mõtlesin, et toidu valmistamisel võiks vahel kasutada. Näiteks trühvlites, hautistes, kastmetes jne. Nagu mul ikka kombeks millegi uue õppimisel, alustasin enda harimisega. Lugesin raamatuid ja netiartikleid, vaatasin videosid, rääkisin inimestega, vaatasin poodides veiniriiuleid. Raamatutest lugesin järgnevaid:

*Kadri Kroon, Urvo Ugandi, Andrus Laaniste, Vein ja toit

*Michel Roux, Jr, Matching Food And Wine. Classic and Not So Classic Combinations

*Andrew Jefford, Veinikursus

ja veel midagi, mis kirja ei saanud.

Vahepeal võttis veini teemal netis surfamine üsna palju aega. Väga huvitav oli ja hakkasin ennast juba natuke algaja eksperdina tundma. Üsna kiiresti hakkas tunduma, et võiks ju veini juua ka, mitte ainult toiduvalmistamisel kasutada. Tekkis hirm, et kuna ma sellele nii palju mõtlen, siis äkki mul on oht alkoholismi kujunemiseks.

Kuigi kõige selle uurimise kõrval ma ei olnud reaalselt veini tarbimiseni veel jõudnud. Toiduvalmistamisel kasutamise suhtes tundus, et pudelid on liiga suured ja suurem osa läheks raisku, sest nii sageli ma seda ka ei kasutaks ja ära joomist ette ei võtaks. Ühe toidu hind tõuseks üsna kõrgeks, mistõttu lükkasin katsetamist edasi. Ja ei ole siiani selleni jõudnud.

See-eest veini joomiseks on suvel koosviibimistel mitu korda võimalusi avanenud. Praeguseks olen proovinud 6 veini, sh 1 alkoholivaba, 2 valget, 3 punast. Sh kolm neist ühe õhtu jooksul.  Lähenesin teadlikult märkmikuga, panin kõik nimed, maad, protsendid, sisaldused koos oma kommentaariga kirja. Üldine järeldus: alkoholismi oht on null. Isegi tugevalt veega lahjendatult, mis parandas ühe punase veini tarbitavust ja lisaks veele ka mahlaga segatult, mis parandas ühe valge veini tarbitavust, ei ole vein minu hinnangul põhimõtteliselt joodav. Meie veesüsteem ei ole nii hullus olukorras, et vee joodavaks tegemiseks oleks vaja seda alkoholiga segada.  Mistõttu minust veinitarbijat vähemalt joomise osas siiski ei saa:)

Kuumutatud toitudes veini kasutamiseks ma ei ole veel lootust kaotanud. Eks see selgub katsetades, kui ma ükskord selleni jõuan:)

 

 

 

 

 

 

 

2015 sügistalve parimad lugemised

Sel septembris alanud lugemisaastal olen järjega juba peaaegu aasta eesmärgi 100 raamatut saavutanud. Hakkasin suvel üle pika aja jälle kergeid juturaamatuid lugema ja nende lugemine läheb aimekirjandusega võrreldes lennates. Vahemikus septembrist tänaseni olen lugenud 82 raamatut ja kaks on hetkel aktiivselt pooleli. Kahjuks sai taas kinnitust, et on võimalik kas palju lugeda või palju käsitööd teha, kuid mitte mõlemat. Seega kõigi nende raamatute lugemise kõrval valmis ainult üks paar jämedast lõngast sokke jõuludeks. Suvel jällegi kudusin vaipu ja kuulasin audiosalvestusi.

Raamatusoovitused

Juturaamatud

*Rachel Simon, The Story of Beautiful Girl. Super! Kõik, mida ma ootasin The Memory Keeper`s Daughter raamatult ja mida seal ei olnud. Ilus, valus, aus, detailne igapäeva pisiasjades ja laiaulatuslik hõlmatud ajas, väga palju erinevaid tegelasi, neli vaatepunktitegelast, erinevad usu otsimise kogemused. Autor suhtub isiklikult kirglikult teemasse, sest kasvas koos vaimupuudega õega ja tema isa kasvas lastekodus, lisaks metsik uurimistöö. Osaliselt tugines ajaloolistele sündmustele ja tegelastele, kellele andis uuendatud loo. Väärt eeskujuks juturaamatu kirjutamisel.

*Kate Kerrigan, Recipes for a Perfect Marriage. Lugemisnauding!

*Anita Shreve, Light on Snow. Ilus vaikne lugu 12a tüdrukust ja tema isast, kes leidsid metsast vastsündinud lapse ning leinast, tüdruku pilgu läbi.

*Darcie Chan, The Mill River Recluse. Ilus, valus, kohati humoorikas,  vaikne, ühes kohas läbi pika perioodi.

*Liane Moriarty, What Alice Forgot. Mälukaotusega naisest, põhilugu meeldis väga, elasin kaasa nagu oleks oma elu. Kõrvalliinid oleks võinud olemata jääda.

*Ali McNamara, From Notting Hill With Love… Actually.  Soe ja lõbus, jutt jookseb hästi.

*Rory Clark, You`ve Done What, My Lord? Hilarious tales from an English country estate. Tore inglise huumor.

*Bernard Shaw, Pygmalion

*C. S. Lewis, Pahareti kirjapaun

*Avastasin sel sügisel Sophie Kinsella Shopaholicu sarja ja Uuskasutuskeskus ning Paavli kaltsukas on kahe peale varustanud mind kolme esimese osaga.  Olin neid varem korduvalt riiulis märganud, kuid ära põlanud. Tegelikult olid väga lõbusad ja isegi armsad. Soe iroonia minategelase arvel, kes on ühtaegu meeldiv inimene, uskumatult naiivne ja tragikoomiline ning võimaldab sihtgrupile äratundmishetki ilma otsese süüdistuseta, on autori jaoks kõrgem pilotaazh. Siin ei tule ka kahjuks, et autor on olnud finantsajakirjanik ja ilmselt sarnaste juhtumitega isegi kokku puutunud. Kohustuslik lugemine kõigile, kes on kunagi unistanud, et äkki juhtub ime ja sinu arve saadetakse kellelegi teisele ja tema arve sinule ja siis tema maksab sinu mitmetuhandese riidepoe arve ja sina rõõmsalt vastu puiklemata tema kassitoidu arve, sest nii on ainult õiglane 🙂 Mina ei pidanud seda üksiku kassiga üksiku vanatädi jaoks õiglaseks, kuid tunnistan, et olen unistanud, et äkki mõni multimiljonär ärkab täna hommikul toreda ideega maksta ära kõigi Eesti inimeste laenud. Sest mina võimalusel kindlasti teeks seda:) Nüüd mul ei ole enam laenu. Aga selle asemel oleks tore mõnel hommikul leida, et keegi kena inimene on lihtsalt heast südamest mõnedele, sh minu pangakontole mõned tuhanded eurod kandnud:) Kolmanda osa lõpuks ei ole Becky ennast sellistest mõlgutustest veel välja ravinud. Mistõttu mina ka ei ole ja ootan põnevusega, et järgmised osad kätte satuks. 

Muid Sophie Kinsella raamatuid lugesin ka ja need olid samuti lõbusad, kuigi mitte nii head.

 

Memuaarid

*Amanda Owen, The Yorkshire Sheperdess. How I Left City Life Behind to Raise a Family – and a Flock. Huvitav, lõbus ja soe memuaar James Herrioti fännilt.

*Peter Kerr, Snowball Oranges. One Mallorcan Winter (memuaar Shoti perelt, kes kolisid Mallorcale talu pidama. Lõbus, kuigi kohati kohalike suhtes üleolev.)

*Peter Kerr, Manana Manana. One Mallorcan Summer (järg, parem kui esimene)

Perekond, kodu, koduõpe, eneseareng

*Mayim Bialik, Beyond the Sling. A Real-Life Guide to Raising Confident, Loving Children the Attachment Parenting Way. Kiindumusvanemlusest, kiirelt voolav jutt, soe, isiklik, hetkel pooleli.

*Charlotte Mason, Home Education Väga praktiline, hetkel pooleli.

*Kató Lomb, Polyglot. How I Learn Languages Praktiline.

*Jools Oliver, Minus Nine to One. The Diary of an Honest Mom. Armas ja lõbus, rasedusest ja elust kahe lapsega alla 2a.

*Laura Ingalls Wilder, Writings to Young Women on Life as a Pioneer Woman. Talupidamisest väärt nippe. Laura naabrid olid tema perenaiselikest võimetest väga heal arvamusel, sest väidetavalt isegi tema kanad munesid ajal, kui teiste kanad ei munenud 🙂

Kokaraamatud

*Sandra Vungi, Taimsed magustoidud

*Andra Kalda, Tordilõik. Erinevate hobikondiitrite retseptid, head õpetused.

*Anni Arro, Parimad palad

*Chloe Coscarelli, Chloe`s Vegan Italian Kitchen  Super! Tahan proovida kõiki retsepte.

*Pete Evans, Cook with Love. The Pete Evans Collection Paleo, palju huvitavaid gluteenivabu retsepte.

*Si King ja Dave Myers, The Hairy Bikers` Best-Loved Recipes. Mums Still Know Best! Klassikalised kodused retseptid.

Lasteraamatud

Kõige pisematele

*Julia Donaldson ja Axel Scheffler, The Snail and the Whale Lugu sellest, kuidas väike tigu päästis suure vaala, ilusad pildid, keskkonnahoidliku moraaliga lugu, üks 1,5a lapse lemmikraamatuid.

*Julia Donaldson ja Axel Scheffler, Room on the Broom

*Christina Butler ja Tina Macnaughton One Snowy Night

*Jonathan Emmett ja Rebecca Harry, Ruby Flew Too Imearmas lugu ühest pardiperest ja nende veidi äbarikust pesamunast. Nüüd Amazonis linki otsides leidsin, et Rubyst on veel teisigi raamatuid.

*Kim Lewis, Days on the Farm. Väga ilusad suured pildid.

Iseseisvatele lugejatele

*Annie Barrows, The Magic Half Tüdrukute seiklusjutt.

*Jeannie Birdsall, Penderwickid.

 

Mis on olnud teie viimase aja parimad lugemised? 

 

 

 

Tänapäevasest ilukirjandusest

Olen nüüd peale suvel taas ilukirjanduse avastamist neelanud pakkide kaupa juturaamatuid. Kõik on olnud inglise keeles, enamus pärit Paavli kaltsukast. Käin viimasel ajal seal umbes kord nädalas ja keskmiselt veedan tunni raamatukastide vahel. Alguses valisin raamatuid lähemalt vaatamiseks vaid kiiresti pilku kastidest üle libistades autori tuttava nime või väga kutsuva pealkirja järgi. Hiljem olen hakanud pea igale raamatule tähelepanu pöörama. Alustades palun tavaliselt, et leiaksin mõne väga hea raamatu, mis mulle väga meeldiks. Ja iga kord olen mõne sellise leidnud.

Olen leidnud hiljuti avaldatud tundmatu autoriga pehmekaanelisi nö naistekaid, mille mina liigitaks väärtkirjanduseks ja loeks pärandatava vara hulka. Raamatuid, millest palju mõtteteri välja kirjutada ja selliseid, millest ei kirjuta ühtegi rida, sest ei teaks, kus alustada ja kus lõpetada ilma tervet raamatut ümber kirjutamata. Raamatuid, mis panevad südamest naerma, innukalt tegelastele kaasa elama või lausa mõnda tegelasse armuma. Kus on tunda, et autor hoolib igast oma tegelasest isiklikult, kui probleemsed nad vahel ka ei oleks.

Kahjuks olen leidnud ka raamatuid, mis tekitavad tahtmise nutta mõttest, et kusagil on väidetavalt piisavalt palju inimesi, kes on aidanud millelgi sellisel bestselleriks saada, et autoril on piisavalt sõpru, kes ostavad tema raamatuid ja pidutsevad avaldamise üle rõõmustades, kuid mitte selliseid, kes soovitaks raamatu sahtlisse luku taha jätta ja uut alustada. Ja millele ei tahagi lähemalt viidata, sest äkki autor tahab unustada, et on kunagi midagi sellist oma nime all avaldanud. Raamatuid, mille avaldamise arusaamatus kaob rõõmu taha teadmisest, et sama autor on hiljem stiili ja nime muutes kirjutanud tõeliselt häid raamatuid, mis paneb uskuma, et igaüks või saada heaks kirjanikuks, kui vaid asja tõsiselt käsile võtab.

Olen lugenud raamatut, mis jättis mulje nagu autor oleks valinud mõned tegelased psühhiaatriahaiglast ja pannud nad elama igapäevaelu oma süüdimatul moel, kuid mitte selleks, et tutvustada ja analüüsida mingit psüühikahäiret, vaid lihtsalt lugejale odava lõbustuse pakkumise eesmärgil, jättes samal ajal kindlasti paljudele lugejatele mulje, et nii ongi ok ja kõik on alati kokkulapitav ja heaks pööratav. Sellised tegelased on olnud piisavalt elavalt kirjutatud, et neile kaasa tunda ebaõnne pärast eksisteerida antud autori vildakas maailmas.

Kõige kummalisemad on olnud raamatud, mis algavad ühes ja lõpevad teises ülalnimetatud kategoorias. Viimati lugesin raamatut, millest esimene veidi alla poole osa tundus, et see on üks ilusamaid raamatuid, mida kunagi lugenud olen. Just siis, kui hakkasin mõtlema, kuidas autor kavatseb veel üle 200 lk täita, tegi autor valikuid, mis mulle tundusid väga ebavajalikud ja lugu lõhkuvad. Esimeses pooles tundus, et see raamat on nagu pärlikee, mis voolab vaikselt ja kindlasti katkematult läbi 400 lehekülje, kuid enne keskkohta läks kee katki ja kuigi teises pooles oli ka palju head, katkenud kohtade hulk ainult suurenes. Enne keskele jõudmist oli mul mõtetes juba valmimas pikk raamatu tutvustus blogi jaoks, kuid viie päeva jooksul raamatu läbi lugenuna ei tule mul lõpuks enam meeldegi, mis seal alguses nii head oli. Kui ma praegu selle raamatu tutvustust kirjutaks, siis see sisaldaks tervikut arvestades kindlasti ebaproportsionaalselt palju pahameelt teises osas toimunu ja ühe peategelase arusaama üle sellest, mida tähendab “sinu elu läks tegelikult hästi”. Võibolla kunagi hiljem ikka kirjutan.

Üks teine raamat, mida lugesin suvel esimeste seas, algas raskelt, 100 lk lapikut elutut peamist kõrvaltegelast ja kibestunud ebameeldiv minategelane. Surusin ennast sellest läbi ainult raamatu teema pärast. Ja siis järsku peale mainitud kõrvaltegelase surma, mis oli algusest peale teada tulemas, läks raamat soojaks, huvitavaks, humoorikaks, elavaks, realistlikumaks (siiski vaid kerge meelelahutus). Ma saan aru, et autoril on vaja loosse sisse elada ja ennast soojaks kirjutada, aga lugejal ei ole vaja seda kõike lugeda. Kui esimesed sada lehekülge oleks välja lõigatud või ühe peatükiga kokku võetud, poleks raamat midagi kaotanud ja oleks palju võitnud.

Kummaline on, et juturaamatud on tänapäeval standardpikkusega, naistekad on enamasti 400 lk kandis. Riiulis näevad kõik enam-vähem ühepaksused välja. Aegajalt tundub, et pöördeid on sisse pandud lihtsalt nõutud mahu täitmiseks ja kui ei peaks lehekülgede arvu püüdma, siis oleks palju sisukam ja kohati ka väärikam lugu olnud.

Iga kord uue autori raamatuga koju tulles otsin internetis selle autori kodulehe üles ja vaatan, kas tal on seal nõuandeid teistele autoriks püüdlejatele. Enamasti on. Vahel on ka videosid ja muid toredaid materjale. Olen leidnud, et raamatu headus minu jaoks ja autori kodulehe sisukus ei ole omavahel üldse seotud. Olen leidnud autoreid, kes jagavad teistele kirjanikele palju kasulikku nõu, kuid kelle raamatud mind külmaks jätavad või lausa ärritavad. (Näiteks siin, siin ja siin.) Ja autoreid, kelle raamatu lugemiseni ma veel ei ole jõudnud, kuid kelle koduleht äratab sügavat usaldust raamatu headuse osas.

Kokkuvõtteks olen jõudnud arusaamisele, et mu varasem hirm ja väike põlguski kerge ajaviitekirjanduse ees oli asjata. Selle vormi sees on päris palju sellist, mis ongi hea aja veetmiseks nii tuju tõstvalt kui erinevatel teemadel mõtlema panevalt. Lihtsalt on vaja õppida kiirsirvimisega kindlaks tegema, kas antud raamat on väärt lugemist ja kui selgub, et hinnang oli vale, siis julgeda pigem pooleli jätta kui mõttetult aega edasi raisata.

Kui ma nüüd järgmise aasta jooksul millegi pärast rohkem raamatuid ei peaks saama, siis lugemist jätkub mul siiski veel igaks päevaks 🙂 Loodan lähiajal alustada ka konkreetsete raamatute tutvustamist blogis.

Amazoni lingid viitavad raamatutele, mis sageli ei ole sama väljaanne, mis mul on. Amazon eelistab vist USA väljaandeid, kuid kuna Paavlisse paistavad raamatud Inglismaalt saabuvat, on suur osa minu raamatuid UK väljaanded. Kuid Amazon võimaldab lugeda jupikest raamatust netis ja otsustada, kas see meeldiks.

Mis on olnud kõige paremad ajaviiteraamatud, mida teie lugenud olete?

Lugemisaasta 2014-2015

Augusti lõpu seisuga on sel lugemisaastal kirjas 112 raamatut. Üsna suur osa neist olid sellised, mida loen kindlasti tulevikus uuesti, sh mitmed, mis panid vaimustusest hüppama. Eelmise aastaga võrreldes oli “saak” 13 nimetuse võrra suurem, mis võiks olla põhjus rõõmustamiseks, kuid tegelikult on söönud palju närvirakke mõttetult numbrite pärast muretsedes. Soovitan kõigil hoiduda numbriliste eesmärkide seadmisest, kus iganes võimalik. Pikki artikleid ega filme ma seekord ei arvestanud ja filme vaatasin ka oluliselt vähem kui eelmisel aastal. Audioraamatuid kuulasin samuti vähem, mis tuli ainult kasuks, sest lugedes jääb mul rohkem meelde ja keskendumine on parem.  See-eest lugesin tohututes kogustes õhukesi lasteraamatuid, mis meeldivalt kiiresti nimekirja kasvatasid. Kuigi kõik toredad (lasteraamatud on ka täiskasvanutele vahel praktilisemad ja uue pilguga lugedes huvitavamad kui nii mõnigi täiskasvanuile suunatud raamatuhakatis ning enne lastele raamatute kinkimist on igati vastutustundlik need enne ise läbi lugeda), tekitas stressi mõte, et kas ikka tuleb sada täis ja et number nimekirja lõpus ei saa adekvaatne. Samas lugesin päris palju raamatuid, mis võtsid mitu kuud aega ja oli ka kuid, mil lugesin pakkide viisi pakse raamatuid.

Märkimisväärne osa sel aastal loetust on pärit Paavli kaltsukast, kust on vaid üks kord õnnestunud lahkuda ilma kotitäie raamatuteta. Keskmiselt kulub ühele Paavlikäigule 3h. Unistasin kunagi oma raamatukogust, mille jaoks oleks tore saada kusagilt suurtes kogustes häid kasutatud raamatuid vaid sentide eest (nagu Amazon, kuid ilma krediitkaardita). Tallinnasse kolides sain teada, et selline koht ongi olemas. Nende valik on minu seal käimiste aja jooksul muutunud, näiteks varasemat mitmekesist kokaraamatute rida ei ole enam ja väärtkirjanduse leidmine on harvemaks jäänud, kuid midagi olen ikkagi alati leidnud. Eriti lasteraamatuid on seal igale maitsele olnud, hinnaga alates 10 sendist.

Sel aastal taasavastasin juturaamatute lugemise võlu, järgmisel aastal tahan neid rohkem lugeda. Keskkoolis meeldis mulle kohustuslik kirjandus väga ja lisaks lugesin palju ajaviitekirjandust, kuid hiljem olen lugenud peamiselt aimekirjandust. Mis on olnud teie lemmikud juturaamatud, mis on positiivses mõttes sügava mulje jätnud? Soojad, naljakad ja lootusrikka lõpuga?

Väike statistika sellest lugemisaastast ja soovitusi.

Septembris pole kirjas ühtegi nimetust. Tõenäoliselt mõne raamatu ikka lugesin, kuid keskendusin sel ajal rohkem käsitööle.

oktoober 5

november-detsember 5

jaanuar 11

veebruar 7

märts 8

aprill 7

mai 6

mai-juuni 3

juuni 14

juuli 16

juuli-august 3

august 27

Soovitused

Juturaamatud

*Minu kõige lemmikum jutukas, värskelt ilmunud: The Rosie Effect. Naljakas ja soe. Rohkem kui 400-l leheküljel on nii palju kirjut seltskonda ja tegevust, et kaasaelamist jagub äärmiselt erineva maailmavaatega inimestele. Lugu sellest, kuidas aspergerlike joontega mees valmistub isaduseks. Selle raamatu kohta on mul nii mõndagi arvata, võibolla jõuan kunagi kirjutamiseni ka. See on tegelikult teine osa, järg raamatule The Rosie Project, mis on ka tore ja tausta tundmise mõttes kasulik lugeda, kuid Effect on minu meelest parem.

*Cecelia Ahern, If You Could See Me Now (korduslugemine). If You Could See Me Now on minu meelest Cecelia kõige parem raamat. Selle minategelane on kujuteldav sõber, kes tuleb alguses ühe väikese poisi juurde, kuid avastab, et on seal hoopis poisi tädi jaoks, kes peab teda reaalseks inimeseks.  Autor on öelnud, et tema kirjutab selleks, et pakkuda lugejatele reaalelust põgenemise võimalust näiteks lennureisi ajal, ilma mingi sügavama tagamõtteta. Ja tema raamatutes on kohati ebarealistlikult muinasjutulised tegelased. Kuid samal ajal esineb tema raamatutes väga noore ajaviitekirjaniku kohta ebaloomulikult sügavaid teemasid, mis panevad vastuvõtlikuma lugeja vaheldumisi naerma ja nutma ja imestama, et kust ta küll teab selliseid asju. Mulle meeldib tema raamatute juures, et loo lõpuks justkui ei ole tegelaste elus objektiivselt suurt midagi muutunud ja samas on kõik muutunud nende suhtumise uuenemise tõttu. Kui tavaliselt tundub (või mulle on vähese ajaviitekirjanduse lugemusega selline mulje jäänud), et lood arenevad seeläbi, et tegelastega juhtub igasugu raputavaid sündmusi ja õnn lennutab neid igas suunas, siis Cecelia raamatutes areneb lugu nõndamööda, kuidas tegelased julgevad otsa vaadata asjaoludele, mida nad on eitanud ja ennast nende asjaolude suhtes ümber paigutavad. Ülalmainitud Rosie raamatutes on naispeategelase osas vastupidi – igasuguseid asju juhtub, kuid lõpuks on ta ikka pea sama tobe kui alguses. Ja kuigi lugeja saab teada, mis on need asjaolud, mida Rosie on eitanud või valesti tõlgendanud, ei muutu tema enda suhtumine neisse oluliselt. Rosie raamatud on rohkem seda tüüpi, mida inglise keeles nimetatakse smart, kuid Rosie ei arene kahe raamatu ja veidi vähem kui 800 lehekülje jooksul sajandikkugi sellest, mis Elizabeth ühe õhema raamatu ja palju vähemate sündmuste jooksul. Selle eest Rosie aspergerlik mees Don areneb iga päev ülehelikiirusel – tobeda naise armastamine ja temaga elamine kasvatab väga efektiivselt.

Koduõpe

Karen Andreola, Lessons at Blackberry Inn (ilus raamat ühe pere elust Charlotte Masoni koduõppega, lasteraamat täiskasvanutele)

Karen Andreola, Pocketful of Pinecones. Nature Study with the Gentle Art of Learning

Karen Andreola, A Charlotte Mason Companion (väga põhjalik ja hea raamat)

Charlotte Mason, Home Education

Kodu ja pere

Susan Schaeffer Macaulay, For the Family`s Sake (üks parimaid raamatuid kodust ja perest, mida lugenud olen)

Gregory K. Popcak, For Better… Forever! A Catholic Guide to Lifelong Marriage

Gregory K. ja Lisa Popcak, Parenting with Grace. The Catholic Parents` Guide to Raising (Almost) Perfect Children, 2nd ed

Gregory K. ja Lisa Popcak, Just Married. The Catholic Guide to Surviving and Thriving in the First Five Years of Marriage. Avastasin Popcakid sel aastal ja asusin fänniks. Kõik nende raamatud, mida siiani lugenud olen, on väga head olnud. Paar tükki on veel pooleli. Loetavuse osas kipub olema nii, et kui Greg üksi kirjutab, siis tal on hästi palju öelda ja tahaks selle kõik ikka öeldud saada, mistõttu tekstist enda läbi närimine võtab aega ja kannatlikkust (kuid on seda väärt) ja kui nad koos Lisaga kirjutavad, siis saavad olulised asjad kuidagi kiiremini, lihtsamini ja soojema tooniga öeldud. Kuigi raamatud on suuresti samal teemal, ei korda nad sisus ennast oluliselt.

Emily Stimpson, These Beautiful Bones. An Everyday Theology of the Body (Superhea! Kehateoloogia väljaspool magamistuba)

Laura Kelly Fanucci, Everyday Sacrament. The Messy Grace of Parenting (väga ilus raamat ühe naise emaks kasvamisest sakramentide pilgu läbi)

Michelle ja Jim Bob Duggar, A Love that Multiplies. An Up-Close View of How They Make It Work (väga inspireeriv ja praktiliste näpunäidetega)

Mary Ostyn, A Sane Woman`s Guide to Raising a Large Family

Mary Ostyn, Forever Mom. What to Expect When You`re Adopting

Bob Schultz, Boyhood and Beyond. Practical Wisdom for Becoming a Man (isadele ja poegadele koos lugemiseks)

Usuelu

James Martin, My Life with the Saints (inimlik ja isiklik lähenemine)

First Bible Stories (Marks and Spencer) (ilus)

Scott Hahn, Reasons to Believe. How to Understand, Explain and Defend the Catholic Faith

Lisa M. Hendey, A Book of Saints for Catholic Moms. 52 Companions for Your Heart, Mind, Body and Soul

Anthony Esolen, Reclaiming Catholic Social Teaching. A Defense of the Church`s True Teachings on Marriage, Family and the State

Memuaarid

Frank B. Gilbreth, Jr., Ernestine Gilbreth Carey, Cheaper by the Dozen (Pööraselt naljakas ja palju ideid koduõppeks. Samanimeline film on täielikult muudetud sisuga ja originaali hale vari)

Frank B. Gilbreth, Jr., Ernestine Gilbreth, Belles on Their Toes (Cheaper by the Dozen`i järg, väga lõbus)

Maria Augusta Trapp, The Story of the Trapp Family Singers. The Story that Inspired the Sound of Music

Martin Kirby, No Going Back. Journey to Mother`s Garden (huvitav lugu inglise perest, kes kolis Hispaaniasse)

Laura Ingalls Wilder, On the Way Home. The Diary of A Trip from South Dakota to Mansfield, Missouri, in 1894. (Laura päevik reisist lapsepõlvekodust tulevasse koju, koos tema tütre Rose`i meenutustega)

Laura Ingalls Wilder, West from Home. Letters of Laura Ingalls Wilder, San Francisco, 1915.

Toit

Douglas Graham, 80/10/10 dieet. Parem tervis toortoidu abil

Karen Ranzi, Creating Healthy Children Through Attachment Parenting and Raw Foods. Õnnestus laenata ja praegu pooleli. Ootamatult mahukas ja mitmekülgne. Nii mõneski valdkonnas inspiratsiooni ja näpunäiteid pakkuv metsapoolse lähenemisega peredele, kuid loetav ainult neile, kes suudavad mööda vaadata suhtumisest, et igas valdkonnas on ainult üks õige tee (mis vähemalt esimeses veerandis tugev on) ja sõeluda endale sobiva välja.  

Lasteraamatud

James Herriot`s Cat Stories

Tasha Tudor, A Time to Keep. The Tasha Tudor Book of Holidays (imeilus)

Layn Marlow, Hurry Up, Slow Down

Carole Lexa Schaefer ja Vanessa Cabban, Down in the Woods at Sleepytime

Paeony Lewis ja Penny Ives, I`ll Always Love You

M. Christina Butler ja Tina Macnaughton, One Snowy Night

Jonathan Emmett ja Rebecca Harry, Ruby Flew Too!

Kim Lewis, Little Baa (väga ilusad suured pildid. Kavatsen seda kasutada joonistamise õppimiseks:))

Shirley Barber, Martha B. Rabbit and Daphne the Forgetful Duck

Julia Donaldson ja A. Scheffler, The Snail and the Whale (ilus kõvade lehtedega raamat vaala ja teo reisist ja vaalade päästmisest, loo poolest sobib rohkem eel- ja algkooliaealistele)

Enid Blyton, The Children of Willow Farm (õpetlik talupidamisest)

Enid Blyton, The Enchanted Wood

Enid Blyton, The Folk of the Faraway Tree

Avastasin Enid Blytoni sel aastal ja lugesin üsna palju tema raamatuid. Kokkuvõtlikult on minu hinnang selline: Enchanted Wood ja Faraway Tree on tore sari muinasjutusõpradele, Famous Five ühekordseks lugemiseks sobiv sari noortele detektiivilugude austajatele, Secret Seven sari on ilmselt mõeldud algkooliealistele, kuid minu meelest ei kõlba eriti kellelegi (kvaliteet on väga palju madalam kui Famous Five sarjal). The Children of Willow Farm on samuti osa sarjast, kuid ma pole selle teisi osasid lugenud. See on äärest ääreni täis huvitavaid teadmisi taluelust, kuid lastele lugemise osas seda tüüpi, mida Charlotte Mason nimetab goody-goody ja soovitab mitte lugeda – kõik lapsed on kogu aeg väga tublid, viisakad ja abivalmid ja kusagil ei ole pisimatki tüliraasu, pahastest vanematest rääkimata. Taluhuvilistele võib aga inspireeriv olla.

Lasteraamatute autoritest avastasin sel aastal veel: Shirley Hughes ja Molly Brett kõige väiksematele, Michael Morpurgo nooremale koolieale, Joyce Lankester Brisley (Milly-Molly-Mandy sari) 4-5-aastastele. Viimane on samuti goody-goody, kuid noorema sihtgrupiga kuidagi sobivam ja väga ilusate detailsete must-valgete piltidega.

Koduõpe Charlotte Masoni moodi

18. aprillil oli koduõppe kevadpäev. Rääkisin seal Charlotte Masoni lähenemisest. Siin on laiendatud variant ettekandest. Suur osa teksti on linkide ja raamatusoovituste vahel. Kui Sul on sügavam huvi CM lähenemise vastu, saad kõik lingid läbi vaadata ja raamatud lugeda ja võidki ennast juba peaaegu eksperdiks pidada:) Pealiskaudse huvi korral võid lugeda linkide kommentaare ja loodetavasti ka paari videot vaadata. Kui oled ise CM lähenemisega kokku puutunud või seda kasutanud, kirjuta oma kogemusest:)

Charlotte Mason tegutses nii laste kui õpetajate õpetajana 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Inglismaal Lake District piirkonnas. Oma kaasaegsetest erines ta selle poolest, et uskus, et lapsed on samuti inimesed oma isiksuse, huvide ja tahtega. Ta uskus, et lapsed janunevad loomulikult teadmiste järele, et õppimine peaks olema lastele huvitav, innustav ja andma laia põhja. Tema ideid mõjutasid Pestalozzi ja John Ruskin.

(c) The Armitt Museum and Library; Supplied by The Public Catalogue FoundationCharlotte Mason aastal 1902, kunstnik Frederic Yates. Pildi allikas.

Charlotte Masoni lähenemine koduõppes sobib kõige paremini peredele, kes armastavad raamatuid ja loodust ning usuvad Jumalasse. Kõiki kolme mitte natuke ja vahetevahel, vaid palju ja kogu aeg.

Koduõppe päeval küsiti, mille poolest CM lähenemine erineb Thomas Jeffersoni nimelisest lähenemisest. Need on mitmes mõttes sarnased. TJEd`ist kirjutasin pikemalt siin (https://looduskodu.wordpress.com/2013/06/04/thomas-jeffersoni-nimeline-koduoppe-suund/). Mõlemas on kesksel kohal kvaliteetne, elav kirjandus, usk Jumalasse ja väiksest peale lapse harjumustele tähelepanu pööramine ning mõlemad on eluviisilt kodu- ja perekesksed. TJEd lähenemise rajajad Oliver ja Rachel DeMille on öelnud, et õppimise armastuse faasis on TJEd asendatav Charlotte Masoni lähenemise või vabaõppega. Samal ajal CM lähenemine ja vabaõpe ei ole omavahel asendatavad. CM koduõppes on lapse huvide järgimine küll olulisel kohal, kuid õpet juhib ikkagi kindlalt lapsevanem. TJEd koduõpe erineb CM omast minu hinnangul peamiselt selle poolest, et

1. TJEd on süsteem, kus kõik toimuv lähtub lapse konkreetsest arengufaasist ja erinevates faasides oleva lapse koduõppe igapäevane korraldus on üsna erinev. CM on öelnud, et tema lähenemine ei ole keeruline süsteem, vaid konkreetne meetod hariduslikuks eluks. Koduõpe peaks olema lihtsalt õppimist armastava pere igapäevane elamise viis ja selle eluviisi juures on tähtsal kohal raamatud, loodus ja Jumal. Samas on CM lähenemises kohati palju konkreetsemalt juhendatud, kuidas midagi teha ehk meetodi üksikasjad välja toodud, näiteks, kuidas teha etteütlust (mitte nagu tänapäeva koolides) või kuidas tutvustada lapsele kuulsaid maalikunstnikke ja heliloojaid. TJEd`is on detailsem ja kindlam raam, kuid vähem konkreetseid juhiseid.

2. TJEd`is on kesksel kohal mentorlus, mis küll saab hoo sisse alles põhikoolieas. CM koduõppes seda osa ei ole väga rõhutatud. Maila, kes kasutas alguses CM lähenemist ja läks siis üle TJEd lähenemisele, tõi kevadpäeval ühe suurema erinevusena välja, et TJEd on loodud spetsiifiliselt juhtide kasvatamiseks, CM on rohkem üldhariduslik. TJEd teine nimi inglise keeles on Leadership Education ja selles pannakse suurt rõhku, et noor leiaks oma missiooni elus ja kujuneks ühiskonnas või kogukonnas oma valdkonnas eestvedajaks. TJEd vanemates faasides õpib noor mentori abiga üsna iseseisvalt ja juhib ise oma õpinguid lähtuvalt oma valitud teest või huvidest, mis eeldab tugeva iseloomu kujundamist väiksemal lapsel. CM lähenemises ei ole otseselt juhtide kasvatamisele eraldi rõhku pandud, kuid enesejuhtimine on samuti väga oluline nii vanematele kui lastele. CM koolides ja koduõppes on lastele moto „Ma olen, ma suudan, ma peaksin, ma teen“ („I am, I can, I ought, I will“). Harjumuste kujundamine on vältimatu CM koduõppe osa ja sellest on CM lausa eraldi raamatu kirjutanud.

Ühe vanema lugu nii CM kui TJEd kasutamisest:

https://www.home-school.com/forums/viewtopic.php?t=5546

Oma väheste teadmistega kummastki lähenemisest olen enda jaoks loonud stereotüübi, kus nii CM kui TJEd pered on kodused raamatukoid, kes armastavad päevad läbi lugeda, õppida, oma perega aega veeta ja mänge mängida, kuid TJEd pered on sealjuures tubasemad ja nende ajast läheb ehk suurem osa lugemisele, samas kui CM pered lugemise ja õhtuti koos istumise vahel jõuavad sageli ka metsa või vähemalt linnaparki matkama ja liblikaid ja linde vaatama ning nähtut üles joonistama. Samas TJEd pered, kelle lapsed on parajasti õppimise armastuse faasis (Love of Learning) käivad ehk tõenäolisemalt lastega mööda töötubasid ja katsetavad erinevaid uusi asju. Igal juhul ei sobi kumbki lähenemine peredele, kes ei armasta lugeda või kes tahavad lugeda peamiselt kerget ajaviitekirjandust.

Olen kunagi näinud inspiratsiooni videot, ei mäleta enam, mis teemal, kus ühes stseenis oli hindu tüdruk, kes oli õppinud lugema ja vaatas säravate silmade ja õnneliku näoga raamatu kohalt üles. Nii CM kui TJEd lähenemise mõistmiseks on selliste hetkede tabamine oluline – raamatud on uks suurde imelisse maailma, kuhu kuidagi teisiti ei näeks.

327px-Sandro_Botticelli_-_The_Virgin_and_Child_(The_Madonna_of_the_Book)_-_Google_Art_Project

Sandro Botticelli, Madonna of the Book, 1480. Pildi allikas

Lühikokkuvõte Charlotte Mason`i haridusfilosoofiast on: „Haridus on keskkond, distsipliin, elu“ („Education Is An Atmosphere, A Discipline, A Life“). See tähendab, et ainsad võimalused lapse kujundamiseks ja harimiseks on läbi tema kasvukeskkonna, harjumuste kujundamise ja elavate ideedega kokku viimise. Veidi pikemalt on tema filosoofia kokku võetav 20 põhimõttena, millega saad tutvuda siin: https://www.amblesideonline.org/CM/20Principles.html

CM meetodi kõige olulisem osa on jutustamine (narration). Selle kohta kirjutasin pikemalt allpool linkide vahele. Kooliiga algab CM koduõppes ligikaudu 6. aastaselt ja alguses koosnebki peamiselt sellest, et vanem loeb lapsele raamatuid ette ja laps jutustab kuuldu oma sõnadega ümber. Suurem osa aineid ka vanemates klassides õpitakse lugemise ja jutustamise teel. Jutustamiseks on vaja kuuldu enda jaoks läbi mõelda ja see aitab kuuldu või loetuga isiklikku suhet luua. Raamatud, mida ette loetakse ja mida laps ise hiljem loeb, on valitud selle järgi, et need oleks elav kirjandus.

Elav kirjandus on tähtis ka TJEd lähenemises. See tähendab raamatuid, mis on kirjutatud enamasti ühe autori poolt teemal, millesse ta kirglikult suhtub, kauni keelekasutusega, kaasahaaravalt ja käsitletud sündmuseid ning ideid elavalt edastades. CM ega TJEd ei kasuta töövihikuid, lünkteste ja õpikuid, mis koosnevad nö surnud, seostamata, lapse jaoks tähenduseta ja sageli vananenud faktidest. Õpikute kasutamine ei ole keelatud, kuid need ei tohiks olla peamine õppimise allikas. Praktikas kasutavad CM pered sageli matemaatikas siiski õpikuid, kuigi CM-il olid ka selleks oma tehnikad. Lähemalt saad elava kirjanduse kriteeriumidest lugeda: https://amblesideonline.org/LivingBks.shtml

cute-boy-face-with-butterfly_w725_h544

Hagerty Ryan, “Cute boy face with butterfly” Pildi allikas.

Lisaks on algusest peale tähtsal kohal looduse, kunsti ja muusika tundma õppimine. Kunstis ja muusikas võetakse korraga ette üks kunstnik või helilooja ja tutvustatakse lapsele korraga ühte tema maali või muusikateost. Järjest läbitakse kuus ühe kunstniku või helilooja teost ja ühele kunstnikule või heliloojale keskendutakse 6-12 nädalat. Kunstiõppe kohta on allpool video (Picture Study).

Lapsel lastakse luua isiklik side kunstniku/helilooja/loetud raamatuga ja vanem peaks hoiduma liigselt õpetamisest ning ette ütlemisest, mida millestki arvata. CM nimetas seda masterly inactivity ja see on just vanema või õpetaja ülesanne, mitte niivõrd lapses kujundatav. See on ka üks raskemaid asju tavakoolist tulnud vanemale omandada. Susan Schaeffer Macaulay kirjutab raamatus „For the Family`s Sake“ (lk 37-38) selle kohta nii:

„… I remember going to the Rijksmuseum in Amsterdam when I was seven. Rembrandt`s Night Watch covered an entire wall. I still remember it`s power interacting with me. I stood and gazed, absorbed. Charlotte Mason would have been glad that no „educating adult“ broke into my rapt response. For in such ways do artists actually speak to us – whether we are seven or seventy. No one tried to tell me all the facts about the painting. No one rushed me away. This painting alone met me that day, met me for life. How I remember! I can remember thinking to myself, „Ah, this is what kindergarten painting is to lead to!“ Aloud I added, with a sigh my mother still remembers, „Aahhh. If only I had enough paint, this is what I`d do someday.“ This is a perfect example of Charlotte Mason`s theory and work – a child in direct contact with an original rich resource. In response a child`s soul expands, and the idea of what he or she can achieve also expands. Such an experience truly brings a joyous, soaring freedom for mind and soul, fires the imagination, and gives ideas inwardly to fuel later motivation. This kind of experience is what has to come first.

Looduse tundma õppimiseks tehakse retki lähemale või kaugemale loodusesse, kasvõi linnas tänava ääres kasvava puu juurde. Lapsel lastakse ise loodust uurida ja valida midagi või kedagi joonistamiseks või maalimiseks. Looduse joonistused ja maalid kogutakse kokku looduse raamatuks ja iga joonistuse juurde võib kirjutada kujutatu nime, aja, millal seda nähti ja muid olulisena tunduvaid kommentaare.

John_La_Farge_-_Study_of_Pink_Hollyhocks_in_Sunlight,_from_Nature_-_Google_Art_Project

John LaFarge, Study of Pink Hollyhocks in Sunlight, from Nature, 1879. Pildi allikas.

Grammatikat hakatakse eraldi õppima umbes 10. aastaselt.

Tunnid kestavad alguses 10-20 minutit, suuremate lastega 20-30 minutit. CM peab oluliseks, et kogu õpe toimub lapse parima tähelepanu ja keskendumisvõimega ja lapse tähelepanu üldiselt kauemaks ei jätku. Koolipäev peaks lõppema hiljemalt kella üheks, v.a. keskkooli õpilastel, kel kulub rohkem aega formaalsele õppimisele. Lastel peab olema külluslikult aega vabalt mängimiseks, fantaasiaks, õues liikumiseks, loetud raamatute läbi mängimiseks ja etendamiseks, kodusteks töödeks, oma vabadeks kunsti-, käsitöö- ja muudeks projektideks, pilli harjutamiseks jms.

CM õppes ei ole hindeid. Kodutöid ei anta kuni 13. eluaastani ka koolis käivatele lastele.

Soapbubbles-SteveEF wikimedia

“Soapbubbles-SteveEF” by Steve Ford Elliott – More bubbles. Pildi allikas.

Netis

Http://Amblesideonline.org – kõige täpsem ja põhjalikum allikas alustajale. Seal on tasuta üleval kõik CM originaalraamatud koduõppest, tasuta täielik õppekava keskkooli lõpuni, CM rajatud ajakirja Parents` Review artiklid ja palju muid materjale.

Õppekava on seal väga hea, kuid see saab ikkagi olla ainult aluseks oma perele sobivaima kava koostamisel. Eriti Eestis on vaja arvestada, et netis leitavad inglise keelsed kavad tuginevad teise riigi ajaloolistele ja kultuurilistele rõhuasetustele ja soovitatavad raamatud on kõik inglise keeles. Oma õppekava koostades tuleks lähtuda oma pere, kogukonna, maakonna, riigi, kontidendi võimalustest, kultuurist ja ajaloost ning tugineda oma lapse annetele, huvidele, pere elukeskkonnale ja oma arusaamisele valitud koduõppe lähenemisest, mis väljendub loomuliku eluviisina. Lisaks tuleks arvestada Eesti riikliku õppekavaga. Tsitaat amblesideonline.org lehelt:

But this curriculum is only one tool and was never intended to replace a parent’s understanding of the principles behind a CM education, what its goals are, how it works. Curriculum is only part of the picture. Without the understanding of Charlotte Mason’s vision, even a curriculum like Ambleside Online won’t give your children a CM education. It will just be another booklist, a collection of texts and subjects to mark off a checklist.

https://simplycharlottemason.com/ on rohkem raamatute müümisele orienteeritud leht, kuid ka seal on palju väärtuslikke materjale. Selle lehe pidaja Sonya Shaferi videod on youtube`s kõige täpsem infoallikas CM lähenemise üksikasjadest. Minu esimesed kokkupuuted CM lähenemisega toimusid Sonya e-raamatute kaudu, mida ta oma lehel jagas.

https://simplycharlottemason.com/planning/curriculum-guide/ – oma CM õppekava koostamise juhend

https://simplycharlottemason.com/what-is-the-charlotte-mason-method/ CM lähenemise tutvustus, sh video, miks Sonya ise CM lähenemise valis

Minu lemmikblog CM teemal http://joyouslessons.blogspot.com/ Seal tasub ennast tundideks arhiividesse lugema unustada ja inspireerivaid postitusi omale salvestada. Kommentaarid selles blogis on samuti alati väärt lugemist.

Sealt näiteks ajaloo õpetamise vahenditest http://joyouslessons.blogspot.com/2014/03/the-living-page-time-tools.html

ja keeleõppest kolmes osas

http://joyouslessons.blogspot.com/2013/07/learning-languages-charlotte-mason-way.html

http://joyouslessons.blogspot.com/2013/07/learning-languages-charlotte-mason-way_22.html

http://joyouslessons.blogspot.com/2013/08/learning-languages-charlotte-mason-way.html

CM Facebooki grupp https://www.facebook.com/groups/charlottemasonhomeschoolers/ – aktiivne rahvarohke grupp huvitavate sisuliste aruteludega. Failides on tohutu lingikogu, teemade kaupa sorteeritud, võiks olla kohustuslik tutvuda igale algajale CM vanemale.

Videod

Sonya Shafer on Narrationjutustamine, üks aluskomponente CM meetodis. Lühike ja oluline video.

https://www.youtube.com/watch?v=x21aQnmLC1A&list=PLc0bJKYABMLHz_4yx1NhAodnLXMoHq671

Sample Narration Grade 3

https://www.youtube.com/watch?v=W2FOz7FsmC4

Näide ette lugemisest ja jutustamisest ajaloos 3. klassi lastega koolis. Sarjas on näited ka teiste klassidega. Koolikeskkonnas on see kohmakas, kuid kodus saab sujuvamalt teha. Kuigi see video annab ettekujutuse, mida ette lugemine ja jutustamine tähendab, võiks seda võtta pigem näitena, kuidas mitte teha. Vead, mis kõige selgemalt silma hakkasid:

1. tekst on isegi õpetaja jaoks liiga keeruline, lastest rääkimata. CM järgi algab kool 6. aastaselt, seega need tüdrukud on ligikaudu 8.

2. lugemine ei ole laste jaoks ette valmistatud. CM järgi on lugema ja kirjutama õppimisel oluline, et lapsed ei oletaks kunagi uute sõnade kirjapilti ja hääldust, vaid näeksid seda õigel kujul. Enne keeruliste sõnadega teksti ette lugemist tuleks rasked sõnad ja nimed tahvlile või paberile välja kirjutada ja nende hääldust, kirjapilti ja tähendust lastele tutvustada. Vajadusel tuleks enne lugemist rääkida ka tekstis käsitletud sündmuste taustast ja siduda loetav varem lastele tuttava infoga. Näiteks, et need sündmused toimusid samal perioodil, kui tolles teises loetud raamatus. Nii on lapsel lihtsam teksti jälgida ja sisule keskenduda. Samamoodi tuleks etteütlused ette valmistada ja hoolitseda, et laps kõiki kasutatavaid sõnu tunneb ja oskab, nii et vead oleks haruldased. Etteütluse mõte ei ole vigade leidmine ja parandamine, vaid juba omandatu kontekstis kinnistamine.

3. korraga ette loetavad jupid on sellise võõrsõnade kontsentratsiooni juures laste tähelepanu jaoks liiga pikad. Lastele jääb tekstist peamiselt meelde, et oli palju imelikke nimesid.

4. kuigi seal on ainult kaks last, on ikkagi igal hetkel tajutav, et tegemist on kooliga ja lastel on igav.

Kahjuks ma ei leidnud ühtegi koduses keskkonnas toimunud videonäidet CM ettelugemisest. See peaks tegelikult olema hubane ja rõõmus tegevus, mitte formaalne. Jutustamise mõte ei ole täpselt tagasi öelda, mida kuulsid, vaid oma sõnadega ümber jutustada, nii et on näha, et laps kuuldust aru sai. On täiesti lubatav lisada vahele emotsionaalseid kommentaare ja tõlgendusi – see näitab, et laps mõtleb kaasa. Jutustamine on aluseks tulevasele kirjalikule tekstiloomele. Kui lapsed õpivad kirjutama, hakkavad nad alguses tegema lühikesi kirjalikke jutustusi kuuldud ja loetud tekstidest ning hiljem esseid jm omaloomingulisi tekste. Kirjutamine läheb oluliselt lihtsamini lastel, kes on harjunud jutustama ja juba enne kirjutama õppimist tähelepanu pöörama sellele, et kõik oluline öeldud sai. Lühikesed kirjalikud jutustused algavad kõige varem 3. klassis (kool algab 6. aastaselt, kuid kirjalike jutustustega võib ka alles 9. aastaselt alustada, 1 väike lõik korraga, kord nädalas).

Fairy_Tales_(Boston_Public_Library) Jessie Willcox Smith  wikimedia

Jessie Willcox Smith, A mother reads to her children, muinasjuturaamatu kaanelt 19. sajandi lõpust. Pildi allikas.

Videonäide lapse jutustusest

https://www.youtube.com/watch?v=aFGUPhd2AAE Ühtlasi ka näide, kuidas kodus saab edukalt õpetada lapsi, kes koolis tõenäoliselt peaks päevast päeva kuulama käsklusi vaikselt paigal istuda.

Näide laste jutustustest ema poolt kirja panduna

http://joyouslessons.blogspot.com/2015/02/third-grade-in-our-home-exams-term-2.html Siin saab näha kahe 3. klassi lapse jutustatud varianti samadel teemadel. Laste jutustused on isikupärased ja ei tohiks nõuda kõigilt sama jutu tagasi rääkimist.

Näide ühe pere kirjaliku jutustamise protsessist

http://www.charlottemasonhelp.com/2009/07/yes-there-is-time-to-correct-written.html

Selles näites ema kirjutab, et aegajalt parandab lapse valesti kirjutatud sõnu punase pastakaga ja aegajalt ei too valesti kirjutatut üldse välja. Rangelt CM järgi ei tohiks lasta valel kirjapildil kunagi kinnistuda, mida selle esile toomine või teksti sisse jätmine teeb. See tekitab olukorra, kus ka täiskasvanud inimesed ei ole kindlad, kuidas mõnda sõna kirjutada, sest nad on näinud seda mitut moodi kirjutatuna. Valesti kirjutatud sõna lapse tekstis tuleks kinni katta ja kirjutada õigesti. Kui laps kirjutab ema/õpetaja silma all ja on näha, et ta ei tea mõne sõna täpset kirjapilti, siis tuleks talle näidata, mitte lasta valesti kirjutada. Selle kohta vaata allpool videot Prepared Dictation. Muus osas väga praktiline näide. Praktikas teevad ilmselt väga vähesed, kui üldse keegi, koduõppes kõike täpselt nii nagu CM tegi või ütles ja kohandavad tema ideid endale sobivamaks, kuid uue lähenemisega tutvudes on oluline teada, kuidas algselt mõeldud oli, et oleks võimalik kaasa mõelda ja oma kohandamisi kuhugi toetada.

Näide elulise sündmuse jutustamisest

http://charlottemasonhome.com/charlotte-mason-the-method/narration/sample-narration-earthquake/

Artiklikogu CM jutustamisest praktiliste näpunäidete ja CM tsitaatidega

http://www.charlottemasonhelp.com/2009/07/narration.html

Prepared Dictation Explained

Etteütlus CM moodi (erinev tavapärasest). Etteütlusega alustatakse u. 10. aastaselt ja enne etteütlust tuleks hoolitseda, et laps kõiki kasutatud sõnu tunneb ja oskab.

https://www.youtube.com/watch?v=SGqakdjcS_U

Charlotte Mason Picture Study Demonstration – kuidas aidata lapsel maale tundma õppida

https://www.youtube.com/watch?v=NNcl4E2ifC8 Üsna praktiline demo. Lisaks lastakse CM lähenemises lapsel vaadatud maale peast joonistada. Kunsti- ja muusikaõpetuse ülevaade ühe pere teises klassis: http://joyouslessons.blogspot.com/2014/05/second-grade-in-our-home-fine-arts.html

Ühe ema põhjused CM meetodi valimiseks, võrdlus mõnede teiste meetoditega. Ei ole puhtalt CM, eklektiline https://www.youtube.com/watch?v=5Ei69tqV4YE

Day in the life of homeschooling Charlotte Mason method (6&4 year olds) – üks päev CM peres. Lapsed on alles väikesed ja palju praktilist ei näe, kuid midagi ikka.

1. osa

https://www.youtube.com/watch?v=cVgrXlIO8n8

2. osa

https://www.youtube.com/watch?v=mwQXHz7NMD4

3 osa

https://www.youtube.com/watch?v=zB9ztfxVsPY

Raamatud

CM enda raamatute sari on netis http://amblesideonline.org/CM/toc.html ja saab ka tellida paberraamatuna amazonist ja mujalt. Krisos kõiki eksemplare ei ole. Neid olen mina ainult sirvinud netis ja jupiti välja printinud, sest mulle ei meeldi ekraanilt pikalt lugeda. Ootan esimeste CM oma raamatute saabumist, kui nad läbi pole müüdud. Kuulujutu järgi antakse kogu sari varsti uuesti välja.

Karen Andreola, „A Charlotte Mason Companion“ on minu hinnangul algajale kõige parem raamat alustamiseks. Väga põhjalik, lihtne lugeda, isikliku lähenemisega.

Karen Andreola, „Pocketful of Pinecones. Nature Study with the Gentle Art of Learning“ ja „Lessons at Blackberry Inn. Adventures with the Gentle Art of Learning“ on ema päeviku vormis ilukirjanduslik lugu ühe pere elust CM koduõppega. Soe, armas, kodune, kiire lugemine. Sisaldab viiteid raamatutele, mida lugeda, ideid maalide ja loodusega tutvumiseks, toiduretsepte, väikse küla intriige. Nagu lasteraamat täiskasvanutele:) Autori poeg, kes illustreeris Blackberry Inn`i osa, joonistas pildid ilma raamatut ise lugemata, sest see oli tema jaoks „far too domestic.“

Tsitaat Blackberry raamatu algusest:

I believe an author of children`s fiction has a duty to describe the world as it ought to be, as it can be. You might be thinking, „But this is a book for grown-ups, isn`t it?“ Yes, it is. And in it I aim to demonstrate that the „idyllic principle“ is also applicable to stories for grown-ups. For all fiction is useful chiefly to animate truth, to inspire some noble aim of sweet spirit. Therefore, it is for your enrichment that I have created scenes of faith, hope, patience, industry, trust, generosity, hospitality, parental love, and the love between a married man and woman – all of which are meant to quicken your heart. But please don`t take the story too seriously. If you find anything silly, feel free to laugh. Laughter is medicine with good side effects.

Karen Andreola ja tema mees olid need, kes andsid CM originaalraamatud uuesti välja ja panid aluse CM lähenemise levikule tänapäeva Ameerikas. Karen oli seotud ka Amblesideonline.org lehe loomisega. Karen ise aga tutvus CM ideedega Susan Schaeffer Macaulay raamatu kaudu.

Susan Schaeffer Macaulay „For the Children`s Sake. Foundations of Education for Home and School“ on mõnede amazoni kommentaatorite hinnangul kõige parem raamat, mis koduõppest on kirjutatud. Minu lemmikute hulka see siiski ei kuulu. See on väga hea raamat CM ideedega tutvumiseks ja sel ei ole midagi viga, lihtsalt minu meelest teised siin loetletud on veel paremad. See on kindlasti maitse asi:)

Tema „For the Family`s Sake. The Value of Home In Everyone`s Life“ kuulub küll minu lemmikraamatute hulka kodu ja pere teemal. Siin on vähem juttu koduõppest ja rohkem pere ja kodu toimimisest, sõltumata valitud hariduslikust teest. Ta alustab oma raamatut vestlusena Charlotte Masoniga, kelle jaoks üks olulisemaid asju elus oli kodu. (Kõrvalepõikena, Susani emal on väga hea raamat: Edith Schaeffer, „The Hidden Art of Homemaking“. Tema isa Francis A. Schaeffer`it on isegi eesti keelde tõlgitud.)

CM lähenemises on väga olulisel kohal usk. Teoreetiliselt on võimalik tema hariduslikke põhimõtteid kasutada ka ilma usule tähelepanu pööramata (ja kindlasti on seda tehtud), kuid see oleks väga kohmakas. Soovitatud kirjandust koduõppes kasutades juhtub ilmselt varem või hiljem ka ilma sellest rääkimata, et lapsel kujuneb oma usk, mis on tõenäoliselt kristliku suunaga. Nii Charlotte, Karen kui Susan on väga sügavalt usklikud, Kareni ja Susani abikaasad ning Susani isa on/olid jutlustajad. Teistes raamatutes kajastub see ehk vähemal määral, kuid „For the Family`s Sake“ on küll selline raamat, mis puhtpraktiliste nõuannete osas on rakendatav kõigile peredele, kuid tausta osas kardetavasti raske lugeda ateistidele. TJEd on samuti väga raske rakendada ilma usulise küljega arvestamata.

Elaine Cooper, „When Children Love to Learn. A Practical Application of Charlotte Mason`s Philosophy for Today“ – Tõenäoliselt kõige korrektsem allikas CM meetodi üksikasjadega tutvumiseks peale CM enda raamatute. On koolikeskne, kuid kasutatav ja kohendatav ka kodus. Õpetajate kirjutatud.

Raamatud, mida ma ei ole veel lugenud:

Amy Wilson-Carmichael, „Lotus Buds“

Amy tegutses Indias umbes samal ajal, kui CM tegutses Inglismaal. Tema raamat on igapäevaelust lastega, kes olid olnud beebist peale määratud templiprostituutideks saama ja kelle ta omale kasvatada võttis. Amy oli kuulnud CM ideedest laste kasvatamisel ja saatis ühe oma kasvataja tema juurde õppima.

Laurie Bestvater, „The Living Page: Keeping Notebooks with Charlotte Mason“

Karen Glass, „Consider This: Charlotte Mason and the Classical Tradition“

Anna Botsford Comstock, „Handbook of Nature Study“

Catherine Levison, „A Charlotte Mason Education: A Home Schooling How-To Manual“

Deborah Taylor-Hough kogumikud CM väljavõtetega

Nägin kunagi netis raamatut CM koduõppest suurtes peredes. Praegu ma seda üles ei leidnud. Paistab, et internetikogukonna üldise arvamuse järgi CM lähenemine suurtes peredes ei toimi. Üks artikkel vastupidise kogemusega on http://afterthoughtsblog.net/2014/10/myth-cm-wont-work-for-large-family.html Ja siin korduvalt viidatud Joyouslessons.blogspot.com pidajal Celestel on 7 last. Võib küll öelda, et kuna tal on praeguseks ainult kaks vanemat kooliealised, siis ta ei tee suurele perele koduõpet, kuid ma leian, et teha seitsmele eri vanuses lapsele koduõpet ei ole kuidagi raskem kui teha kahe lapsega koduõpet samal ajal, kui viis väiksemat ümber jooksevad ja seljas ripuvad, eriti CM lähenemisega, kus on algusest peale pandud alus laste tugevate harjumuste kujundamisega ja suuremad on juba iseseisvamad. Igal juhul eeldavad mõlemad variandid vanema organiseeritust, kannatlikku meelt ja koduõppe eluliselt oluliseks pidamist.

SONY DSC

“Children reading The Grinch” by scbailey Pildi allikas.

Saja raamatu aasta kokkuvõte

Eelmisel suvel otsustasin, et järgneva 12 kuu jooksul loen läbi 100 raamatut ja panen kõik kirja. Sellest on nüüd veidi rohkem kui 12 kuud möödas ja hetkel olen kirjade järgi raamatu juures nr 99. Tegelikult juhtus nii, et aegajalt ununes loetu ülesmärkimine, plaanitud sisukokkuvõtetest rääkimata. Üle paari kuu nimekirja taastada püüdes jäi ilmselt nii mõnigi pealkiri unustusse. Võib oletada ja loota, et need ei olnud siis eriti pikaaegset meenutamist väärivad lugemised. Teadlikult püüdsin võimalikult palju lugeda ainult esimesel paaril kuul, hiljem lugesin nagu tahtmist ja aega muude tegemiste kõrvalt oli. Sellest tulenevalt on ka esimeste kuude nimekirjad kõige priskemad. Nii mõnigi raamat jäi esimesel paaril kuul pooleli, sest püüdsin korraga liiga paljusid lugeda ja kuulata (audioraamatutena aadressilt http://booksshouldbefree.com) ning mitu jätsin pooleli kuna ei meeldinud või haakunud minuga. Kuna ma kirja pandud reegleid hiljem üle ei lugenud, unustasin filme arvestada. Neid vaatasin küll ka periooditi päris palju.

Järgnevalt pisike statistika ja parema loetu soovitused.

Kuude kaupa loetud:
augustis 2013: 12 raamatut + 2 pikka artiklit (+ alustatud 10 nimetust, mida ei ole lõpetanud)
septembris: 8 (+ alustatud 1)
oktoobris: 3 (ning märge “ja muid raamatuid”)
novembris-detsembris: 6
jaanuaris: 7
veebruaris: 14
märtsis: 7
aprillis-juunis: 14
juulis: 13
augustis: 2 (neist teine on hetkel lugemisel)

Soovitused:
*lastele ja hingelt noortele:
Elizabeth Goudge, The Little White Horse
Louisa May Alcott, Eight Cousins
Louisa May Alcott, Rose in Bloom (eelmise järg)
Louisa May Alcott, An Old-Fashioned Girl (eraldi, neist kolmest parim)
The Worst/Best Christmas Pageant Ever

*koduloojatele:
Edith Schaeffer, The Hidden Art of Homemaking

*käsitöö armastajatele:
Ann Budd, Sokikudumise meistriklass (väga hea ja põhjalik raamat paljude uute sokikudumise oskuste õpetustega. Õppisin selle abil sokki varbast alustama:)
Kärt Summatavet, Kihnu Roosi käsitöökogu. Minu ajalugu
Anu Kabur, Anu Pink, Mai Meriste, Meite Muhu mustrid
Mind tabas sel suvel mustrite ümber joonistamise vaimustus ja viimased kaks on selleks väga head allikad.

*kokkajatele:
Mari-Liis Ilover, Maitsev
Sille Poola, Toortoidu A ja O
Olivia Newton-John, Livwise
Natalie Savona, Köögipsühholoog (lugesin juba ei tea, mitmendat korda. Juba selle piltide vaatamine mõjub tasakaalustavalt, toitude valmistamisest ja üldjuhiste järgimisest rääkimata)

*ettevõtjatele:
Steven Pressfield, Turning Pro
Denise Duffield-Thomas, Lucky Bitch
Denise Duffield-Thomas, Get Rich, Lucky Bitch (nimele vaatamata on need tegelikult väga sõbralikud ja asjalikud raamatud. Autor tegutseb aadressil http://luckybitch.com, kust saab tasuta paar peatükki ja muid materjale omale tellida. Tema omanimeline FB leht on ka väga aktiivne ja tore koht)
Robin Sharma, Juht ilma tiitlita

*mõtisklejatele:
Suzanne Woods Fisher, Amish Peace: Simple Wisdom for A Complicated World
Florence Scovel Shinn, Mäng nimega elu (soovitan ainult originaalteksti raamatu lõpus. Suurem osa raamatust on uuendaja püüd täiendada algteksti nii, et see sobiks kõigile mõeldavatele ja mõeldamatutele sihtgruppidele ning kokku ei saa midagi mõistlikku)
Og Mandino, The Choice
Art ja Laraine Bennett, The Temperament God Gave You (siiani kõige põhjalikum ja praktilisem tekst, mida ma temperamenditüüpidest lugenud olen. Kuigi mul poleks midagi selle vastu, kui oleks iga tüübi näidete osas veel põhjalikum. Raamatu lõpus on ainus test, mis mul selgelt eristuvad tulemused on andnud – teiste, lühemate testidega olen enamasti saanud 3 tüübile enam-vähem ühepalju punkte. Nüüd käin ringi ja jaotan inimesi enda ümber tüüpidesse:)
Dale Ahlquist, Common Sense 101. Lessons from G. K. Chesterton – see on hetkel lugemisel.

Lugesin selle ettevõtmise alguses läbi kõik Harry Pottery osad, mida olin siiani vältinud kuna pidasin neid mõttetuks ja nõmedaks ning leidsin juba esimese osa alguses, et olin neid täiesti valesti hinnanud. Raamatud on palju paremad kui filmid. Nende nautimine eeldab mõningast tausta varem õudus- ja kriminaalromaanide lugemisel (mida ma lapsena tegin ohtralt, täiskasvanuna enam mitte). Ilma sellise taustata võib küll kõik väga arusaamatult imelik tunduda. Mulle meeldisid.

Jätkan ka sel aastal loetu kirjapanemist ning püüdlen selle poole, et järgmise augusti alguseks oleks 100 nimetust kirjas ja et need oleks vähemalt valdavas enamuses ka tagantjärele hinnates väärtuslik lugemine olnud.

***

Kolin septembris Tallinnasse. Sündida soovivad mitmed uued ettevõtmised. Kui Sul on mingid tegemised, milles oleks tore koostööd teha, siis võta ühendust ivooglaid(at)gmail.com. Ühtlasi, kui Sul on mulle väikest hubast soodsat heas korras korterit üürile pakkuda, siis võta samuti ühendust. Korteri juures on oluline, et mu kass oleks ka teretulnud. Ja et ei oleks kõrgemal kui 3. korrusel.

Varielust

Olen endalt viimase 12 või rohkema aasta jooksul üsna regulaarselt (vähemalt kord aastas) küsinud, mida tahan oma eluga teha ja vastused kirja pannud. Vastused on alati enam-vähem ühesugused. Eks ma olen üht-teist soovitust teinud ka ja kindlasti olen liikunud mitmes osas nende kujutluste realiseerimise teel. Kuid suuremas jaos on mu tegemised olnud hale vari sellest, mida olen tahtnud teha.

Viimasel ajal olen tundnud vajadust viia oma elu uuele tasemele. Olen jälginud erinevate eeskujude ettevõtmisi ja suhtumisi ning neid oma elus rakendanud. Mitmelt poolt on silma jäänud soovitus läheneda kõigele nii nagu teeks seda professionaal. Minu jaoks on sõna professionaal tundunud külm, kuiv ja hingetu. Kuid konkreetsed soovitused on tundunud mõistlikud. Hiljuti leidsin ühe huvitava videovestluse Steven Pressfieldiga tema raamatust “Turning Pro”. Suuresti oli selles juttu samadest asjadest, mida olin mujaltki lugenud ja mida olin juba rakendamas. Kuid video jättis siiski piisavalt sügava mulje, et lugesin raamatut ka.

See on õhuke raamat lühikeste peatükkidega ja lugesin selle mõne tunniga läbi. Ka siin on sisuliselt juttu samadest asjadest, mida igaüks tegelikult teab, kuid lihtsalt, selgelt, kompaktselt ja isikliku lähenemisega. Sageli on nii, et inimesed küll teavad mingeid põhimõtteid, need on juba pealuu sisse kulunud ja neid kuuleb igalt poolt, kuid praktiliselt järgima neid ei vaevuta, lihtsalt mõeldakse, et vanad õpetused, räägi midagi uut.

Pressfield eristab kolme lähenemist elule: sõltuvuses inimene, amatöör ja professionaal. Ta kirjeldab iga lähenemist detailselt ja lisaks toob sisse varielu mõiste. Varielu on elu, mis mingil tasemel on metafoor sellest, mida inimene tegelikult oma eluga teha tahab. Võib olla oma tegemistes väga professionaalne, kuid ikkagi elada varielu ja põgeneda oma tegeliku elu eest.

Seda raamatut lugedes taipasin, et olen elanud varielu ja elanud seda amatöörina. Kuigi olen põhimõtteliselt teinud seda, mida olen tahtnud teha, olen seda teinud väga kahvatus variandis ja pisikeses ulatuses. Varielu on mugav ja turvaline. Tegelikult soovitu tegemine eeldab massiivse hulga hirmude, eelarvamuste ja muude raskuste ületamist. Sellega kaasneb hulk inimesi, kes üritavad sind tagasi maa peale tõmmata (sest nad ise ei julge oma elu elada ja siis on väga ebamugav, kui keegi läheduses julgeb). Tekib palju ähvardavaid küsimusi nagu kes sa selline enda arvates oled ja mis sa endast õige mõtled ja miks peaks sul paremini minema kui teistel ja üldse, mis elul nii viga on nagu kõik elavad.
Aga sellisel varielul on oma hind.

Mulle meeldis selle raamatu juures, et autor räägib ausalt oma kogemustest teel varielust päris elu juurde. Ja sellest, kuidas tema esimene kangelane oli metsik kass, kes vaatas teda sellise pilguga, et polnud mingit kahtlust, kummal neist oma elu üle kontroll on. Ja samas on pisiesseede vahel välja toodud konkreetsed kohe rakendatavad põhimõtted.

Soovitan raamatut “Turning Pro” kõigile, kes tunnevad, et peaks oma elule kindlama sihi andma või olemasoleval sihil paremini edasi liikuma. Selles räägitakse küll peamiselt loovinimestest, kuid põhimõtted on rakendatavad ka igas muus valdkonnas, kasvõi koduloomisel ja suhetes.