Jaanuari lugemised 2020

Tõenäoliselt kõige parem haridusalane raamat, mida ma lugenud olen:

Kieran Egan, Getting it Wrong from the Beginning. Our Progressivist Inheritance from Herbert Spencer, John Dewey, and Jean Piaget. Yale University Press. 2002. 204 lk.

Puhas rõõm närviühenduste ümberorganiseerumisest pea igal leheküljel. 🙂 Pea on täis huvitavaid infokilde ja saadud ahhaa-elamusi. Ainus arusaamatu asi on, miks 18 aasta jooksul selle raamatu ilmumisest ei ole nähtavaid tulemusi haridusteaduses või vähemalt selle õpetamises. Võib vist järeldada, et inimesed, keda sellised teemad kõige otsesemalt puudutama peaks, ei loe masside suunast kõrvale kalduvaid käsitlusi, eriti kui need käsitlused valdava suuna mõistlikkuse kahtluse alla seavad ja isegi kui käsitleja on tunnustatud ülikooli professor ning hariduse valdkonnas auhindu saanud…

Siin saab teada mõnede haridusmaastikul õhu omadused omandanud põhimõtete sünni, tänapäeva jõudmise, puudujääkide ja tagajärgede loo. Juttu on põhimõtetest, mille mitte tunnustamine võrdub enda hulluks kuulutamisega: lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele, tuttavalt tundmatule, aktiivne ja passiivne õppimine jms. Mõtiskleda saab ka teaduse kui sellise üle.

Raamat on nii Tartus kui Tallinnas raamatukogust laenutatav. Soovitan kõigile õpetajatele, lapsevanematele ning muidu haridus- ja õpihuvilistele. Kui lugeda ei jaksa, siis Egan on Youtube’is samuti leitav.
Tellisin omale juba kolm uut Egani raamatut.

 

LV 38: kaanel on loom. (LV viitab lugemise väljakutsele Facebooki grupis Lugemise väljakutse. Oma raamatututvustused kopeerisingi sealt.)
Joan Aiken, The Wolves of Willoughby Chase.
Vintage, 2012 (1962), 223 + 13 lk lisamaterjale.
Kaasahaarav laste põnevusjutt gooti lugude eeskujul. Taustaks alternatiivajalugu. Kohati väga olivertwistilik, kuid peategelased on tüdrukud ja nalja saab rohkem. Ajastu hõngu toetavad illustratsioonid on teinud Pat Marriott. Hundid on koledad, muud pildid ilusad.

 

Canterbury Anselm, Proslogion ehk Kõnelus. 37 lk. Akadeemia. Originaaltekst on 11. sajandist.

Otsisin midagi Marju Lepajõe tõlgitust ja ei pidanud pettuma. Väga ilus raamat väga sujuvalt voolava tekstiga, nii et ununeb, et see on tõlge. Lugesin netis juppe ka inglise keeles (pdf on tasuta leitav) ja peab ütlema, et eesti tõlge on parem. Kes veel pole näinud, siis Lepajõe film on ETV lehel järelvaadatav. Tõeline maiuspala raamatusõpradele. Muud saated, kus ta külaline oli, ka.

Köide on kummaline. Esilehel on üksik Hendrik Adamsoni luuletus ja lõpus mingi artikli lõpp, lisaks võõrkeelsed kokkuvõtted. Nagu oleks lihtsalt suvaline kogu lehti ajakirjast välja tõmmatud ja köidetud.

Liitusin selle grupiga alles sel aastal ja ei kujuta ette, kuidas saatusesepa asi toimib. Loodan, et siit tuleb palju hingetoitu, mida Marju Lepajõe kirjanduses oluliseks pidas.

btr

 

LV 15: Peategelane põeb haigust või on diagnoositud sündroomiga: Huntingtoni tõbi.
Lisa Genova, Inside the O’Briens
Simon and Schuster, 2015, 335 + 19 lk.

Valus, ilus, mõtlemapanev. Õppisin Huntingtoni tõve kohta, millest olin enne ainult nime kuulnud. Lisaks ka elust politseinikuna. Mõtlesin korduvalt pooleli jätta, kuid väga hea meel on, et ikka lõpuni lugesin. Ma ei olnud varem ühtegi Genova raamatut lugenud, Left Neglected on ammu olemas ja ootab järge. Leidsin O’Brienid Rahva Raamatu odavmüügist, rõõm oli suur ja ootused kõrged. Raamat on hea ja soovitan kõigile, kuid pettusin ka.

See on nagu peen tikitud kangas, mille keskel on suur auk, mida on püütud kohmakalt parandada või millest osa on kiirustades põlvel valmis visatud. Raamatul on kaks tegelast, kelle läbi lugu jutustatakse: Joe ja üks tema täiskasvanud lastest. On ootuspärane, et isa on elukogemusest tulenevalt sügavam ja mitmetahulisem kui ta 21-aastane tütar, aga nii lapik ja sisutühi tegelane ei sobi peategelase loodud kõrgema kirjandusliku tasemega. Kohati, eriti teises osas, tundub nagu oleks vaja lihtsalt hulk lehekülgi millegagi täita.

Teiseks on autor uurimustöö jaoks kohtunud märkimisväärsel hulgal inimestega (5 lk nimesid lõpus), kuid sh ainult ühe inimesega teemal iiri katoliiklased raamatu jaoks, mille peaaegu kõik tegelased on katoliiklased. Puudujäägid selles osas on silmnähtavad.
Huntingtoni tõvega seoses ja Joe poolelt väga hea raamat.

 

LV 26: pealkirjas on neli sõna.
Louise Booth, When Fraser Met Billy, 310 lk. Hodden & Stoughton Ltd, 2014
Armas memuaar ühe autistliku poisi esimesest viiest eluaastast ja kuidas sõprus kassiga aitas tal paljudest arenguraskustest üle saada. Eriti sobilik kõigile kassisõpradele ja neile, kes tahavad õppida autistliku lapsega elamise kohta.

 

Jane Zaring, Sharkes in the North Woods.
Houghton Mifflin Company, 1982. 183 lk.

Liigitaksin selle kusagile lasteõuduka, – krimi ja seiklusjutu vahele. Sisekaanel on liigitatud laagri, krimi ja lapseröövi teemade alla. Midagi üleloomulikku ei toimu, kurjategijad pääsevad karistamatult koos väljapressitud rahaga põgenema ja nende tegutsemise motiivid ning plaanid ei kerki kordagi küsimuse alla. Kergeusklike vanemate olemasolul, kes saadavad oma lapsed üksi suvelaagrisse ajalehekuulutuse peale ilma ise kohta üle vaatamata ja laagripidajatega kohtumata võiks see isegi tõsielule tuginev olla. Sellisel juhul oleks täie raha eest saadud ellujäämiskoolitus kõige süütum stsenaarium.
Alguses mõtlesin pooleli jätta, kuid tekst hakkas kohe paremini jooksma, kui lapsed sisenesid. Iseloomukasvatuse laagri jaoks oli neil iseloomu küllaga.

Vanuselt võiks raamat sobida vast 10-12-aastastele, kui nad inglise keelt oskavad.

 

 

Veel ühe jaanuaris loetud juturaamatu tutvustus on https://looduskodu.wordpress.com/2020/01/10/raamat-ellis-island/

 

Raamat: Ellis Island

Liitusin Facebookis Lugemise väljakutse grupiga ja loodan, et see motiveerib mind edaspidi rohkem loetud raamatutest tekkinud mõtteid kirja panema.

Kate Kerrigan, Ellis Island

Pan Books 2010 (2009), 357 lk.

Olen Kerriganilt varem lugenud ühte raamatut (“Recipes for a Perfect Marriage”), mis mulle nii meeldis, et tellisin Krisost veel kaks. Need jäid küll mitmeks aastaks lugemist ootama, kuid nagu esimesegi, leidsin taaskasutusest veel ühe, mis soovinimekirjas oli.

 

Raamat on jagatud kolmeks osaks: lapsepõlvest abielu alguseni Iirimaal, kolm aastat Ameerikas ja jälle aasta Iirimaal. Viimasel ajal olen sattunud lugema raamatuid, mille peategelane mõjub millegi poolest ärritavalt ja samas puudutab nii palju, et raamatuga suhestumine ei lase magada ja käib tükk aega kaasas. Seda lugu lugedes tahtsin vahepeal minategelase peale karjuda ja ei saanud aru, mis vabadusest ja sõpradest ja karjäärist Ameerikas ta soiub, kui seal kõik nii ilmselt illusoorne oli, armetu petlik tuluke võrreldes kodus olevaga. Iirimaal oli tal seda kõike palju rohkem ja ta jõudis lõpus palju kaugemale, kui tal Ameerikas kunagi võimalik oleks olnud. Autor kindlasti ei mõelnud seda nii, kuid keskmise osa alapealkiri võiks olla “The Evils of Modern Civilization”.

Lõpetasin selle raamatu kolmapäeval ja vahepeal on sarkastilised kommentaarid mu peas teinud ruumi arusaamisele, et ma ise ei oleks ilmselt sarnastes tingimustes palju paremini käitunud, kohati ehk isegi halvemini. Kõige olulisemana märkasin, et  minategelase sisemonoloog võib ärritada lugejat, kuid teistel tegelastel tema ümber ei ole sellele ligipääsu. Ja kuna tema mõtete ja tegude vahel tegelikult puudub arvestatav korrelatsioon, siis praktikas on ta inimene, keda tahaks tunda. Raamatu “Recipes for a Perfect Marriage” lõpus jõuab autor järeldusele, et pole olemas täiuslikke abielusid, on ühed, mis jäävad kestma ja teised, mis ei jää. “Recipes” ütleb väga palju otse välja ja seal on lugejal ainult valik, kas nõustuda ja kaasa elada või visata raamat vastu seina ja nutta (kui juhtud olema peategelase tüüpi enne tema elu ja vaadete pea peale keeramist). “Ellis Island” näitab rohkem ja jätab rohkem ruumi ise järelduste tegemiseks. Mis võivad ilmselt taustast sõltuvalt olla üsna erinevad. Mulle tundub, et kui Ellie ja John samas suunas jätkavad, siis tõenäoliselt vaatamata ookeanile nende iseloomude ja väärtushinnangute vahel jääb nende abielu püsima. Just seetõttu, et Ellie mõtete ja tegude vahel on auk ja enamus asju, mille peale tahaks karjuda, tegelikult ei materialiseeru. Tema siseelu arvestades ei ole päris selge, kust ta tegelikud sõnad ja teod tulevad, aga kuna tegemist on 20. sajandi alguse Iirimaaga, kus kõik on katoliiklased (osad, sh Ellie, küll ainult nominaalselt), võib arvata, et need on kõrgemalt poolt antud. Igatahes on destruktiivsetes ja enesekesksetes mõtetes haududes konstruktiivsete ülesehitavate valikute tegemine etem ja rohkem vabadusele ja sõprusele viitav kui ohkamine, et kunagi oleme kõik siin esimest päeva olnud ja edasi jalutamine, kui keegi on tänaval siruli maas ja inimesed tast üle ja mööda kõnnivad.

Raamat oli algusest lõpuni väga kaasahaarav ja pakkus lugemisnaudingut. Lisaks teemadele, mille osas mul üht-teist öelda oleks, hoiavad mind üleval küsimused, mille poolest erinesid Maidy üle linna kuulus õunakook ja isaga tähtsal kirikukohtumisel kaasas olles saadud veel parem õunakook; kuidas tehti seda bologneset, mida kokk salaja saia peale määris (Lojaalsus iiri juurtele ei lubanud tal itaalia toitu avalikult süüa. Õnneks ei seganud see tal peamiselt iirlastest kuuluvale teenijaskonnale võõrast toitu siiski teha ja isegi retsepti edasi anda.); millega toitsid kirglikest küpsetajatest nunnad oma õpilasi, et need end nagu printsessid tundsid; mida nunnakooli raamatukogu peale vaheajaks koju kaasa pakitu veel sisaldas ja mis olid isa rahustuseks kaasa pandud raamatud (Isa ei pooldanud ilukirjandust.); kas jalad ees sündivaid vasikaid päriselt tõmmatakse niimoodi jalgadest ristatud nööridega; kust sai John kuivad tammelauad, et naise nõudmisel puitpõrand maha panna kohe hüpata ja põrand mõne päevaga maha saada, kas mõni IRA kapten reaalsuses ka kodus nii malbe oli…

Selles raamatus on minu lemmik kirjanduslik kodu – Maidy ja Pawdi kodu. Maidy ja Pawd on Johni kasuvanemad, kuid John nimetab neid oma vanemateks. Ellie veedab lapsena palju aega nende juures ja mainib kodusid kirjeldades, et mõlemas kodus on samasugune Pühima Südame ikoon, kuid Maidy juures ei näe Kristus nii õnnetu ja rusutud välja kui tema kodus. Varasest lapsepõlvest täiskasvanueani saab raamatus jälgida ka kahe pere väga erinevaid vanema-lapse suhteid.

Kerriganil on annet kirjalikule ruumiloomisele. Iga kodu, iga koht tundub reaalne, nagu oleksin seal. Ja kuigi John ja Ellie ema on mõne koha pealt tegelastena kriipsuke ebausutavad, on kõik peamised tegelased juba nagu vanad tuttavad.

Mõnda lugejat võib ehk häirida suhteliselt sage tähelepanu asjaolule, et peategelastel on väga füüsiline abielu. Mind isiklikult see eriti ei häirinud, sest enamasti ei ole graafilisi kirjeldusi ja kui midagi häiribki, siis see käib pigem tegelase, mitte autori pihta. Ellie kasutas Johni abielluma saamiseks madalaid võtteid ilma igasuguse reaalsusetajuta olukorra suhtes, millega ta ennast seob. Aga ta kandis tagajärjed suhteliselt hästi välja.

Kokkuvõttes loen seda raamatut kunagi uuesti. Järgmine Kerrigani raamat on juba valmis otsitud 🙂 (Hiljem täiendatud – vähemalt esialgu jäi järgmine raamat pooleli. Kõik ikka ei ole nii hästi loetav.) Kui Kerrigan kirjutaks kokaraamatu majapidamisnõuannetega, siis ma kindlasti ostaks selle. Vaatasin juba järele, et ei ole tal kahjuks sellist.

Lugemisaasta 2019

Sel aastal lugesin kahetsusväärselt vähe. Kokku vaid 52 raamatut + 12, mis on pooleli jäänud, kuid tahaks ikka lõpetada ja tõstsin uude aastasse.

Soovitan sel aastal loetud raamatutest: 

Koduõpe:

Kaire Kaur-Daniel, Lund tilistada saab lumikellukesega. Triina ja Marrini koduõpe

 

Ilukirjandus

Willa Cather, Minu Antonia

Willa Cather, Kadunud daam

A. H. Tammsaare, Tõde ja õigus II (Ei mäleta, kas kooliajal lugesin, praegu oli huvitav.)

 

Õpetajale

James Hilton, Goodbye, Mr. Chips (Väga hea juturaamat ühest vanast õpetajast ja tema mälestustest.)

Harriet Anderson, The Thinking Teacher`s Body (Alexanderi tehnikast õpetajale.)

Tim Bowman, 88 Ideas to Teach More Effectively 

Jeanne S. Chall, The Academic Achievement Challenge: What Really Works in the Classroom? (Oluline lugemine algklassiõpetajatele. Kaootilises lapsekeskses klassis jõuavad hästi edasi vaid need lapsed, kes on kodus lugema õpetatud. Nõrga koduse taustaga lapsed ei saa hakkama.)

Otis Kriegel, Everything a New Elementary School Teacher Really Needs to Know (But Didn`t Learn in College)

Arnie Bianco, One-Minute Discipline. Classroom Management Strategies that Work

Diana Hudson, Spetsiifilised õpiraskused. Mida oleks õpetajal tarvis teada

Sue Cowley raamatud (Leiab kasulikke nõuandeid, kuid biheivioristlikust lähenemisest mööda vaatamisega on tükk tegemist.)

Usukirjandus

Fanny de Sivers, Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm (Läheb millalgi korduslugemisele.)

Anselm Grün, Palve kui kohtumine 

Raamatud, mis on veel pooleli, kuid tunduvad väga head:

Barbara Oakley, A Mind for Numbers. How to Excel at Math and Science (Even If You Flunked Algebra)

Waugh, Neaum, Waugh, Children`s Literature in Primary Schools

C. M. Charles, Essential Elements of Effective Discipline (väga hea süsteemne lähenemine)

Michael E. Gerber, Ettevõtlusmüüt 

 

Mis olid teie selle aasta parimad lugemised?

Kuulamissoovitus-2 muusika

Rõõm heast muusikast on miski, mida ei saa jagamata jätta. 🙂

Hakkasin Spotify’d kasutama ja podcastid on hetkel muusika ees taandunud. Mitu soovitust on küll valmis, kuid jätan need teiseks korraks.

Minu Spotify leht on

https://open.spotify.com/user/8dduwtd0l80j30btgtpz5jei9?si=47RSwMTbQTWfXOZWhR9Zog

Seal on juba viis avalikku listi. 🙂

Tranquil – instrumentaal, gregoriaan ja bütsantsi muusika.

Tranquil 2 – hetkel peamiselt eesti keelne, veidi mujalt ka.

Love – vajab ehk stiililiselt kaheks listiks jagamist, aga praegu on, nagu on.

Kitchen dancing – nõudepesu jms kõrvale.

Anyway – sõnumiga laulud ja lihtsalt mõned, mis mujale ei sobinud.

Liitusin alles hiljuti ja õpin seal navigeerima. Kõike pole üles leidnud, mida tahaks.

Äsja avastatud albumitest soovitan

Hanna-Liina Võsa/Kristjan Randalu/Keelpillikvartett, Särav vaikus

Mingi anomaalia tõttu on sellel ainult 16 kuulajat kuus (eile õhtul oli veel 15, minu ühekordne kuulamine on ilmselt lisatud). Näiteks Anu Taulil on enam kui 10 korda rohkem. Kuulake, hea muusika on.

Liisi Koikson, Väikeste asjade võlu. See on küll juba 2007. aastast, kuid polnud kuulnud.

Minu uus lemmiklaulja on Emilie-Claire Barlow. Päikest täis muusika.

Tahaks teada, mida teie kuulate 🙂

Kõige huvitavam on sorida teiste koostatud listides. Nii võib leida midagi, mida poleks osanud otsida.

 

Kuulamissoovitus 1

Olen käsitöö kõrvale jälle palju podcaste kuulanud ning sel suvel mitmed uued avastanud. Soovitan teilegi episoode, mis toidavad hinge ja vaimu. 🙂

Tänane soovitus on Pints with Aquinas. Selle saate põhiküsimus on: kui saaksid Aquino Toomasega pubis istuda, siis mida talt küsiksid? Olen juba üsna mitu episoodi kuulanud ja enamus on väga sisukad olnud. Lingin siia alustuseks neli. Soovitan muidugi neid kõiki kuulata, sest need on erinevatel teemadel ja väga head, kuid saan aru, kui kiire eluviis lubab vaid ühe valida. 🙂 Jätkan seda sarja peagi uute soovitustega.

***

What to Do About the Scandal in the Church?

What to do about the scandal in the Church

Kes ei ole katoliiklane ja/või ei tea kõnealusest skandaalist midagi, võib seda võtta väga sisuka aruteluna meedia tarbimisest, avalikes ja isiklikes diskussioonides osalemisest ning üldse igasuguste teemade käsitlemisest kõnes, kirjas ja elus.

***

10 Bad Arguments for Atheism

10 BAD Arguments For Atheism

Mõtlemiseks ja usu käsitlemiseks enda või teistega. Vahel on kasulik lähemalt uurida, mida tegelikult öeldakse, kui midagi öeldakse.

***

God, the Big Bang and the Multiverse

God, the Big Bang, and the Multiverse

Intervjuu füüsikuga. Põnev 🙂 Mul kui humanitaaril läks aju vahepeal lühisesse, kuid kokkuvõttes tekkis tunne, et füüsikast on isegi võimalik aru saada.

***

Becoming God (Deification/Theosis)

Becoming God (Deification/Theosis)

Kas inimene võib saada Jumalaks? Vastavast õpetusest Idas ja Läänes (kristluses).

Pilte

Nüüd, kus 100 postitust täis sai, on ehk sobiv aeg siin kuulutada, et olen Instagramis ka. Nutiseerusin sügisel ja esialgu ainult teiste jälgimiseks loodud konto on märkamatult pildialbumiks muutunud. Peamiselt olen teinud looduspilte, vahele ka muud pilkupüüdvat. Keda huvitab, on oodatud külla. 🙂
Olen seal ikka oma nime all.

 

Siin väike valik juuli alguse värve.

Valimised

Kes veel valimas ei ole käinud, siis täna on viimane võimalus. Terve päev on valimisjaoskonnad lahti (9-20) ja hetke läbiastumiseks ikka leiab.

Kes veel ei tea, kelle poolt hääletada, siis lisaks tutvumisele valimiskompassidega, mida on igale maitsele tehtud, kuid siiski igaüks ise kitsast vaatenurgast, soovitan lahti võtta päris programmid. Googeldad “(erakonna nimi) valimisprogramm 2019” ja ongi käes.

Kui ei ole ühte erakonda, kelle osas tahaks kinnitust saada, siis võib julgelt kohe mitu tükki lahti võtta ja võrrelda. Tegin eile seda üle paljude aastate ja sain kinnitust esmasele instinktile. Ühtlasi sain teadlikumaks oma poliitilistest vaadetest, mis on siiani üsna ebamäärased olnud. See on hea teadmine ka ilma erakonda kuulumata ja poliitikas aktiivne olemata.

Üks viis erakonda programmi järgi valida on mõelda nagu see programm oleks ühe konkreetse inimese isiklik programm ja sel inimesel oleks tekstist läbikumavad isikuomadused (korduvad märksõnad, üldine edastatav õhkkond). Kui see inimene Sulle vastu tuleks, kas Sa tahaks tema sõber olla? Kas Sa usuks, et ta teab, millest ta räägib ja äkki isegi omab mõnda ideed, kuidas oma juttu praktikas rakendada? Kas tal on varasemast kuulsus kui oma sõna pidajast või tühjast lubajast ja esimesel võimalusel ümber mõtlejast? Kas Sa usaldaks teda väga suure masinavärgi rooli taha (sest riiki võib võtta kui masinat, millega on vaja kusagil kuhugi liikuda, rahvas on kõik selle masina peal ja ümber teel)? Mina leidsin peale ühe valimisprogrammi lugemist, et kui see oleks ühe inimese programm ja see inimene oleks sobivas vanuses vallaline mees, siis ma kaaluks temaga abiellumist.

Ma ei ole kunagi varem ennast ühegi erakonnaga seostanud ja olen aastate jooksul oma mälu järgi kolme erakonna poolt hääletanud. Olen alati eelkõige konkreetset inimest valinud. See inimene ei pruugi küll alati sisse saada, kuid palju hullem oleks anda hääl mingile suvalisele tohmanile, kes päriselt saabki sisse ja hääletab nii nagu kästud või nagu tundmatu nimega isik tegelikult mõtlebki (mis ei lähe alati erakonnaga kokku). Siis ei saa pärast viriseda ka, et süsteem on ebaõiglane.

Üks aspekt, millele tasub hääletades tähelepanu pöörata, on, et see, et keegi on tore inimene (eriti kui ta juhtub ka sõber või hea tuttav olema) ja tal on palju häid mõtteid, ei tähenda veel, et a) riigikogu on kõige õigem koht nende ideede teostamiseks ja/või b) see inimene ja riigikogu töö omavahel kokku sobivad. Riigikogu liige olemine ei tähenda, et ohh, mul on hea idee, lähen liikmeks ja teen ära. See eeldab laia ülevaadet ja arusaama paljudest erinevatest teemadest. Ei ole nii, et mul on paar kitsast küsimust, nende osas hääletan nii ja sajas muus küsimuses istun vaikselt nurgas (veel parem, jään koju) või hääletan nii nagu ette öeldakse. Selliste muus keskkonnas ehk väga tublide inimeste puhul tekib vahel küsimus, kas nad enne erakonnaga liitumist ikka selle programmiga tutvusid või liitusid ühe teema vestluse käigus. Vahel nad ei paista isegi teadvat, et suur osa nende vaadetest on risti vastupidised erakonna omadele.

 

Lisaks on huvitav ja kasulik mõelda, millise erakonnaga loetav programm ühisosa omab, mis loob aluse võimalikuks koostööks riigikogus. Ühisosa omavad erakonnad saavad võimaliku koalitsiooni korral üksteise nurki lihvida ja ideedele rohkem sügavust ja teostatavust tekitada.

Kokkuvõttes, mõelge ja valige. Tänase päeva jooksul.

Lugemisaasta 2017-2018

Seekord oli lugemisaasta küll 16 kuud pikk, kuid lugesin vähem kui eelnevatel 12-kuulistel aastatel.

Mõtlesin, et panen siia iga valdkonna kohta paar kõige paremat. Loetut üle vaadates tuli neist ikka pikk nimekiri. Lasteraamatuid on rohkem, sest kellelgi ei saa olla nii kiire, et ei jõuaks lasteraamatuid lugeda 🙂

Tõstsin loetu nimekirjast karmi käega välja suuremas osas pooleli olevad raamatud ja lisasin need uude aastasse lõpetamiseks. Neid on 13. Järele jäi 2017-2018 lugemisaastasse 81 raamatut. Neist mõned on ka lõpetamata ja ilmselt jäävadki. Tundub, et osa loetust on jäänud kirja panemata. Püüan järgmine aasta selles hoolsam olla 🙂

 

Kodu ja köök

Jessica Fechtor, Stir. My Broken Brain and the Meals that Brought Me Home. Superhea memuaar. Väga ilus raamat kodust ja normaalsuse leidmisest pärast ajuoperatsiooni. Retsepte, mis osade peatükkide lõppu on lisatud, tahaks kõiki proovida. Üks mõte, mille siit sain, on, et kodu on tegusõna. Et kodu oleks kodu, peab seal olema liikumine ja tegutsemine.

Bri McKoy, Come and Eat

Christie Purifoy, Roots and Sky. A Journey Home in Four Seasons. Memuaar koduga kohanemisest.

Sally Clarkson, The Life-Giving Table. Varem olen lugenud ja ilmselt ka soovitanud tema The Life-Giving Home raamatut. Jätkuvalt väga hea.

 

Usust

M. Eugene Boylan, This Tremendous Lover. Üks parimaid usualaseid raamatuid, mida lugenud olen.

Timothy Keller, King`s Cross. The Story of the World in the Life of Jesus. On küll pooleli, kuid üle poole siiski loetud.

Scott ja Kimberly Hahn, Rome Sweet Home. Our Journey to Catholicism

Pedro Cervio, Tarvis on vaid üht

 

Suhted

Elizabeth Kantor, The Jane Austen Guide to Happily Ever After. Peamiselt abikaasa valimisest, kuid mõnigal määral ka muudest suhetest. Toob näiteid kõigist Jane Austeni teostest. Sain seetõttu teadlikuks hulgast Austeni lühematest raamatutest, mis on ka eesti keeles täitsa olemas. Kohati tundub, et autoril on segadus raamatu sihtgrupi osas, sest osa teksti on suunatud inimestele, kes sellise pealkirjaga raamatut ilmselt vabatahtlikult ei avaks. Tervikuna on raamat väga nauditav.

 

Ilukirjandus

Amor Towles, A Gentleman in Moscow. Super hea, sügavalt rahuldustpakkuv, keeleliselt nauditav. Sügavuti nautimine eeldab laiemat lugemust, sisaldab viiteid teistele autoritele ja teostele. On eesti keelde ka tõlgitud, tõlget pole lugenud.

Samalt autorilt lugesin ka Rules of Civility, mis algas paljutõotavalt, kuid kulges kõigil võimalikel valedel viisidel ja valmistas kokkuvõttes pettumuse. Üks väheseid raamatuid, kus ma ei suutnud peategelasele kaasa elada.

Lev Tolstoi, Anna Karenina. Lõpetasin. Alustasin kevadel 2017, algus läks hästi, peale paarisadat lk hakkasin oktoobris rohkem sirvima. Viimased sajad rohkem jälle lugesin. Raamat tundus minu jaoks liiga pikk ja laialivalguv, liiga palju poliitilisi vestluseid, igavad peategelased. Kohati huvitav ja vaimukas, üldiselt hästi kirjutatud, tegelased enamuses loogilised ja kasvavad. Aitab paremini mõista teisi raamatuid, kus tegelased loevad seda. Loen millalgi uuesti.

Sherry Boas, Until Lily. Väga ilus raamat Downi sündroomiga tüdrukust. Sarja esimene osa. Iga osa on erineva minategelasega, kelle elus Lily on. Teist osa alustasin, kuid jäi pooleli, ei voolanud nii loetavalt. Ilmselt ikka loen millalgi lõpuni. Autoril on omal Downi sündroomiga tütar, seega väga eluline.

Willa Cather, Death Comes for the Archbishop. Ilus vaikselt voolav lugu. Lükkasin selle lugemist pealkirja tõttu kaua edasi. Mul oli ettekujutus, et see on krimi- või märtrikirjandus. Ei ole üldse, peategelane sureb lõpus vanadusse.

Willa Cather, O Pioneers! Suuremalt jaolt väga hea ja rahuldustpakkuv, lõpupoole läks käest ära jubedaks. 

Charles Dickens, Jõulujutud

 

Luule

Doris Kareva (koostaja), Aastaajad eesti luules

 

Lasteraamatud

Diane Elson (ed), If you should meet a crocodile. Lasteluule kogumik toredate illustratsioonidega, vaimukad hästi voolavad luuletused, sobivad keeleõppes kasutamiseks.

C. S. Lewis, terve Narnia sari

Sven Nordqvist, Pettsoni raamatuid olen siin vist juba soovitanud, kuid ei tee paha neid ikka ja jälle vaadata.

Indrek Koff, Kui ma oleksin vanaisa

Carol Ryrie Brink, Caddie Woodlawn. Väga hea, sarnane Väikse majaga preerias, 7 last peres. Sain selle 50 sendi eest Uuskasutuskeskusest. Tasub ikka käia sellistes kohtades riiuleid sorteerimas. Järg Caddie Woodlawn`s Family on sama hea. 

E. L. Konigsburg, From the Mixed-Up Files of Mrs Frankweiler

Patricia McLachlan, Sarah, Plain and Tall. Sarjas on viis osa, kõik väga ilusad ja soojad.

Susan Coolidge, What Katy Did. Ootamatult hea. Olin seda palju kordi kasutatud asjade poodides vaadanud ja kõrvale jätnud, sest arvasin, et see on igav. Väga sisukas, eriti invaliidina elamise ja invaliidiga arvestamise seisukohalt. Palju lapsi peres, üks laps jääb õnnetuse tõttu voodihaigeks. Lõpuks saab ikka terveks.

Margaret Sidney, Five Little Peppers and How They Grew. Olin kaua tahtnud seda lugeda, peetakse lastekirjanduse klassikaks. Algus läks raskelt, lõpu poole võttis hoo üles. Keeleliselt raske, ilmselt autentne kõnekasutus, kuid välismaalasele tundub grammatiliselt ebakorrektne ja lastele ei annaks keele õppimiseks. Natuke Goody two-shoes tüüpi raamat, kuid kokkuvõttes tore. Sarja esimene osa, teisi pole lugenud.

Sydney Taylor, All-of-a-Kind Family on sarnane, kuid lihtsamini loetav ja üldiselt armsam. Samuti sarja esimene osa, teisi pole lugenud.

George MacDonald, Põhjatuule selja taga

Asta Kass, Pahupidi puhkus. (Humoorikas)

Rick Riordan, Percy Jackson ja olümplased. Välguvaras. 1. osa sarjast, teisi pole lugenud. Lugesin tuttava teismelise soovitusel. Üsna hea, kuid pigem soovitaksin neile, kel muidu raskusi raamatu kätte võtmisega. Keeleliselt on Harry Potter arendavam, sisult ilmselt see harivam. Antiikmütoloogia tänapäeva tooduna.

Roald Dahl, Suur Sõbralik Hiiglane. Laste õudukas, kohati väga maalilise keelekasutusega, palju sõnamängu. Üldiselt ma ei ole Dahli austaja, kuid see on hea.

 

Erialane kirjandus

Diana Maisla, Õpetaja esimene tööaasta

Cynthia Ulrich Tobias, The Way They Learn. Erinevad õpistiili jms tüpeeringud.

Marjorie Rosenberg, Spotlight on Learning Styles. Õpistiilide järgi ülesanded keeleõppes, sobib ka mujal.

Riho Lahi, Valve Matesen, Imbi Muhel, Kirjatehnika. Käsiraamat õpetajale. (1990). Väga kasulik. 

Leigh A. Bortins, The Core. Teaching your child the fundamentals of classical education

 

Ilukirjandus erialase kirjandusena

Miss Read, Village School. 

Gervase Phinn, The Other Side of the Dale. Inglise kooliinspektori memuaarid, lugesin sarjas kolm osa. 

 

Lasteraamatud erialase kirjandusena (käsitlevad ühe klassitoaga kooli)

Kate D. Wiggin, Päikeseoja Becky

AVI, The Secret School

Dorothy Canfield Fisher, Understood Betsy (Ada C. Williamson`i illustratsioonidega)

Richard Peck, The Teacher`s Funeral

 

Lihtsalt tore

Jay Heindrichs, How to Argue With a Cat. The Art of Persuasion for Humans

Alice Taylor, Quench the Lamp. Lõbusaid lugusid 1950-te Iirimaalt.

 

***

Järgmisel aastal tahan lugeda sügavamalt, rohkem mõttega kohal olles. Tahan loetut ka rakendada, mitte ühe lõppedes kohe järgmist raamatut avada. Võibolla tähendab see vähenevat lugemismahtu. Püüan lugeda rohkem erialast kirjandust, milleks seni õpingute kõrvalt aega ega energiat pole leidnud.

 

 

Vein toidus

Katsetasin esimest korda elus veiniga toiduvalmistamist. Võtsin selleks igaks juhuks retseptid ka ette. Selgus, et vein mõjub toidule väga hästi isegi siis, kui muidu veini ei joo.

Panin kvaliteetset punast veini Bolognese kastmesse ja shokolaadimuffinitesse.

Aluseks võtsin järgmised retseptid:

Bolognese kaste

Shokolaadimuffinid 

Järgisin retsepte enda kohta üsna täpselt. Ainult mõned muudatused tegin. Muffinitainasse lisasin 100 g Kalevi tumedat kirssidega shokolaadi (sulatasin enne). See sobis sinna ideaalselt, sh kirsid olid muffini sees väga head. Vaniljeekstrakti asemel panin 1 tl mahedat vaniljesuhkrut kuivainete sekka. Kasutasin Veski Mati mitmeviljajahu. Suhkrut panin ainult ühte sorti, 1 tassi heleda karamelli tooni mahedat granuleeritud suhkrut, mis oli parajasti täna poes sooduses. Ei tundnud tumedast suhkrust puudust. Veini panin 200 ml. Muffinid olid igati muffini tekstuuri ja maitsega, seest kergelt niisked. Küpsetasin 165 C 25 minutit. Retseptis antud 20 tundus vähe.  Retseptis oli öeldud, et tuleb kasutada head veini, sest maitse jääb tunda ja veinisõbrad väitsid, et on küll tunda, kuid mina võhikuna ei tundnud. Lihtsalt head muffinid olid. Võiga määritud vormidest oli raske neid kätte saada, soovitan kasutada pabervorme.

Bologneses jätsin tšilli ära, sibula panin ainult 1, varssellerit ja porgandit kumbagi 4, lisasin 2 väikest bataati koos porganditega. Purustatud tomateid läks 2 purki (alul panin ühe, teise lisasin lõpus koos poole tassi keeva veega) + 1 pk tomatipüreed (retseptis ainult paar lusikatäit) ja 10 kirsstomatit. Kasutasin 500 g kodust hakkliha (50% veis ja 50% siga). Retseptis on öeldud, et hakitud peekonit tuleks 10 min praadida, kuni on kuldne ja krõbe. Mul oli küll juba 2 minutiga pruun ja krõbe. Värsket basiilikut ja 4 väikest oksa rosmariini (ainult lehed) panin ka ja üksiku kuivatatud loorberilehe. Veisepuljongikuubiku asemel panin 1 spl köögiviljapuljongipulbrit.

Kindlasti kasutan veini edaspidigi toiduvalmistamisel 🙂

 

 

 

 

Lugemisaasta 2016-2017 ja plaanid järgmiseks

Sel aastal on augusti lõpu seisuga kirjas 236 raamatut. Nimekiri sisaldab kaht semestrit lastekirjanduse kursust, sh palju õhukesi luulekogusid. Kõik märgitud raamatud ei ole veel lõpetatud. Nagu tavaliselt, väike statistika ja lugemissoovitused. Lisaks tegin esimest korda alanud uueks lugemisaastaks ette nimekirja, mida soovin silmas pidada, ja jagan seda ka teiega.

September 43

Oktoober 45

November 11

Detsember 13

Jaanuar 12

Veebruar 27

Märts 20

Aprill 13

Mai 13

Mai – juuli 4

Juuni 8

Juuli – august 19

Lugemissoovitused

Lasteproosa

*Astrid Lindgren – igas korralikus kodus on loomulikult kõik Astrid Lindgreni teosed olemas või vähemalt püüeldakse aktiivselt selle poole, et oleks 🙂 Stardipakett lastega peredele võiks koosneda Emilist, Madlikesest ja Pipist. Neid on igas vanuses lapsed valmis kuulama soost ja olukorrast sõltumata. Edasi eelkooliealistele Lota ja õhukesed raamatud, kooli alustades Bullerby ja Petra, varateismelistele Ronja, Vennad Lõvisüdamed ja Rasmused, teismelistele Kalle lood. Tjorven eeldab teistest suuremat keskendumisvõimet ja kannatlikkust pikkade lausetega. Naissoost lugejale ja Lindgreni austajale, kel on peamised tuntud teosed juba eest taha ja tagant ette peas, võivad ehk huvi pakkuda ka Kati lood, “Kerstin ja mina” ning Britt-Mari. Viimane on eriti tänuäärne olukorras, kus koolis kästakse lugeda mõnda päeviku vormis raamatut ja on raskusi millegi leidmisega, mis ei nõretaks labasustest ja sisutühjusest. Need ei ole kindlasti teiste Lindgreni raamatutega võrdne klassika, kuid toredad ikkagi.  Lugesin sel aastal peaaegu kõik Lindgreni raamatud uuesti läbi.

*Sven Nordqvist, Pettsoni sari on väärt kollektsioneerimist. Lugesin sel aastal vist kõik eesti keeles ilmunud osad läbi. Lisaks lugudele on iga lehekülje illustratsioonid terve maailm, mida võib tundideks uurima jääda. Ma oleks valmis Pettsoni tallu sisse kolima.

*Ilmar Tomusk – lugesin kahte tema raamatut, kuid usun, et kõik on head. Inglid kuuendas B-s ja Digipöörane kool. Ingleid lugesin kaks korda.

*Andrus Kivirähk – Lottega seotud raamatutest vähemalt esimesed peaks küll igas lastega (ja hingelt noortega) kodus olema. Tagumised osad ja Limpa ehk ka vastavalt maitsele. Kõik muu jätaks mina poodi ja raamatukokku, võibolla kasutaks mõnda lõiguti vestluse algatamiseks.

*Kalju Kangur nii luules kui lasteproosas

*”Eesti uued muinasjutud” – ilus ja helge

*Piret Raud, Natuke napakad lood, Tobias ja teine B, Teistmoodi printsessilood

*Eno Raud, Peep ja sõnad, Sipsik, Naksitrallid

*Siiri Laidla, Apteegitont Aavi

*Kadri Hinrikus, Et head haldjad sind hoiaksid – kaksikutest, kelle ema on surnud, ja nende isast

*Kairi Look, Lennujaama lutikad ei anna alla

*Aino Pervik, Kunksmoor

*Juhan Saar, Õhtujutud

*Astrid Reinla, Pätu

*Oskar Luts, Nukitsamees

*Jaan Rannap, Nublu

*Elar Kuus, Kui vanaisa poisike oli

*Juhani Püttsepp, Gibraltari laevakoerte ühing (lugesin kaks korda)

*Kristiina Kass, Nõianeiu Nöbinina sari, Käru-Kaarel

*Silvia Rannamaa, Nösperi Nönni Natuke

*Aidi Vallik, Pints ja Tutsik (kahes osas, koera- ja kassisõpradele)

*Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant

*Jaanus Vaiksoo, Neli hommikut ja üks õhtu

*Henno Käo, Napakad jutud

*Mika Keränen, Varastatud oranź jalgratas

*Paul-Erik Rummo, Kokku kolm juttu (hästi tore)

*Silvi Väljal, Jussikese seitse sõpra

*Heljo Mänd, Toomas Linnupoeg – sarnane Agu Sihvkale

*Kätlin Vainola, Metsaelu aabits – hästi armas, ilusad maalitud pildid, rebasepere aasta metsas.

*Selemonas Paltanavicius “Tere, kuidas läheb? 14 kirja metsast”

*Ulf Stark, Täitsapoiss

*Hugh Lofting, Doktor Dolittle, Doktor Dolittle`i tsirkus

*Ottfried Preussler, Väike nõid

*Nikolai Nossov, Totu ja ta sõprade seiklused

*E. T. A. Hoffmann, Pähklipureja ja hiirekuningas

*Jan Brzechwa, Pan Kleksi akadeemia – meenus lapsepõlvest ja tahtsin uuesti lugeda. Kohati õudne, kuid väga vaimukas ja pakub palju võimalusi diskussioonideks ja fantaasia arenguks.

*Janosch “Kiri tiigrile”

*Janosch “Oo, kui kaunis on Panama”

*E. Janikovszky, kõik, mis ette jääb 

*L. Carroll, Alice Imedemaal

*C. S. Lewis, Narnia lugude esimesed kaks osa

*A. M. G. Schmidt, Viplala lood

*P. L. Travers, Mary Poppins

*E. Kästner, Veel üks Lotte

*Alan Alexander Milne, Karupoeg Puhh

*F. H. Burnett, Salaaed

*J. Krüss, Timm Thaler ehk müüdud naer (super hea)

*U. Nilsson, E. Eriksson, Maailma parim esineja, Kui me olime maailmas üksi

*Jujja Wieslander ja Sven Nordqvist, Mamma Muu sari – Pettsonist tuttavalt kaunid pildid. Jutud on ka mõnda aega toredad, kuid minu jaoks muutus mitu osa järjest lugedes tüütuks, mida Pettsoniga ei juhtunud.

*Emily Bearn, Kõtuke ja Pruunuke – tore lugu hiirtest. 

*Eleanor H. Porter, Oh, raha, raha! – humoorikas lugu miljonärist, kes valib pärijat. Pollyanna autorilt, kuid tõsisemate vaadetega. Hea karakterikäsitlus.

*Terry Pratchett, Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised – ootamatult hea, soovitaks umbes 6. kl.

*Terry Pratchett, Tillud Vabamehed – üldiselt tore, kuid kohati lastele sobimatud naljad.

*Madeleine L`Engle, A Wrinkle in Time – algus läks raskelt, edasi kaasahaarav, esimene osa pikas sarjas.

*Lemony Snicket, The Reptile Room (Series of Unfortunate Events, 2. osa) – ootamatult tore. Mul oli eelarvamus, et see on üks ebameeldiv sari, kuid ei ole.

 

Lasteluule 

Suure osa lasteluulekogusid leidsin kasutatud asjade poodidest. Neid on seal kindlasti veel rohkesti.

*Diane Elson (ed), If you should meet a crocodile – lasteluule kogumik toredate illustratsioonidega, vaimukad hästi voolavad luuletused, sobivad keeleõppes. Lugesin tegelikult küll alles nüüd septembris, kuid ei taha seda teie eest terve aasta varjata 🙂

*Karl-August Hindrey värsslood on lõbusad igas vanuses ja sobivad oma rütmiga hästi ka paariaastase lapse magama panemiseks. Mida õudsem sisu, seda paremini läheb peale eel- ja algkooliealistele. 

*Felix Kotta värsslood loomadest

*Ott Arder

*Kersti Merilaas

*Peep Ilmet, Matsalu mailt

*Iko Maran, Läki metsa!

*Paul Haavaoks, Nipitiri

*Adolf Rammo, palju väikseid luulekogusid, palju toredat segamini mõne punase luuletusega

*Reinhold Kamsen, Kodukoppel

*Venda Sõelsepp

*Olivia Saar, kõik, mis ette jääb

*Ernst Enno

*K. E. Sööt

*Heljo Mänd

*Ellen Niit

*Leelo Tungal – mulle meeldib kolmest viimasest enim

*Juta Kaidla

*Kalju Kangur

*Hando Runnel

*Ilmar Särg

*Ira Lember

*Juhan Liiv, Ega me selle pärast tülis ole…

*Muia Veetamm

*Helvi Jürisson, Kas sa tunned seda teed?

*Jelena Blaginina, Jääpurikad jäid äkki vakka (vene lasteluule)

*Ralf Parve, On inimesi erinimelisi

*”Eesti lasteluule kuldraamat”

*”Liisusalmid. 70 rahvaluulelist liisusalmi”

 

Ilukirjandus täiskasvanutele

*Natalia Sanmartin Fenollera, The Awakening of Miss Prim – parim juturaamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Lugesin kohe kaks korda järjest ja loen veel. Kirjutasin selle kohta FB-s peale esimest lugemist nii: 

Selle raamatu lugemine muutis mu arusaama erinevate teemade ilukirjanduses kompaktselt käsitlemise võimalikkusest. Raamatus saavad kokku koduõpe, hiljuti rajatud hästi toimiv kogukond linnakära ja massiühiskonda vältida soovijatele, sõprus, armastus, kolme põlvkonna suhted (tegelased vanuses 7,5 kuni 95), iseteadlikud lapsed, igat sorti koogid ja tee ja elav tuli hubaste jutuajamiste taustal (tsivilisatsiooni märgina), stabiilne elu maal ja reisimine Itaalias, kirjanduslikud arutelud, milles mainitakse laia valikut autoreid Virgiliusest Dostojevskini ja Beatrix Potterist Petrarcani, tegelane, kes jätab Mr Darcy kaugele varju ja samal ajal on palju elulisem ning usuline pöördumine. Peaks olema käsiraamatuks või vähemalt silmaringi laiendamiseks kõigile kogukonna rajamisest unistajatele ja koduõppeperedele. Olen viimasel ajal hakanud lugema raamatuid, mida mu püsivalt jälgitavad blogijad korduvalt soovitanud on ja siiani on ainult väga head raamatud olnud. 

 

*Marilynne Robinson, Gilead – väga ilus nii sisult kui keeleliselt. Terve raamat on ühe vana sureva mehe kiri oma väikesele pojale ja koosneb kaootilistest mälestustest. Voolab vaikselt, samas kohati vaimukas, sageli sügav ja eluline. Lugesin ja jutustasin seda ülikoolis inglise keele kodulugemise jaoks ja loen kindlasti veel. Raamat on tegelikult keskmine osa triloogiast, tagumist osa olen alustanud ja tundub ka väga hea.

*Elizabeth Goudge, Eliot Family Trilogy

*Dodie Smith, I Capture the Castle – lastekirjanduse klassika, kuid ma liigitaks pigem noortekirjanduseks. Minategelane on 17a tüdruk, kes ei saa alati kõigest enda ümber toimuvast täielikult aru, on viiteid lastele ebasobivatele teemadele. Muidu tore, keeleliselt nauditav. 101 dalmaatsiakoera loo autori esimene romaan. Siin on juttu ka raamatu kirjutamisest.

*Sophie Kinsella, Mini Shopaholic – sellega sain Shopaholic`u sarja läbi. Peab tunnistama, et lõpp ei läinud enam nii kiiresti kui algus. Tore kerge lugemine ikka.

*Dorothy L. Sayers, Kelle laip? – Lord Peter Wimsey sarja kriminull. Ootamatult kaasahaarav. Lõpus oli kole, kuid üldiselt rohkem intelligentselt arutlema kutsuv kui midagi muud. Lugesin kunagi pakkide viisi kriminulle ja loobusin sellest harjumusest mõned aastad tagasi. Mõne Sayers`i oma loen vist veel.

Usk 

*Scott Hahn, The Lamb`s Supper. Mass as Heaven on Earth – väga hea, Johannese ilmutuse tõlgendus.

*Father Jacques Philippe, Searching for and Maintaining Peace. A Small Treatise on Peace of Heart

*Josh McDowell, Rohkem kui puusepp

*Lisieux Therése, Ühe hinge lugu

*Patrick Madrid, Now What? A Guide for New (And Not-So-New) Catholics

*Emily Stimpson, These Beautiful Bones (korduslugemine)

*Timothy Radcliffe, What Is the Point of Being a Christian

*Paavst Franciscus, Jumala nimi on halastus 

*Scott Hahn, Angels and Saints. Friendship with God`s Holy Ones (hea)

 

Köök

*Shauna James Ahern, Gluten-Free Girl – memuaar gluteenivabaks hakkamisest

*Natalie Savona, Köögipsühholoog – loen iga mõne aasta tagant uuesti. Juba piltide vaatamine kosutab hinge

*Donal Skehan, Fresh!

 

Muu 

*Victoria Sweet, God`s Hotel. A doctor, a hospital, and a pilgrimage to the heart of medicine – superhea, kõik meditsiinis töötavad inimesed peaks seda lugema.

*Steven Carter ja Julia Sokol, What Smart Women Know

*Gary Chapman, Things I Wish I`d Known Before We Got Married 

*Art ja Laraine Bennett, The Temperament God Gave You – korduslugemine. Väga hea enda ja mõne lähedase temperamenditüübi tundma õppimiseks. 

*Art ja Laraine Bennett, The Temperament God Gave Your Spouse

*David Zyla, Color Your Style – väga hea oma stiili leidmise raamat

*David Zyla, How to Win at Shopping. 297 Insider Secrets for Getting the Style You Want at the Price You Want to Pay

*Henn Voolaid, Kas sina tead? Huvitav füüsika meie ümber – ülikoolis oli kevadel füüsika kursus. Peale seda käisin ringi ja küsisin vaimustunult inimestelt, kas nad ikka teavad seda ja toda, mida mina oma kooliajast küll ei mäletanud. Näiteks, miks saunas veri keema ei lähe või miks laev põhja ei vaju või miks putukad vee peal kõndida saavad.

*Nutikad küsimused, arukad vastused. Teadus argielus – osad neist küsimustest olid siin.

 

Järgneva aasta jooksul tahan lugeda

Siin on segu raamatutest, 1) mis juba aastaid ootavad pikemas “tahaks lugeda” loetelus, 2) mille olen erinevatest kohtadest viimase paari aasta jooksul soetanud ja mille lugemine on raamatukogule liiga lähedal elamise varju jäänud, 3) mida keegi on soovitanud ja 4) mis lihtsalt tõmbavad viimasel ajal millegi pärast.

Sellises kasutatud asjade poes käimine, kust on lootust ka raamatuid leida, on alati suur rõõm ja ma alati leian sealt midagi toredat. Siiski olen viimasel ajal märganud, et ei võta enam leitud raamatuid sama kergesti kaasa kui varem. Olen hakanud mõtlema, et kuigi see paistab täitsa huvitav ja kergesti loetav ja kindlasti oleks põhimõtteliselt tore seda lugeda, siis kas ma ikka PÄRISELT tahan selle lugemisele aega ja mäluruumi kulutada, eriti arvestades kõiki neid raamatute kuhje, mis mul juba olemas on ja lugemist ootavad.

Kes veel ei ole lugenud, väga soovitan Marju Lepajõe intervjuud. Palju muu olulise vahel ütles ta seal, et kui kirjandust ei loe, siis hing ei kasva. Püüdsin tekitada omale sellise lugemisnimekirja, mille läbimine kasvataks hinge:)

***

Lõpetada:

Lev Tolstoi, Anna Karenina

Sigrid Undset, Kristiina Lauritsatütar

Marilynne Robinson, Home

Suzie Andres, Little Way of Homeschooling

Jacqueline Kelly, Evolution of Calpurnia Tate

Benedict XVI with Peter Seewald, Last Testament: In His Own Words

Peter Kreeft, You Can Understand the Bible

Peter Kreeft, How to Be Holy: First Steps in Becoming a Saint

Fulton Sheen, Remade for Happiness

M. Eugene Boylan, This Tremendous Lover

Teresa Tomeo, Walk Softly and Carry a Great Bag: On-The-Go Devotions

Mitch Finley, Rosary Handbook: A Guide for Newcomers, Old-Timers and Those in Between

C. S. Lewis, Narnia sari

 

Uuesti lugeda:

Awakening of Miss Prim

Marilynne Robinson, Gilead

Gerald Durrell, Minu pere ja muud loomad sari

Laura Ingalls Wilder, Farmer Boy (ja ehk ka muud osad lapsepõlvesarjas)

Evelyn Waugh, Tagasi Bridesheadi

Elizabeth Goudge, The Scent of Water

Antoine de Saint-Exupery, Väike prints

A. H. Tammsaare, Tõde ja õigus I ja II

Knut Hamsun, Maa õnnistus

Father Jacques Philippe, Searching for and Maintaining Peace. A Small Treatise on Peace of Heart

 

Uued:

Madeleine l`Engle, Glimpses of Grace

Madeleine l`Engle, Irrational Season

Amor Towles, Gentleman in Moscow

Amor Towles, Rules of Civility

Anthony Doerr, All the Light We Cannot See

Anthony Doerr, About Grace

Willa Cather, Shadows on the Rock

Willa Cather, Death Comes for the Archbishop

Willa Cather, O Pioneers!

Rumer Godden, In This House of Brede

Sherry Boas, Lily sari – Downi sündroomiga tüdrukust ja tema lähedastest. Autor on lapsendanud neli last, sh ühe Downi sündroomiga tüdruku. 1. osa Until Lily

Amy Wilson-Carmichael, Lotus Buds

Mother Teresa, The Simple Path

 

Laura Ingalls Wilder, Pioneer Girl: The Annotated Autobiography

Anthony Esolen, 10 Ways to Destroy the Imagination of Your Child

Charlotte Mason, mõned tema oma raamatud

Laurie Bestvater, Living Page: Keeping Notebooks with Charlotte Mason

Kristen Welch, Raising Grateful Kids in an Entitled World: How One Family Learned that Saying No Can Lead to Life`s Biggest Yes

 

Joseph Ratzinger, Joy of Knowing Christ: Meditations on the Gospels

Hilaire Belloc, Path to Rome

G. K. Chesterton, In Defense of Sanity: The Best Essays of G. K. Chesterton

Scott Hahn, Signs of Life

Romano Guardini, Spirit of the Liturgy

Joseph Ratzinger, What It Means to Be a Christian

 

A. H. Tammsaare, Kirjad tütrele

Aastaajad eesti luules

 

Fjodor Dostojevsky, Idioot

Antoine de Saint-Exupery, Inimeste maa

Jane Austen, Veenmine

Gabriel Garcia Marquez, Armastus koolera ajal

Gabriel Garcia Marquez, Sada aastat üksildust

Charles Dickens, Suured ootused

Jerome K. Jerome, Three Men in a Boat

Anthony Trollope, midagi

Trygve Gulbranssen, Ja taamal laulavad metsad

Trygve Gulbranssen, Tuuled puhuvad vaimude mäelt

Stig Claesson, Kes armastab Yngve Frejd

Steven Rowley Lily ja kaheksajalg

Daniel Keyes, Lilled Algernonile

 

Lisa Genova, Left Neglected

Tracy Chevalier – olen kogunud Paavlist hulga tema raamatuid, kuid ühegi lugemiseni pole veel jõudnud

Victoria Hislop – sama

 

Albert Einstein, The World as I See It

Peter Galison “Einstein`s Clocks, Poincaré`s Maps”

Matthew Crawford, Case for Working with Your Hands: Or Why Office Work is Bad for Us and Fixing Things Feels Good

Matthew Crawford, World Beyond Your Head: How to Flourish in an Age of Distraction

***

FB soovitused veel, ei ole kindel, et nendeni sel aastal jõuan, kuid siis järgmisel ehk:

Hemingway, Ja päike tõuseb

Pearl S. Buck “Hea maa”

“Näkimadalad” ja teised H. Sergo raamatud

M Waltari, Sinuhe

Donna Tartt, Ohakalind

H.Hesse “Siddharta”
C. D. Simak’i ulmekas “Nagu õieke väljal”

Inimlaps Ditte

Martin Lo Johansson, Ainult ema

Michael Ende “Momo”

Ursula K. Le Guin’i raamatud

Timur Vermes “Ta on tagasi”

Lion Feuchtwanger “Narritarkus”

Theodore Dreiser, Sister Carrie

R. Bach “Jonathan Livingston Merikajakas” (olen lugenud, meeldis)

Oscar Wilde, Dorian Gray portree (olen lugenud, soovitan ka)

Paulo Coelho, Alkeemik (olen lugenud)

***

Mis on kõige parem raamat, mida Sa kunagi lugenud oled? Selline, mis kasvatas ja avardas Su hinge?