Käsitööst

Olin juba aastaid mõelnud, et oleks tore ise lapitekki teha. Materjale hakkasin tasakesi korjama paar aastat varem, tõstes algselt vaipadele soetatud liiga ilusaid kangaid kõrvale. Reaalselt tegemise esimeste sammude ja teadlikult just lapitekiks materjalide otsimiseni jõudsin alles möödunud kevadel õpingute kõrvalt tunnike siin ja seal. Enne millegi alustamist tegin oma põhjalikkuses Pinteresti mitu ideekausta, millest ühe mahukus ületas kõik varasemad kaustad. Plaanid olid grandioossed, igasuguseid mustreid tahtsin katsetada. Märtsis alustasin oma esimest tekki. Kuna minu iseloom nõuab, et ka vahelduses oleks vaheldust, alustasin peagi ka teist tekki. Valmima pidid nad juuli keskpaigaks ja lõpuks. Praktikas selgus, et ilma mingi eelnevalt läbimõeldud korrapärata paigutusega ja suvalise suurusega tükke kasutades on minu käsitsi traageldamise jõudlus umbes 1 – 1,5 tunniga 4-6 lappi  ühendada. Kuna vahepeal tundus esimesena alustatud teki värvikombinatsioon lootusetult metsa läinud, alustasin juuni lõpus või juuli alguses veel kolmandat tekki esimese asemele. Teisena alustatu jaoks soetasin peaaegu kõik materjalid korraga, lõikasin enam-vähem ühesuurusteks ribadeks ja nende kokku lükkimine läks oluliselt kiiremini ja silmale rahuldustpakkuvamalt. Siis selgus, et esimene on ka ikka vastuvõetav ja jätsin kolmanda mõneks ajaks kõrvale. Valmis sai teisena alustatu esimesena, augusti esimesel poolel. Esimene augusti teisel poolel ja kolmas suisa mõne päevaga järele. Sisse panin neile allergiavabad sünteetilised tekid kuna lugesin, et villane ja puuvillane täidis lähevad märjalt väga raskeks ja on keerulised pesta. Esimesena valminu on täiskasvanu suuruses, väikestele tegin lihtsalt ühe suure teki pooleks ja traageldasin äärest kinni. Vahepeal jäid käed valusaks ja pidasin õmblemises pausi, kuid harjutamisega jõudlus kasvas ja kokkuvõttes teen neid kindlasti veel. Loendamatu hulk podcaste sai õmblemise kõrvale kuulatud.

Piltide järjekord: teisena alustatu, esimesena alustatu, kolmas. Said nad kõik lastele sünnipäevadeks. Tumedam 11a poisile, keskmine 6a neiule, kolmas beebile.

Lapitekk 1

Lapitekk 2

Lapitekk 3

Lisaks said pildistatud eelmise suve teisel poolel valminud ja veel pildistamata olnud vaibad. Elasin välja värvide vajadust pärast kõiki eelnevaid malbeid helesiniseid vaipu. Sel suvel ühtegi uut juurde ei teinud.

 

Advertisements

Koduõppe Keskusel nüüd oma blog

Nüüd on ka Koduõppe Keskusel oma blog:)
https://koduoppekeskus.wordpress.com/

Tõstsin sinna alustuseks oma blogist mõned pikemad postitused, paar suvepäevade ülevaadet ja kodulehelt IÕK koostamise juhendi. Panin ka Keskust tutvustava lehe. Täiendusettepanekud on oodatud.

Loodan, et hakkan nüüd saama uusi postitusi seal avaldamiseks:)
Näiteks, mis häid raamatuid koduõppest lugenud olete? Millise lähenemisega olete lähemalt tutvunud? Kuidas omal koduõppe mõte pähe tuli ja kuidas läinud on? Milliseid materjale olete kasutanud? Mõnest konkreetsest õppeainest või teadmise-oskuse-arusaamise kujunemisest või õppemeetodist. Kuidas lapsed koduõppe üle on elanud? Mõni üle elanud laps ehk ka võtaks sõna?

Esialgu võib oma postitused mulle saata. Edaspidi loodan, et sinna tuleb veel püsipostitajaid, kellel on siis oma juurdepääs blogi täiendamisele

Õpistiilist ja raamatutes märkmete tegemisest

Tegin kevadel õpistiili testi ja sain teada, et olen visuaalne õppija. Teadsin varemgi, et lugemine on minu jaoks kuulamisest sageli kasulikum, kuid ei teadnud, et ümber kirjutamine ja värviliselt alla joonimine nii drastiliselt häid tulemusi annavad. Kes oleks võinud arvata, et isegi matemaatika reeglite ja näidisülesannete enne testi lihtsalt ümber kirjutamine annab tulemuseks testis maksimumpunktid? Mina küll mitte.

Õpistiili testi saate soovi korral teha näiteks siin. Testi järel on ka soovitused paremini õppimiseks.

Inimesena, kes on terve elu raamatuid pühaks ja raamatusse kirjutamist pühaduse teotuseks pidanud, avastasin, et värviliste pliiatsitega raamatus märkimine aitab oluliselt loetut meelde jätta ja seostada. Olen alati halva pilguga vaadanud, kui raamatukogust võetud raamatutes märkusi olen leidnud. Teise inimese mõttekäike on küll huvitav jälgida selle põhjal, mida ta alla on jooninud ja mida kõrvale kirjutanud, kuid ainult tuttavate puhul ja ainult juhul, kui see raamat minu enda jaoks oluline ei ole või mul oma raamat olemas on. Ma ei suuda keskenduda enda jaoks olulise leidmisele, kui raamatus on kellegi teise märkmed ja joonimised. Tähelepanu läheb automaatselt märgitud kohtadesse ja muu jääb kõrvale. Ise olen siiani ainult isiklikes raamatutes kas teinud hariliku pliiatsiga servale väikseid jooni olulistele lõikudele tähelepanu tõmbamiseks või kirjutanud ümber. Viimast küll kahetsusväärselt harva, sest see eeldab eraldi aja võtmist lihtsalt lugemise asemel.

Peale oma õpistiili soovituste lugemist otsustasin mõningase sisemise võitluse järel, et hakkan Piiblis värvilisi märkmeid tegema. See tundus ühest küljest väga hirmsa mõttena, samas olin netis näinud pilte tihedalt täis joonitud Piiblitest, mida ilmselt üsna edukalt kasutati. Teoreetiliselt peaks Piiblit iga päev natuke lugema ja loetu üle mõtisklema, kuid natukese haaval üldse millegi lugemine on mulle loomuvastane ja ma ei ole eriti suuteline seoseta kildude üle konstruktiivselt mõtisklema. Seepärast lugesin pigem korraga palju ja harva, nagu juturaamatut. Niimoodi lugedes leiab küll inspireerivaid kohti, kuid üldist pilti ja palju seoseid ei teki. Olles otsustanud hakata joonima, läksin otsima selleks eraldi väikeseformaadilist Piiblit. Seda ma ei leidnud, leidsin hoopis suure illustreeritud vanas kirjakeeles Piibli, mida otsustasin joonimisest säästa, ja võtsin joonimiseks kasutusele varem olemasolnu. Katsetasin alguses erinevaid värve taga lühendite loetelus, et näha kas nii õhukesest paberist lekib tint läbi ja paistab teisele poole. Leidsin, et ainult geelpliiatsite kollase erinevad toonid ei paista peaaegu üldse läbi ja kasutasin esialgu ainult neid. Aga kollase niigi kiiresti tühjeneva kolme tooniga piirdudes ei saa eriti palju teemasid esile tuua. Tasapisi läksin järjest julgemaks ja praeguseks on mul 12 värvi finelinereid kasutusel, millest üllatuslikult ükski ei leki, kuigi tumedamad paistavad läbi küll. Selgus, et teksti vastas on läbi paistmine palju nõrgem kui lühendite nimekirjas, mille teisel küljel on tühi valge ala. Ja enamasti on teisel küljel niikuinii samuti joonitud.

Olles nüüd natuke juba jooninud, on selgelt näha, et lõikude teemade kaupa värviliselt esile toomine aitab palju paremini seoseid luua, läbivaid teemasid ja korduseid märgata. Sageli on ühel leheküljel üks värv domineeriv. Ja joonimine aeglustab lugemist nii palju, et enamasti üle paari lk korraga ei loegi. Igaks juhuks panen joonitud koha vastu pehme paberi, et värv vastaslehele ei läheks. Finelinerid ei ole siiski kunagi kõrvallehele ega katsudes sõrmele värvi andnud. Geelpliiatsid küll annavad, kuid paberiga kuivavad ilusti.

Teistesse raamatutesse ma ei ole veel värve lasknud. Rohkem alla joonima olen küll hakanud, mitte lihtsalt lõikude kõrvale kriipse enam teinud.

Kuidas teie kõige paremini õpite? 

PS. Täna õhtust algavad Koduõppe suvepäevad Setumaal:) Lähem info siin.

Minu lemmik kanasupp

Suuremale seltskonnale

2-4 kanakintsu või koiba (eriti heal juhul, näiteks peale aastavahetust, maheda ahjuhane praejäägid. Siis on see küll hanesupp.)

8-10 väikest või keskmist kartulit, kooritud ja tükeldatud

2-4 keskmist porgandit, kooritud ja tükeldatud

1 keskmine bataat, kooritud ja tükeldatud

1-2 keskmist tomatit, südamik eemaldatud, kõik muu tükeldatud

0,5-1 pk külmutatud rohelisi aedube

oliiviõli

keedetud vett

soola, pipart

***

Pese, kuivata ja kuumuta kanakintsud või -koivad oliiviõliga poti põhjas, kuni mõlemalt küljelt on kuldse varjundiga. Lisa tükeldatud porgandid, sega, lase minut või paar olla. Lisa keev vesi. Lase uuesti keema tõusta, maitsesta. Kui kana on enam-vähem valmis (proovi noaga kondi lähedalt, et ei tuleks enam roosat vedelikku), lisa kartulid, bataat, oad ja tomatid. Kui kartulid on valmis, eemalda kana, puhasta ja tükelda, lisa tagasi supi sisse. Soovi korral võib kana eemaldada ka enne kartulite ja muu lisamist ja tagasi panna valmis supi sisse.

 

 

 

 

 

Keeleõppest

Ma ei ole nii kaua siin midagi kirjutanud ja peas keerleb nii palju postitusi, et ei oska kusagilt konstruktiivselt alustada. Seepärast teen nüüd mõned kiired postitused teemadel, mis muidu tavapärast pikemat mõtete kogumist ootama jääksidki.

***

Lubasin talvel, et tuleb postitus hispaania keele õppimisest. Kroonilise sadat asja korraga tegijana olen vahepeal lisaks hispaania keelele võtnud ette ka itaalia, prantsuse, kreeka ja rootsi keele. Esimesed kolm pakuvad üksteisele kenasti vaheldust kinnistades samas vastastikku juba õpitut. Kreeka keele õpe jäi kahjuks juba keset esimest õppetundi soiku, sest süsteem ei pakkunud kreeka tähestikku ja ilma selleta vastust õigeks ei lugenud. Nii ei saanudki süsteem teada, et Kreekas viibinuna oskan ma tegelikult (väga) natuke rohkem kui alpha öelda. Kasutan www.duolingo.com keskkonda ja olen sellega väga rahul, kui kreeka keele osa välja arvata. Teistel keeltel on küll siiani kõigil vastuse kastikese kõrval selle keele eritähtede valimise võimalus olnud. Rootsi keele lisasin kõige hiljem puhtalt igavusest ja viitsimatusest teiste keeltega edasi liikuda ja olen seda ainult üks kord avanud. Mulle meeldib Duolingo juures, et neil on välise motiveerimise tugi hästi paigas:) Keskkonnaga liitudes tuleb endale seada eesmärk, mitu minutit päevas nende juures õpid. Õppetunnid on jagatud nii, et iga jupi eest saab 10 punkti, iga 10 punkti järel käib kõll ja öökull õnnitleb õppijat hea töö eest:) Kogutud punktide eest saab osta lisatunde. Iga natukese aja pärast teatatakse, mitu protsenti keelest nüüd valdad. Protsentide määramise loogikast ma ei ole veel sotti saanud. Innustatakse iga päev oma seatud ajalist eesmärki täitma, pakkudes järjestikuste päevade rea eest jälle punkte, kuid neid saab nii vähe, et ma pole selle nimel pingutanud. Lihtsalt järgmisele tasemele jõudmise eest saab rohkem.

Enne Duolingoga liitumist arvasin, et prantsuse keelt on kõige raskem õppida, kuid selgus, et prantsuse keele õppetundides on võimalik üsna jõudsalt edasi liikuda ilma eelnevat kordamata, samas kui hispaania keele õpe jäi tükiks ajaks seisma, sest ilma eelnevat uuesti läbi tegemata ja üles kirjutamata ma ei saanud enam millestki aru. Prantsuse ja itaalia keeles ma ei ole midagi korranud ja peale ühe korra märkmeid teinud ja olen jõudnud hispaania keelega numbriliselt samale tasemele. Isegi peale kuu pikkust pausi on võimalik itaalia keele tundidega edasi minna ilma eelnevat vaatamata. See sõltub tõenäoliselt kursuse koostamisest. Kursuseid koostavad seal tavalised inimesed, jupike ühelt, teine teiselt. Tundub, et hispaania keele kursus on senistest lihtsalt kõige põhjalikum ja läks kohe raskemate teemade juurde. Prantsuse keeles sai üsna kopsaka protsendi üksnes viisakusväljendite eest.

Hetkel on seis selline:

Itaalia keel tase 7, 23%, läbitud 18 õppetükki + 2 boonustundi. Viimati läbisin ametite teema, kus ameteid oli küll väga vähe. Järgmiseks tuleb majapidamise tund.

Hispaania keel samuti tase 7, kuid 11%, läbitud 12 õppetükki, pooleli majapidamise ja aja juures.

Prantsuse keel tase 6, 23%, läbitud 12 õppetükki, viimati oli olevik 1.

Rootsi keel tase 2, 5%, läbitud 3 õppetükki, järgmiseks on toit.

Korralikult õppimiseks on muidugi vaja märkmeid ka teha. Jõuan kindlasti selleni ka. Millalgi. Ainult, et see võtab palju rohkem aega kui lihtsalt 5 minutit siin ja seal järgmine õppetükk läbida. See eeldab planeerimist ja erinevate keelte jaoks eraldi kaustikute sisse seadmist ja nende mitmeks päevaks mujale minnes kaasas kandmist, mis kõik ei tundu praeguses etapis väga ligitõmbav. Ma ei hakka ka lähiajal reisile minema ja keegi ei ähvarda mind eksamiga, mistõttu jätkan vanaviisi kuni saan.

Internetis õppimise miinuseks on, et hääldus jääb unarusse. Duolingos küll kuuleb hääldust ja põhimõtteliselt on võimalik ise järele hääldada, aga see ei ole ikka sama, mis reaalse inimesega otse suhelda. Samas jälle minu keeleõppe peamine mõte ongi pigem lugemisvõimaluste avardamine, mitte mujale tööle minemine või reisimine. Mistõttu ma ei kurda.

Lisaks Duolingole õppisin hispaania keelt veidi aega ka http://www.thelinguist.com/ abil. See on vist suunatud tõsisemale õppijale ja ei panusta välisele motivatsioonile. Minul jäi selle kasutamine pooleli, sest õppetundide ebaselge eristamine oli frustreeriv. Seal jooksevad ülesanded pidevalt ees, ääres on kirjas, kui palju on õppetüki lõpuni aega. Ja siis järsku märkad, et oled oma teadmata sujuvalt järgmises õppetükis ja selle lõpuni on jälle aega. Kulutasin seal korraga üsna palju aega, et mitte keset õppetükki pooleli jätta. Duolingo on selles osas tore, et seda saab kasvõi hommikul enne välja minemist 5-10 minutit teha ja edu tunda.

Aegajalt olen vaadanud ka Butterfly Spanish videosid hispaania keele õppimisest, näiteks https://www.youtube.com/watch?v=BQOPSJ67fbQ.

Need on toredad.

Keeleõppele või vähemalt motivatsioonile aitab kaasa ka antud maa kohta reisikirjade ja ilukirjanduse lugemine. Mulle meeldib memuaare lugeda. Näiteks Peter Kerr`i Mallorca-memuaarid on humoorikad ja kaasahaaravad. Üks raamat, mille leidsin Uuskasutuskeskusest ja mis ootab veel lugemist, on Michael Jacobs, “The Factory of Light. Tales from My Andalusian Village”. Minu-sarjas on toredaid raamatuid, kuid neil, kes tunnevad huvi Hispaania vastu ja usuvad inimestesse, soovitaksin “Minu Hispaania” küll vahele jätta. Kindlasti leiab raamatuid, mis on lugupidavamad ka selle maa vastu ning õppijasõbralikumad.

***

Plaanisin selle postituse ventiilipostitusena, et kirjutada natuke erinevatel teemadel, mis peas keerlevad. Kuid nagu ikka, loob kirjutama hakkamine selgust ja ühest kohast alustades tuleb välja iseseisev postitus:) Järeldus: isegi, kui ei ole aega mitu tundi pika postituse kallal nokitseda, siis midagi alustades tuleb midagi ikka välja ka ja hakkab kergem küll.

 

 

Kõige parem smuuti

0,5 purki kookospiima

2 küpset banaani

peotäis punaseid või siniseid marju

Ja mitte midagi muud. Mikserda kõik läbi ja naudi.  Kogused on ühele. Ma olen täitsa kindel, et kahekordne kogus oleks ka ühele paras:)

Täiendatud 12.07.17.

Olen seda katsetanud mustsõstarde ja aedmaasikatega. Maasikatega oli kahtlemata kõige parem. Postituse tegin küll juba enne maasikateni jõudmist. Magusate mustsõstardega piisas 2 banaanist, kuid hapudega oli 4 banaanist ka vähe. Usun, et marjade asemel oleks väga hea ka näiteks mango või aprikooside-nektariinidega.

Apelsinipasta

Hästi lihtne ja hästi hea:)

Keeda spagetid.

Koori 1 apelsin sööja kohta ja lõika suupärasteks tükkideks.

Sega pasta apelsinitükkidega.

Pese ja lisa paar peotäit mangoldi või rukolat sööja kohta.

Sega hulka jupp avokaadot sööja kohta. Ilma avokaadota on samuti hea. Kui kodus leidub, siis avokaado asemel on hea ka vähekese tahiniga.