Esimese semestri tarkuseterad

Üks eksam veel ja saabki esimene semester teist korda kõrgkoolis läbi:) Mida ma sel sügisel ja talvel õppisin?

Kõige tähtsam on, et kõrgkoolis õppimisele lisaks on veel midagi teha, mis isiklikult oluline on ja pidevalt mõtteid täidab. See võib olla töö, pere, vabatahtlik tegevus, konkreetsete tulevikuplaanide kujundamine… Sellise valdkonna olemasolul on mõtet igal juhul edasi õppida ja mida täpselt õppida, ei olegi sealjuures väga oluline. Kui on olemas valdkond, soovitavalt mitu, milles orienteerud, omad kogemusi, plaane ja seisukohti, saab seda koolis siduda väga erinevate õppeainetega. Nii on kasu mitmel elualal korraga: koolis õpitav saab selgeks ja jääb hästi meelde, seostatud valdkonnas edenevad ettevõtmised mühinal ja nii kool kui muu tegevus on lust ja rõõm. Kui sellist valdkonda ei ole, saab raske olema. Isegi, kui koolis käimine on tore ja kursused üldiselt huvitavad, võib juhtuda nii nagu minuga sel suvel juhtus. Vaatasin esimest korda kõrgkoolis käimise järel saadud tunnistuselt, mida võiks üle kanda ja imestasin siiralt, mis huvitavaid kursuseid ma kunagi väidetavalt läbinud olen. Mõne kursusega ei seostunud mitte ühtegi mälestust. Enamusega ikka õnneks seostus:)

Kohe lõppeval semestril olid minul ainult kasulikud ja väga kasulikud kursused. Kõigist oli midagi kõrva taha panna, kui ka kõik sotsiaalselt ülisäravaid kogemusi ei pakkunud. Tänu kodutöödele sain sügavamalt mõtiskleda nii küla, koduõppe kui Koduteega seonduvate ettevõtmiste üle. Koduõppe päevad pole kunagi nii põhjalikult ettevalmistatud olnud, kui suvine kodulaager juba kuus kuud enne toimumist nüüd on. Isegi laagrit tutvustava reklaamkava alus on valmis, piltidega ja puha. Koduõppe Keskuse senise arengu peale polnud ma enne süsteemselt üldse mõelnudki, nüüd on sel teemal kuus lehekülge analüüsi. Kui Koduõppe Keskust poleks kasutada saanud, poleks ma kuut lehekülge ilmselt täis suutnud kirjutada. Küla jaoks valitud piirkonna tausta vaatasin lähemalt ja ökokülade idee tutvustamisega inglise keeles sain väikse avaliku esinemise kogemuse. Luuletada oli lihtsalt tore. Midagi peab niisama hingele ka olema. Ja targemaks sain ka:)

Järgmiseks semestriks on mul samuti kirjas ainult huvitavad ja veel huvitavamad kursused. Esimest korda kõrgkoolis käimisest mäletan esimesel kursusel alguses rõõmu, et saan oma tunniplaani ise huvitavatest ainetest kokku panna ja seejärel pettumust, kui selgus, et ainet, mille olin kavatsenud hilisemaks jätta, peab just nüüd võtma, mistõttu ei saa võtta teist huvitavamat ainet. Ja õpingute lõpus mõtet, et kui nüüd võtaks seda esimese kursuse ainet, siis oleks lootust isegi sisust aru saada. Seekord olen julgem ja valisin omale kevadeks ained, mis otseselt seostuvad muude tegevusvaldkondadega. Ja mis ei seostu kohe kuidagi, need jätsin hilisemaks, kasvõi Avatud Ülikooli aegadel võtmiseks.

Lugesin hiljuti raamatut „Famous Home Schoolers“, autoriteks Mac ja Nancy Plent. Selle lõpus on välja toodud koduõppel olnud ja ametlikus mõistes harimata jäänud, kuid sellele vaatamata või ehk just tänu sellele kaugele jõudnud inimeste ühisjooned. Üks jooni oli, et need, kes siiski mingil perioodil koolis käisid, ignoreerisid kooli seatud kriteeriume lõpetamiseks. Nad võtsid kursuseid, mis neid huvitasid, kuid mis ei aidanud neid tingimata edasi kooli lõpetamise suunas liikumisel. Mina olen selles suhtes väga korralik, kevadsemestri ained lähevad kõik lõpetamisel arvesse, kuigi ei ole esimesel aastal võtmiseks mõeldud:)

Selline korraldus on tekitanud väga oodatud olukorra. Läksin sügisel tegemiste rohkusega liiale ja unistasin, et mulle meeldiks käia 2-3 päeva nädalas loengutes ja ülejäänud aja keskenduda muudele tegemistele, kirjutamisele, kursustele, konverentsi ja laagri  korraldamisele, küla asjadele, lihtsalt looduses olemisele… Nädala peale laiali hajutatud loengud killustavad keskendumist. Nüüd ongi 1., 2. ja 3. aasta ainete kombinatsioon „juhuslikult“ saanud selline, et enamusel nädalatel on loengud koondunud kahele-kolmele päevale:) Jagasin juba eesolevad kodutööd ära, mida millega muust elust seostan. Põnev kevad tuleb:)

******

Järgnevalt väike valik mõtteteri õppejõududelt, ei pruugi olla täpselt esialgses sõnastuses. Kirjutan nii nagu mul konspekti on saanud:

Õppimine on siis, kui õppijal kujunevad kogemuse vahendusel püsivad muutused maailma adekvaatsemas teadvustamises ja käitumisviisides.

Anzori Barkalaja

Edasi õppimine on nagu tule süütamine pimedas toas. Toas olev on olemas, kuid luuakse uusi seoseid ja need saavad nähtavaks.

Piret Talur

Kui Sul on sõnum, mis ei jõua kohale, siis see on Sinu professionaalsuse probleem.

Piret Talur

Projektitaotluse ja kerjamise vahe on millegi vastu andmine.

Urmo Reitav

Sul ei ole sõpru ja vaenlasi, on ainult õpetajad.

Sergei Drõgin

Kultuurikorraldaja vastutab kõige kiiremini rikneva ressursi – emotsioonide ja meeleolu – eest.

Sinu korraldatud sündmuselt saadud halb kogemus võib rikkuda kogu valdkonna turu, sest inimesed ei riski enam minna sarnasele sündmusele.

Marko Lõhmus

******

Kas teie teadsite?

*Kultuuriakadeemia märk, kolmjalgne päikeseketas, leiti ja võeti oma märgiks 13. sajandi aardekirstus olnud sõlelt. Samas olnud teise sõle kujundi võttis oma märgiks EHI;

*varem kasutati pöialt vaid toeks asjade hoidmisel, kuid tänapäeva noored kasutavad seda tööriistana. Näiteks toksivad noored telefonil pöidlaga, vanemad nimetissõrmega. Pöidla kasutusele võtmine võib kaasa tuua muutusi aju töös, see on potentsiaalne uurimisvaldkond;

*Viljandi on Loomiseks Loodud Linn;

*põlisrahvas on need, kelle vanavanemad sündisid sellel maal;

*folklooris on uskumus, et kui sõita läbi silla alt, üle mille läheb rong, saad soovida midagi:)

*Tormal usuti, et kui neiu nõela leiab, saab peagi mehele;

*projektitaotluses ära kunagi kasuta tingivat kõneviisi. See viitab ebakindlusele plaanitu osas;

*inglise keelt võõrkeelena rääkijad tabatakse eessõnade kasutamise järgi ka siis, kui aktsenti enam ei ole ja räägib peaaaegu nagu emakeelt;

*kui ei ole veendumust lapse netikasutamise pädevuse osas, lase tal kasutada ainult läbikäidavas toas olevat perearvutit ja ära osta isiklikku enne, kui julged kindlalt teda üksi netivarustesse lasta.

Head õppimist!

Läheneb e-kursuse „Kuidas unistada nii, et unistused täituvad?“  algus:)

Vaata lähemalt ja tule astu unistuste täitumise teele!

Koolielu algus

Suurem osa ainekursuseid, mis semestri alguses algama pidid, on nüüdseks alanud. Kõik on huvitavad ja kõigis on palju mahukaid kodutöid. Eelmisest korrast ülikoolis mäletasin, et 2 AP aine tähendab loengutes käimist ja õpiku lugemist. Nüüd tähendab see loengutes ja seminarides ja praktikumides käimist, palju lugemist, esseede kirjutamist, harjutuste tegemist, ettekandeid ja ühes aines ka praktikat ning eksamit või arvestust keset semestrit. Seejärel algavad uued ained. Esimene eksam on 20. oktoobril ja see konkreetne kursus ei ole veel alanud. Neljapäeviti hakkab olema 11h koolipäev. See-eest kolmapäeviti on üle nädala ainult üks praktikum hommikul ja reeded on enamasti vabad.    

Arvasin, et esimesel semestril vabaaineid veel ei võta, kuid siiski võtsin kaks tükki. Alanud on neist üks, Luule- ja laulusõnade kirjutamine Kristiina Ehiniga. Kui teil on kusagil võimalus osaleda tema loovkirjutamise kursusel, siis soovitan võimalust kasutada:) Näiteks on see eeldatavasti osa Koduõppe talvepäevast jaanuari alguses. Esimesel korral kirjutasime mõistatusi ja haikusid. Kirjutan teile ka siia ühe mõistatuse. Vastuseid võite kommentaarides pakkuda.

Mis see on? Keegi pole näinud, aga kõik saavad kasutada. Mahub väiksesse karpi, aga ulatub teisele poole maailma.

Minu esimene haiku:

Kollane õis

räsituna tee peal.  

Kellegi rõõm

Taustainfoks: Viljandi kesklinnas on teede ääres postide küljes kollaste lilledega amplid. Sealt pudeneb õisi alla ja ma kipun neid koju kaasa viima ja tassi vette panema.  

 

Lisaks Rohelise Maja kodukohvikule ja ökopoele (Koidu 2), mida olen juba soovitanud külastada, leidsin esimesel esmaspäeval Viljandist ka mahekohviku. Asub see Jakobsoni tänaval, kesklinna poolt tulles enne Paala järve valge maja keldrikorrusel. Suur silt teatab, et tegemist on mahekohvikuga. Küsisin järgi ja sain teada, et tegelikult päris mahe ei ole, lihtsalt lisaaineid ei lisata. Aga maitsev ja tudengi taskule kohaste hindadega on ikka.

Uus kodu on juba oma kodu tundega. Loengute vahel pikematel pausidel käin kodus sooja sööki tegemas. Hommikul ja õhtul on tore köögis istuda ja kirjutada. Ja mul on nüüd diivan:) Diivanist olen ma kaua unistanud.

 

Esimesed päevad Viljandis

Korteri leidsin peaaegu viimasel hetkel, kuid kõik läks sujuvalt ja loomulikult. Laupäeval käisin korterit esimest korda vaatamas ja esmaspäeval kolisin sisse. Korter on paneelmajas, ilus valgusküllane, äsja remonditud ja hästi varustatud:). Ainult pesumasin ja internet on veel puudu. Netti olen siiani saanud koolis kasutada.

Õppeaasta alguseks saabusin Viljandisse esmaspäeva hommikul. Kõigepealt viisin mõned kotid korterisse ja seejärel läksin kursusekaaslastega tutvuma. Tutvumiselt läksime koos aktusele, kus peeti palju kõnesid ja lauldi palju. Kõned olid lühemad kui esimest korda ülikooli astumisest mäletasin ja laulud pikemad. Koos lauldi lisaks muudele kohustuslikele aktuselauludele ka Loomise regilaulu, mis enamuse sisseastujate jaoks oli ilmselt uus nähtus. Mina olin seda sel suvel juba korra laulnud, Anastasia kokkutulekul Hiiemäel, ja teadsin seetõttu mingil määral isegi sõnu. Kõik esmakursuslased kutsuti lavale ka, suruti kätt ja anti riidest kott infovoldikute ja reklaamide ja paari vihikuga. Koti peale on kirjutatud: Tudengi töö on õppimine. Lisaks hommikusele kursuse tutvumisele oli õhtul laiema ringi lõkkeõhtu ka.

Nüüd on meil olnud kõikvõimalikke infotunde ja süsteemide tutvustusi, need jätkuvad neljapäevani. Infotunde on ka oluliselt rohkem kui Tartu Ülikoolist mäletan, kuigi seal ma kõigis ilmselt ei käinud. Väga hoitud tunne on sellest, et kõik tahavad alguses midagi juhendada ja seletada.

Esimene loeng tuleb neljapäeval. Edaspidi paistab tunniplaan üsna hõre, kuid selles osas on soovitused erinevad. Ühed soovitavad esimesel semestril mitte midagi kõrvale võtta, sest maht võib olla suurem kui paistab ja teised soovitavad võimalikult palju lisaaineid üle Akadeemia võtta. Arvan, et ise võtan palju vabaaineid, kuid ilmselt mitte kohe esimese semestri algusest. Hõre tunniplaan on kasulik kirjutamiseks.

Kahe päevaga on jäänud mulje, et VKA ja TÜ ühise nime alla saamine on raske töö, sest need on üsna erinevad institutsioonid. Mul on hea meel, et käisin Tartu Ülikoolis ja õppisin psühholoogiat. See on oluliselt mõjutanud mu maailmapilti. Ja mul on hea meel, et nüüd Viljandi Kultuuriakadeemiasse astusin. Võib ju mõelda, et oleks võinud kohe, aga ei võinud. See on teine aeg ja koht ja mulle tundub, et just praegu ongi vaja siin olla.

Viljandi on juba ka inspireerivalt mõjunud:) Sain täna valmis koduklubi orienteeruva aastakava.

…………

Vanade postituste kategooriatesse jagamine on veel pooleli, ärge laske end sellest häirida. Sildid on kõigil olemas.