Lugemisaasta 2016-2017 ja plaanid järgmiseks

Sel aastal on augusti lõpu seisuga kirjas 236 raamatut. Nimekiri sisaldab kaht semestrit lastekirjanduse kursust, sh palju õhukesi luulekogusid. Kõik märgitud raamatud ei ole veel lõpetatud. Nagu tavaliselt, väike statistika ja lugemissoovitused. Lisaks tegin esimest korda alanud uueks lugemisaastaks ette nimekirja, mida soovin silmas pidada, ja jagan seda ka teiega.

September 43

Oktoober 45

November 11

Detsember 13

Jaanuar 12

Veebruar 27

Märts 20

Aprill 13

Mai 13

Mai – juuli 4

Juuni 8

Juuli – august 19

Lugemissoovitused

Lasteproosa

*Astrid Lindgren – igas korralikus kodus on loomulikult kõik Astrid Lindgreni teosed olemas või vähemalt püüeldakse aktiivselt selle poole, et oleks 🙂 Stardipakett lastega peredele võiks koosneda Emilist, Madlikesest ja Pipist. Neid on igas vanuses lapsed valmis kuulama soost ja olukorrast sõltumata. Edasi eelkooliealistele Lota ja õhukesed raamatud, kooli alustades Bullerby ja Petra, varateismelistele Ronja, Vennad Lõvisüdamed ja Rasmused, teismelistele Kalle lood. Tjorven eeldab teistest suuremat keskendumisvõimet ja kannatlikkust pikkade lausetega. Naissoost lugejale ja Lindgreni austajale, kel on peamised tuntud teosed juba eest taha ja tagant ette peas, võivad ehk huvi pakkuda ka Kati lood, “Kerstin ja mina” ning Britt-Mari. Viimane on eriti tänuäärne olukorras, kus koolis kästakse lugeda mõnda päeviku vormis raamatut ja on raskusi millegi leidmisega, mis ei nõretaks labasustest ja sisutühjusest. Need ei ole kindlasti teiste Lindgreni raamatutega võrdne klassika, kuid toredad ikkagi.  Lugesin sel aastal peaaegu kõik Lindgreni raamatud uuesti läbi.

*Sven Nordqvist, Pettsoni sari on väärt kollektsioneerimist. Lugesin sel aastal vist kõik eesti keeles ilmunud osad läbi. Lisaks lugudele on iga lehekülje illustratsioonid terve maailm, mida võib tundideks uurima jääda. Ma oleks valmis Pettsoni tallu sisse kolima.

*Ilmar Tomusk – lugesin kahte tema raamatut, kuid usun, et kõik on head. Inglid kuuendas B-s ja Digipöörane kool. Ingleid lugesin kaks korda.

*Andrus Kivirähk – Lottega seotud raamatutest vähemalt esimesed peaks küll igas lastega (ja hingelt noortega) kodus olema. Tagumised osad ja Limpa ehk ka vastavalt maitsele. Kõik muu jätaks mina poodi ja raamatukokku, võibolla kasutaks mõnda lõiguti vestluse algatamiseks.

*Kalju Kangur nii luules kui lasteproosas

*”Eesti uued muinasjutud” – ilus ja helge

*Piret Raud, Natuke napakad lood, Tobias ja teine B, Teistmoodi printsessilood

*Eno Raud, Peep ja sõnad, Sipsik, Naksitrallid

*Siiri Laidla, Apteegitont Aavi

*Kadri Hinrikus, Et head haldjad sind hoiaksid – kaksikutest, kelle ema on surnud, ja nende isast

*Kairi Look, Lennujaama lutikad ei anna alla

*Aino Pervik, Kunksmoor

*Juhan Saar, Õhtujutud

*Astrid Reinla, Pätu

*Oskar Luts, Nukitsamees

*Jaan Rannap, Nublu

*Elar Kuus, Kui vanaisa poisike oli

*Juhani Püttsepp, Gibraltari laevakoerte ühing (lugesin kaks korda)

*Kristiina Kass, Nõianeiu Nöbinina sari, Käru-Kaarel

*Silvia Rannamaa, Nösperi Nönni Natuke

*Aidi Vallik, Pints ja Tutsik (kahes osas, koera- ja kassisõpradele)

*Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant

*Jaanus Vaiksoo, Neli hommikut ja üks õhtu

*Henno Käo, Napakad jutud

*Mika Keränen, Varastatud oranź jalgratas

*Paul-Erik Rummo, Kokku kolm juttu (hästi tore)

*Silvi Väljal, Jussikese seitse sõpra

*Heljo Mänd, Toomas Linnupoeg – sarnane Agu Sihvkale

*Kätlin Vainola, Metsaelu aabits – hästi armas, ilusad maalitud pildid, rebasepere aasta metsas.

*Selemonas Paltanavicius “Tere, kuidas läheb? 14 kirja metsast”

*Ulf Stark, Täitsapoiss

*Hugh Lofting, Doktor Dolittle, Doktor Dolittle`i tsirkus

*Ottfried Preussler, Väike nõid

*Nikolai Nossov, Totu ja ta sõprade seiklused

*E. T. A. Hoffmann, Pähklipureja ja hiirekuningas

*Jan Brzechwa, Pan Kleksi akadeemia – meenus lapsepõlvest ja tahtsin uuesti lugeda. Kohati õudne, kuid väga vaimukas ja pakub palju võimalusi diskussioonideks ja fantaasia arenguks.

*Janosch “Kiri tiigrile”

*Janosch “Oo, kui kaunis on Panama”

*E. Janikovszky, kõik, mis ette jääb 

*L. Carroll, Alice Imedemaal

*C. S. Lewis, Narnia lugude esimesed kaks osa

*A. M. G. Schmidt, Viplala lood

*P. L. Travers, Mary Poppins

*E. Kästner, Veel üks Lotte

*Alan Alexander Milne, Karupoeg Puhh

*F. H. Burnett, Salaaed

*J. Krüss, Timm Thaler ehk müüdud naer (super hea)

*U. Nilsson, E. Eriksson, Maailma parim esineja, Kui me olime maailmas üksi

*Jujja Wieslander ja Sven Nordqvist, Mamma Muu sari – Pettsonist tuttavalt kaunid pildid. Jutud on ka mõnda aega toredad, kuid minu jaoks muutus mitu osa järjest lugedes tüütuks, mida Pettsoniga ei juhtunud.

*Emily Bearn, Kõtuke ja Pruunuke – tore lugu hiirtest. 

*Eleanor H. Porter, Oh, raha, raha! – humoorikas lugu miljonärist, kes valib pärijat. Pollyanna autorilt, kuid tõsisemate vaadetega. Hea karakterikäsitlus.

*Terry Pratchett, Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised – ootamatult hea, soovitaks umbes 6. kl.

*Terry Pratchett, Tillud Vabamehed – üldiselt tore, kuid kohati lastele sobimatud naljad.

*Madeleine L`Engle, A Wrinkle in Time – algus läks raskelt, edasi kaasahaarav, esimene osa pikas sarjas.

*Lemony Snicket, The Reptile Room (Series of Unfortunate Events, 2. osa) – ootamatult tore. Mul oli eelarvamus, et see on üks ebameeldiv sari, kuid ei ole.

 

Lasteluule 

Suure osa lasteluulekogusid leidsin kasutatud asjade poodidest. Neid on seal kindlasti veel rohkesti.

*Diane Elson (ed), If you should meet a crocodile – lasteluule kogumik toredate illustratsioonidega, vaimukad hästi voolavad luuletused, sobivad keeleõppes. Lugesin tegelikult küll alles nüüd septembris, kuid ei taha seda teie eest terve aasta varjata 🙂

*Karl-August Hindrey värsslood on lõbusad igas vanuses ja sobivad oma rütmiga hästi ka paariaastase lapse magama panemiseks. Mida õudsem sisu, seda paremini läheb peale eel- ja algkooliealistele. 

*Felix Kotta värsslood loomadest

*Ott Arder

*Kersti Merilaas

*Peep Ilmet, Matsalu mailt

*Iko Maran, Läki metsa!

*Paul Haavaoks, Nipitiri

*Adolf Rammo, palju väikseid luulekogusid, palju toredat segamini mõne punase luuletusega

*Reinhold Kamsen, Kodukoppel

*Venda Sõelsepp

*Olivia Saar, kõik, mis ette jääb

*Ernst Enno

*K. E. Sööt

*Heljo Mänd

*Ellen Niit

*Leelo Tungal – mulle meeldib kolmest viimasest enim

*Juta Kaidla

*Kalju Kangur

*Hando Runnel

*Ilmar Särg

*Ira Lember

*Juhan Liiv, Ega me selle pärast tülis ole…

*Muia Veetamm

*Helvi Jürisson, Kas sa tunned seda teed?

*Jelena Blaginina, Jääpurikad jäid äkki vakka (vene lasteluule)

*Ralf Parve, On inimesi erinimelisi

*”Eesti lasteluule kuldraamat”

*”Liisusalmid. 70 rahvaluulelist liisusalmi”

 

Ilukirjandus täiskasvanutele

*Natalia Sanmartin Fenollera, The Awakening of Miss Prim – parim juturaamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Lugesin kohe kaks korda järjest ja loen veel. Kirjutasin selle kohta FB-s peale esimest lugemist nii: 

Selle raamatu lugemine muutis mu arusaama erinevate teemade ilukirjanduses kompaktselt käsitlemise võimalikkusest. Raamatus saavad kokku koduõpe, hiljuti rajatud hästi toimiv kogukond linnakära ja massiühiskonda vältida soovijatele, sõprus, armastus, kolme põlvkonna suhted (tegelased vanuses 7,5 kuni 95), iseteadlikud lapsed, igat sorti koogid ja tee ja elav tuli hubaste jutuajamiste taustal (tsivilisatsiooni märgina), stabiilne elu maal ja reisimine Itaalias, kirjanduslikud arutelud, milles mainitakse laia valikut autoreid Virgiliusest Dostojevskini ja Beatrix Potterist Petrarcani, tegelane, kes jätab Mr Darcy kaugele varju ja samal ajal on palju elulisem ning usuline pöördumine. Peaks olema käsiraamatuks või vähemalt silmaringi laiendamiseks kõigile kogukonna rajamisest unistajatele ja koduõppeperedele. Olen viimasel ajal hakanud lugema raamatuid, mida mu püsivalt jälgitavad blogijad korduvalt soovitanud on ja siiani on ainult väga head raamatud olnud. 

 

*Marilynne Robinson, Gilead – väga ilus nii sisult kui keeleliselt. Terve raamat on ühe vana sureva mehe kiri oma väikesele pojale ja koosneb kaootilistest mälestustest. Voolab vaikselt, samas kohati vaimukas, sageli sügav ja eluline. Lugesin ja jutustasin seda ülikoolis inglise keele kodulugemise jaoks ja loen kindlasti veel. Raamat on tegelikult keskmine osa triloogiast, tagumist osa olen alustanud ja tundub ka väga hea.

*Elizabeth Goudge, Eliot Family Trilogy

*Dodie Smith, I Capture the Castle – lastekirjanduse klassika, kuid ma liigitaks pigem noortekirjanduseks. Minategelane on 17a tüdruk, kes ei saa alati kõigest enda ümber toimuvast täielikult aru, on viiteid lastele ebasobivatele teemadele. Muidu tore, keeleliselt nauditav. 101 dalmaatsiakoera loo autori esimene romaan. Siin on juttu ka raamatu kirjutamisest.

*Sophie Kinsella, Mini Shopaholic – sellega sain Shopaholic`u sarja läbi. Peab tunnistama, et lõpp ei läinud enam nii kiiresti kui algus. Tore kerge lugemine ikka.

*Dorothy L. Sayers, Kelle laip? – Lord Peter Wimsey sarja kriminull. Ootamatult kaasahaarav. Lõpus oli kole, kuid üldiselt rohkem intelligentselt arutlema kutsuv kui midagi muud. Lugesin kunagi pakkide viisi kriminulle ja loobusin sellest harjumusest mõned aastad tagasi. Mõne Sayers`i oma loen vist veel.

Usk 

*Scott Hahn, The Lamb`s Supper. Mass as Heaven on Earth – väga hea, Johannese ilmutuse tõlgendus.

*Father Jacques Philippe, Searching for and Maintaining Peace. A Small Treatise on Peace of Heart

*Josh McDowell, Rohkem kui puusepp

*Lisieux Therése, Ühe hinge lugu

*Patrick Madrid, Now What? A Guide for New (And Not-So-New) Catholics

*Emily Stimpson, These Beautiful Bones (korduslugemine)

*Timothy Radcliffe, What Is the Point of Being a Christian

*Paavst Franciscus, Jumala nimi on halastus 

*Scott Hahn, Angels and Saints. Friendship with God`s Holy Ones (hea)

 

Köök

*Shauna James Ahern, Gluten-Free Girl – memuaar gluteenivabaks hakkamisest

*Natalie Savona, Köögipsühholoog – loen iga mõne aasta tagant uuesti. Juba piltide vaatamine kosutab hinge

*Donal Skehan, Fresh!

 

Muu 

*Victoria Sweet, God`s Hotel. A doctor, a hospital, and a pilgrimage to the heart of medicine – superhea, kõik meditsiinis töötavad inimesed peaks seda lugema.

*Steven Carter ja Julia Sokol, What Smart Women Know

*Gary Chapman, Things I Wish I`d Known Before We Got Married 

*Art ja Laraine Bennett, The Temperament God Gave You – korduslugemine. Väga hea enda ja mõne lähedase temperamenditüübi tundma õppimiseks. 

*Art ja Laraine Bennett, The Temperament God Gave Your Spouse

*David Zyla, Color Your Style – väga hea oma stiili leidmise raamat

*David Zyla, How to Win at Shopping. 297 Insider Secrets for Getting the Style You Want at the Price You Want to Pay

*Henn Voolaid, Kas sina tead? Huvitav füüsika meie ümber – ülikoolis oli kevadel füüsika kursus. Peale seda käisin ringi ja küsisin vaimustunult inimestelt, kas nad ikka teavad seda ja toda, mida mina oma kooliajast küll ei mäletanud. Näiteks, miks saunas veri keema ei lähe või miks laev põhja ei vaju või miks putukad vee peal kõndida saavad.

*Nutikad küsimused, arukad vastused. Teadus argielus – osad neist küsimustest olid siin.

 

Järgneva aasta jooksul tahan lugeda

Siin on segu raamatutest, 1) mis juba aastaid ootavad pikemas “tahaks lugeda” loetelus, 2) mille olen erinevatest kohtadest viimase paari aasta jooksul soetanud ja mille lugemine on raamatukogule liiga lähedal elamise varju jäänud, 3) mida keegi on soovitanud ja 4) mis lihtsalt tõmbavad viimasel ajal millegi pärast.

Sellises kasutatud asjade poes käimine, kust on lootust ka raamatuid leida, on alati suur rõõm ja ma alati leian sealt midagi toredat. Siiski olen viimasel ajal märganud, et ei võta enam leitud raamatuid sama kergesti kaasa kui varem. Olen hakanud mõtlema, et kuigi see paistab täitsa huvitav ja kergesti loetav ja kindlasti oleks põhimõtteliselt tore seda lugeda, siis kas ma ikka PÄRISELT tahan selle lugemisele aega ja mäluruumi kulutada, eriti arvestades kõiki neid raamatute kuhje, mis mul juba olemas on ja lugemist ootavad.

Kes veel ei ole lugenud, väga soovitan Marju Lepajõe intervjuud. Palju muu olulise vahel ütles ta seal, et kui kirjandust ei loe, siis hing ei kasva. Püüdsin tekitada omale sellise lugemisnimekirja, mille läbimine kasvataks hinge:)

***

Lõpetada:

Lev Tolstoi, Anna Karenina

Sigrid Undset, Kristiina Lauritsatütar

Marilynne Robinson, Home

Suzie Andres, Little Way of Homeschooling

Jacqueline Kelly, Evolution of Calpurnia Tate

Benedict XVI with Peter Seewald, Last Testament: In His Own Words

Peter Kreeft, You Can Understand the Bible

Peter Kreeft, How to Be Holy: First Steps in Becoming a Saint

Fulton Sheen, Remade for Happiness

M. Eugene Boylan, This Tremendous Lover

Teresa Tomeo, Walk Softly and Carry a Great Bag: On-The-Go Devotions

Mitch Finley, Rosary Handbook: A Guide for Newcomers, Old-Timers and Those in Between

C. S. Lewis, Narnia sari

 

Uuesti lugeda:

Awakening of Miss Prim

Marilynne Robinson, Gilead

Gerald Durrell, Minu pere ja muud loomad sari

Laura Ingalls Wilder, Farmer Boy (ja ehk ka muud osad lapsepõlvesarjas)

Evelyn Waugh, Tagasi Bridesheadi

Elizabeth Goudge, The Scent of Water

Antoine de Saint-Exupery, Väike prints

A. H. Tammsaare, Tõde ja õigus I ja II

Knut Hamsun, Maa õnnistus

Father Jacques Philippe, Searching for and Maintaining Peace. A Small Treatise on Peace of Heart

 

Uued:

Madeleine l`Engle, Glimpses of Grace

Madeleine l`Engle, Irrational Season

Amor Towles, Gentleman in Moscow

Amor Towles, Rules of Civility

Anthony Doerr, All the Light We Cannot See

Anthony Doerr, About Grace

Willa Cather, Shadows on the Rock

Willa Cather, Death Comes for the Archbishop

Willa Cather, O Pioneers!

Rumer Godden, In This House of Brede

Sherry Boas, Lily sari – Downi sündroomiga tüdrukust ja tema lähedastest. Autor on lapsendanud neli last, sh ühe Downi sündroomiga tüdruku. 1. osa Until Lily

Amy Wilson-Carmichael, Lotus Buds

Mother Teresa, The Simple Path

 

Laura Ingalls Wilder, Pioneer Girl: The Annotated Autobiography

Anthony Esolen, 10 Ways to Destroy the Imagination of Your Child

Charlotte Mason, mõned tema oma raamatud

Laurie Bestvater, Living Page: Keeping Notebooks with Charlotte Mason

Kristen Welch, Raising Grateful Kids in an Entitled World: How One Family Learned that Saying No Can Lead to Life`s Biggest Yes

 

Joseph Ratzinger, Joy of Knowing Christ: Meditations on the Gospels

Hilaire Belloc, Path to Rome

G. K. Chesterton, In Defense of Sanity: The Best Essays of G. K. Chesterton

Scott Hahn, Signs of Life

Romano Guardini, Spirit of the Liturgy

Joseph Ratzinger, What It Means to Be a Christian

 

A. H. Tammsaare, Kirjad tütrele

Aastaajad eesti luules

 

Fjodor Dostojevsky, Idioot

Antoine de Saint-Exupery, Inimeste maa

Jane Austen, Veenmine

Gabriel Garcia Marquez, Armastus koolera ajal

Gabriel Garcia Marquez, Sada aastat üksildust

Charles Dickens, Suured ootused

Jerome K. Jerome, Three Men in a Boat

Anthony Trollope, midagi

Trygve Gulbranssen, Ja taamal laulavad metsad

Trygve Gulbranssen, Tuuled puhuvad vaimude mäelt

Stig Claesson, Kes armastab Yngve Frejd

Steven Rowley Lily ja kaheksajalg

Daniel Keyes, Lilled Algernonile

 

Lisa Genova, Left Neglected

Tracy Chevalier – olen kogunud Paavlist hulga tema raamatuid, kuid ühegi lugemiseni pole veel jõudnud

Victoria Hislop – sama

 

Albert Einstein, The World as I See It

Peter Galison “Einstein`s Clocks, Poincaré`s Maps”

Matthew Crawford, Case for Working with Your Hands: Or Why Office Work is Bad for Us and Fixing Things Feels Good

Matthew Crawford, World Beyond Your Head: How to Flourish in an Age of Distraction

***

FB soovitused veel, ei ole kindel, et nendeni sel aastal jõuan, kuid siis järgmisel ehk:

Hemingway, Ja päike tõuseb

Pearl S. Buck “Hea maa”

“Näkimadalad” ja teised H. Sergo raamatud

M Waltari, Sinuhe

Donna Tartt, Ohakalind

H.Hesse “Siddharta”
C. D. Simak’i ulmekas “Nagu õieke väljal”

Inimlaps Ditte

Martin Lo Johansson, Ainult ema

Michael Ende “Momo”

Ursula K. Le Guin’i raamatud

Timur Vermes “Ta on tagasi”

Lion Feuchtwanger “Narritarkus”

Theodore Dreiser, Sister Carrie

R. Bach “Jonathan Livingston Merikajakas” (olen lugenud, meeldis)

Oscar Wilde, Dorian Gray portree (olen lugenud, soovitan ka)

Paulo Coelho, Alkeemik (olen lugenud)

***

Mis on kõige parem raamat, mida Sa kunagi lugenud oled? Selline, mis kasvatas ja avardas Su hinge?

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Käsitööst

Olin juba aastaid mõelnud, et oleks tore ise lapitekki teha. Materjale hakkasin tasakesi korjama paar aastat varem, tõstes algselt vaipadele soetatud liiga ilusaid kangaid kõrvale. Reaalselt tegemise esimeste sammude ja teadlikult just lapitekiks materjalide otsimiseni jõudsin alles möödunud kevadel õpingute kõrvalt tunnike siin ja seal. Enne millegi alustamist tegin oma põhjalikkuses Pinteresti mitu ideekausta, millest ühe mahukus ületas kõik varasemad kaustad. Plaanid olid grandioossed, igasuguseid mustreid tahtsin katsetada. Märtsis alustasin oma esimest tekki. Kuna minu iseloom nõuab, et ka vahelduses oleks vaheldust, alustasin peagi ka teist tekki. Valmima pidid nad juuli keskpaigaks ja lõpuks. Praktikas selgus, et ilma mingi eelnevalt läbimõeldud korrapärata paigutusega ja suvalise suurusega tükke kasutades on minu käsitsi traageldamise jõudlus umbes 1 – 1,5 tunniga 4-6 lappi  ühendada. Kuna vahepeal tundus esimesena alustatud teki värvikombinatsioon lootusetult metsa läinud, alustasin juuni lõpus või juuli alguses veel kolmandat tekki esimese asemele. Teisena alustatu jaoks soetasin peaaegu kõik materjalid korraga, lõikasin enam-vähem ühesuurusteks ribadeks ja nende kokku lükkimine läks oluliselt kiiremini ja silmale rahuldustpakkuvamalt. Siis selgus, et esimene on ka ikka vastuvõetav ja jätsin kolmanda mõneks ajaks kõrvale. Valmis sai teisena alustatu esimesena, augusti esimesel poolel. Esimene augusti teisel poolel ja kolmas suisa mõne päevaga järele. Sisse panin neile allergiavabad sünteetilised tekid kuna lugesin, et villane ja puuvillane täidis lähevad märjalt väga raskeks ja on keerulised pesta. Esimesena valminu on täiskasvanu suuruses, väikestele tegin lihtsalt ühe suure teki pooleks ja traageldasin äärest kinni. Vahepeal jäid käed valusaks ja pidasin õmblemises pausi, kuid harjutamisega jõudlus kasvas ja kokkuvõttes teen neid kindlasti veel. Loendamatu hulk podcaste sai õmblemise kõrvale kuulatud.

Piltide järjekord: teisena alustatu, esimesena alustatu, kolmas. Said nad kõik lastele sünnipäevadeks. Tumedam 11a poisile, keskmine 6a neiule, kolmas beebile.

Lapitekk 1

Lapitekk 2

Lapitekk 3

Lisaks said pildistatud eelmise suve teisel poolel valminud ja veel pildistamata olnud vaibad. Elasin välja värvide vajadust pärast kõiki eelnevaid malbeid helesiniseid vaipu. Sel suvel ühtegi uut juurde ei teinud.

 

Koduõppe Keskusel nüüd oma blog

Nüüd on ka Koduõppe Keskusel oma blog:)
https://koduoppekeskus.wordpress.com/

Tõstsin sinna alustuseks oma blogist mõned pikemad postitused, paar suvepäevade ülevaadet ja kodulehelt IÕK koostamise juhendi. Panin ka Keskust tutvustava lehe. Täiendusettepanekud on oodatud.

Loodan, et hakkan nüüd saama uusi postitusi seal avaldamiseks:)
Näiteks, mis häid raamatuid koduõppest lugenud olete? Millise lähenemisega olete lähemalt tutvunud? Kuidas omal koduõppe mõte pähe tuli ja kuidas läinud on? Milliseid materjale olete kasutanud? Mõnest konkreetsest õppeainest või teadmise-oskuse-arusaamise kujunemisest või õppemeetodist. Kuidas lapsed koduõppe üle on elanud? Mõni üle elanud laps ehk ka võtaks sõna?

Esialgu võib oma postitused mulle saata. Edaspidi loodan, et sinna tuleb veel püsipostitajaid, kellel on siis oma juurdepääs blogi täiendamisele

Õpistiilist ja raamatutes märkmete tegemisest

Tegin kevadel õpistiili testi ja sain teada, et olen visuaalne õppija. Teadsin varemgi, et lugemine on minu jaoks kuulamisest sageli kasulikum, kuid ei teadnud, et ümber kirjutamine ja värviliselt alla joonimine nii drastiliselt häid tulemusi annavad. Kes oleks võinud arvata, et isegi matemaatika reeglite ja näidisülesannete enne testi lihtsalt ümber kirjutamine annab tulemuseks testis maksimumpunktid? Mina küll mitte.

Õpistiili testi saate soovi korral teha näiteks siin. Testi järel on ka soovitused paremini õppimiseks.

Inimesena, kes on terve elu raamatuid pühaks ja raamatusse kirjutamist pühaduse teotuseks pidanud, avastasin, et värviliste pliiatsitega raamatus märkimine aitab oluliselt loetut meelde jätta ja seostada. Olen alati halva pilguga vaadanud, kui raamatukogust võetud raamatutes märkusi olen leidnud. Teise inimese mõttekäike on küll huvitav jälgida selle põhjal, mida ta alla on jooninud ja mida kõrvale kirjutanud, kuid ainult tuttavate puhul ja ainult juhul, kui see raamat minu enda jaoks oluline ei ole või mul oma raamat olemas on. Ma ei suuda keskenduda enda jaoks olulise leidmisele, kui raamatus on kellegi teise märkmed ja joonimised. Tähelepanu läheb automaatselt märgitud kohtadesse ja muu jääb kõrvale. Ise olen siiani ainult isiklikes raamatutes kas teinud hariliku pliiatsiga servale väikseid jooni olulistele lõikudele tähelepanu tõmbamiseks või kirjutanud ümber. Viimast küll kahetsusväärselt harva, sest see eeldab eraldi aja võtmist lihtsalt lugemise asemel.

Peale oma õpistiili soovituste lugemist otsustasin mõningase sisemise võitluse järel, et hakkan Piiblis värvilisi märkmeid tegema. See tundus ühest küljest väga hirmsa mõttena, samas olin netis näinud pilte tihedalt täis joonitud Piiblitest, mida ilmselt üsna edukalt kasutati. Teoreetiliselt peaks Piiblit iga päev natuke lugema ja loetu üle mõtisklema, kuid natukese haaval üldse millegi lugemine on mulle loomuvastane ja ma ei ole eriti suuteline seoseta kildude üle konstruktiivselt mõtisklema. Seepärast lugesin pigem korraga palju ja harva, nagu juturaamatut. Niimoodi lugedes leiab küll inspireerivaid kohti, kuid üldist pilti ja palju seoseid ei teki. Olles otsustanud hakata joonima, läksin otsima selleks eraldi väikeseformaadilist Piiblit. Seda ma ei leidnud, leidsin hoopis suure illustreeritud vanas kirjakeeles Piibli, mida otsustasin joonimisest säästa, ja võtsin joonimiseks kasutusele varem olemasolnu. Katsetasin alguses erinevaid värve taga lühendite loetelus, et näha kas nii õhukesest paberist lekib tint läbi ja paistab teisele poole. Leidsin, et ainult geelpliiatsite kollase erinevad toonid ei paista peaaegu üldse läbi ja kasutasin esialgu ainult neid. Aga kollase niigi kiiresti tühjeneva kolme tooniga piirdudes ei saa eriti palju teemasid esile tuua. Tasapisi läksin järjest julgemaks ja praeguseks on mul 12 värvi finelinereid kasutusel, millest üllatuslikult ükski ei leki, kuigi tumedamad paistavad läbi küll. Selgus, et teksti vastas on läbi paistmine palju nõrgem kui lühendite nimekirjas, mille teisel küljel on tühi valge ala. Ja enamasti on teisel küljel niikuinii samuti joonitud.

Olles nüüd natuke juba jooninud, on selgelt näha, et lõikude teemade kaupa värviliselt esile toomine aitab palju paremini seoseid luua, läbivaid teemasid ja korduseid märgata. Sageli on ühel leheküljel üks värv domineeriv. Ja joonimine aeglustab lugemist nii palju, et enamasti üle paari lk korraga ei loegi. Igaks juhuks panen joonitud koha vastu pehme paberi, et värv vastaslehele ei läheks. Finelinerid ei ole siiski kunagi kõrvallehele ega katsudes sõrmele värvi andnud. Geelpliiatsid küll annavad, kuid paberiga kuivavad ilusti.

Teistesse raamatutesse ma ei ole veel värve lasknud. Rohkem alla joonima olen küll hakanud, mitte lihtsalt lõikude kõrvale kriipse enam teinud.

Kuidas teie kõige paremini õpite? 

PS. Täna õhtust algavad Koduõppe suvepäevad Setumaal:) Lähem info siin.

Minu lemmik kanasupp

Suuremale seltskonnale

2-4 kanakintsu või koiba (eriti heal juhul, näiteks peale aastavahetust, maheda ahjuhane praejäägid. Siis on see küll hanesupp.)

8-10 väikest või keskmist kartulit, kooritud ja tükeldatud

2-4 keskmist porgandit, kooritud ja tükeldatud

1 keskmine bataat, kooritud ja tükeldatud

1-2 keskmist tomatit, südamik eemaldatud, kõik muu tükeldatud

0,5-1 pk külmutatud rohelisi aedube

oliiviõli

keedetud vett

soola, pipart

***

Pese, kuivata ja kuumuta kanakintsud või -koivad oliiviõliga poti põhjas, kuni mõlemalt küljelt on kuldse varjundiga. Lisa tükeldatud porgandid, sega, lase minut või paar olla. Lisa keev vesi. Lase uuesti keema tõusta, maitsesta. Kui kana on enam-vähem valmis (proovi noaga kondi lähedalt, et ei tuleks enam roosat vedelikku), lisa kartulid, bataat, oad ja tomatid. Kui kartulid on valmis, eemalda kana, puhasta ja tükelda, lisa tagasi supi sisse. Soovi korral võib kana eemaldada ka enne kartulite ja muu lisamist ja tagasi panna valmis supi sisse.

 

 

 

 

 

Keeleõppest

Ma ei ole nii kaua siin midagi kirjutanud ja peas keerleb nii palju postitusi, et ei oska kusagilt konstruktiivselt alustada. Seepärast teen nüüd mõned kiired postitused teemadel, mis muidu tavapärast pikemat mõtete kogumist ootama jääksidki.

***

Lubasin talvel, et tuleb postitus hispaania keele õppimisest. Kroonilise sadat asja korraga tegijana olen vahepeal lisaks hispaania keelele võtnud ette ka itaalia, prantsuse, kreeka ja rootsi keele. Esimesed kolm pakuvad üksteisele kenasti vaheldust kinnistades samas vastastikku juba õpitut. Kreeka keele õpe jäi kahjuks juba keset esimest õppetundi soiku, sest süsteem ei pakkunud kreeka tähestikku ja ilma selleta vastust õigeks ei lugenud. Nii ei saanudki süsteem teada, et Kreekas viibinuna oskan ma tegelikult (väga) natuke rohkem kui alpha öelda. Kasutan www.duolingo.com keskkonda ja olen sellega väga rahul, kui kreeka keele osa välja arvata. Teistel keeltel on küll siiani kõigil vastuse kastikese kõrval selle keele eritähtede valimise võimalus olnud. Rootsi keele lisasin kõige hiljem puhtalt igavusest ja viitsimatusest teiste keeltega edasi liikuda ja olen seda ainult üks kord avanud. Mulle meeldib Duolingo juures, et neil on välise motiveerimise tugi hästi paigas:) Keskkonnaga liitudes tuleb endale seada eesmärk, mitu minutit päevas nende juures õpid. Õppetunnid on jagatud nii, et iga jupi eest saab 10 punkti, iga 10 punkti järel käib kõll ja öökull õnnitleb õppijat hea töö eest:) Kogutud punktide eest saab osta lisatunde. Iga natukese aja pärast teatatakse, mitu protsenti keelest nüüd valdad. Protsentide määramise loogikast ma ei ole veel sotti saanud. Innustatakse iga päev oma seatud ajalist eesmärki täitma, pakkudes järjestikuste päevade rea eest jälle punkte, kuid neid saab nii vähe, et ma pole selle nimel pingutanud. Lihtsalt järgmisele tasemele jõudmise eest saab rohkem.

Enne Duolingoga liitumist arvasin, et prantsuse keelt on kõige raskem õppida, kuid selgus, et prantsuse keele õppetundides on võimalik üsna jõudsalt edasi liikuda ilma eelnevat kordamata, samas kui hispaania keele õpe jäi tükiks ajaks seisma, sest ilma eelnevat uuesti läbi tegemata ja üles kirjutamata ma ei saanud enam millestki aru. Prantsuse ja itaalia keeles ma ei ole midagi korranud ja peale ühe korra märkmeid teinud ja olen jõudnud hispaania keelega numbriliselt samale tasemele. Isegi peale kuu pikkust pausi on võimalik itaalia keele tundidega edasi minna ilma eelnevat vaatamata. See sõltub tõenäoliselt kursuse koostamisest. Kursuseid koostavad seal tavalised inimesed, jupike ühelt, teine teiselt. Tundub, et hispaania keele kursus on senistest lihtsalt kõige põhjalikum ja läks kohe raskemate teemade juurde. Prantsuse keeles sai üsna kopsaka protsendi üksnes viisakusväljendite eest.

Hetkel on seis selline:

Itaalia keel tase 7, 23%, läbitud 18 õppetükki + 2 boonustundi. Viimati läbisin ametite teema, kus ameteid oli küll väga vähe. Järgmiseks tuleb majapidamise tund.

Hispaania keel samuti tase 7, kuid 11%, läbitud 12 õppetükki, pooleli majapidamise ja aja juures.

Prantsuse keel tase 6, 23%, läbitud 12 õppetükki, viimati oli olevik 1.

Rootsi keel tase 2, 5%, läbitud 3 õppetükki, järgmiseks on toit.

Korralikult õppimiseks on muidugi vaja märkmeid ka teha. Jõuan kindlasti selleni ka. Millalgi. Ainult, et see võtab palju rohkem aega kui lihtsalt 5 minutit siin ja seal järgmine õppetükk läbida. See eeldab planeerimist ja erinevate keelte jaoks eraldi kaustikute sisse seadmist ja nende mitmeks päevaks mujale minnes kaasas kandmist, mis kõik ei tundu praeguses etapis väga ligitõmbav. Ma ei hakka ka lähiajal reisile minema ja keegi ei ähvarda mind eksamiga, mistõttu jätkan vanaviisi kuni saan.

Internetis õppimise miinuseks on, et hääldus jääb unarusse. Duolingos küll kuuleb hääldust ja põhimõtteliselt on võimalik ise järele hääldada, aga see ei ole ikka sama, mis reaalse inimesega otse suhelda. Samas jälle minu keeleõppe peamine mõte ongi pigem lugemisvõimaluste avardamine, mitte mujale tööle minemine või reisimine. Mistõttu ma ei kurda.

Lisaks Duolingole õppisin hispaania keelt veidi aega ka http://www.thelinguist.com/ abil. See on vist suunatud tõsisemale õppijale ja ei panusta välisele motivatsioonile. Minul jäi selle kasutamine pooleli, sest õppetundide ebaselge eristamine oli frustreeriv. Seal jooksevad ülesanded pidevalt ees, ääres on kirjas, kui palju on õppetüki lõpuni aega. Ja siis järsku märkad, et oled oma teadmata sujuvalt järgmises õppetükis ja selle lõpuni on jälle aega. Kulutasin seal korraga üsna palju aega, et mitte keset õppetükki pooleli jätta. Duolingo on selles osas tore, et seda saab kasvõi hommikul enne välja minemist 5-10 minutit teha ja edu tunda.

Aegajalt olen vaadanud ka Butterfly Spanish videosid hispaania keele õppimisest, näiteks https://www.youtube.com/watch?v=BQOPSJ67fbQ.

Need on toredad.

Keeleõppele või vähemalt motivatsioonile aitab kaasa ka antud maa kohta reisikirjade ja ilukirjanduse lugemine. Mulle meeldib memuaare lugeda. Näiteks Peter Kerr`i Mallorca-memuaarid on humoorikad ja kaasahaaravad. Üks raamat, mille leidsin Uuskasutuskeskusest ja mis ootab veel lugemist, on Michael Jacobs, “The Factory of Light. Tales from My Andalusian Village”. Minu-sarjas on toredaid raamatuid, kuid neil, kes tunnevad huvi Hispaania vastu ja usuvad inimestesse, soovitaksin “Minu Hispaania” küll vahele jätta. Kindlasti leiab raamatuid, mis on lugupidavamad ka selle maa vastu ning õppijasõbralikumad.

***

Plaanisin selle postituse ventiilipostitusena, et kirjutada natuke erinevatel teemadel, mis peas keerlevad. Kuid nagu ikka, loob kirjutama hakkamine selgust ja ühest kohast alustades tuleb välja iseseisev postitus:) Järeldus: isegi, kui ei ole aega mitu tundi pika postituse kallal nokitseda, siis midagi alustades tuleb midagi ikka välja ka ja hakkab kergem küll.

 

 

Kõige parem smuuti

0,5 purki kookospiima

2 küpset banaani

peotäis punaseid või siniseid marju

Ja mitte midagi muud. Mikserda kõik läbi ja naudi.  Kogused on ühele. Ma olen täitsa kindel, et kahekordne kogus oleks ka ühele paras:)

Täiendatud 12.07.17.

Olen seda katsetanud mustsõstarde ja aedmaasikatega. Maasikatega oli kahtlemata kõige parem. Postituse tegin küll juba enne maasikateni jõudmist. Magusate mustsõstardega piisas 2 banaanist, kuid hapudega oli 4 banaanist ka vähe. Usun, et marjade asemel oleks väga hea ka näiteks mango või aprikooside-nektariinidega.