Shokolaadi-peedikook seemnetega

Sel suvel küpsetasin vast kokku paar korda. Külmade ilmade edenedes on jälle tekkinud isu tõhusate kookide järele ja täna küpsetasin selle sügise esimese. See on tõeliselt rahuldustpakkuv kook, mis täidab kõhtu terve õhtusöögi eest, kuid ei jäta rasket tunnet.

*Eelsoojenda ahi 200 C ja määri ahjuvorm oliiviõliga.

*Vahusta 4 muna paari peotäie pehme tumeda suhkruga.

*Sega hulka oliiviõli (valasin otse pudelist, vast umbes 1,5 dl).

*Sulata tahvel tumedat shokolaadi ja sega munavahu hulka. Kasutasin kahte poolikut tahvlit, millest üks oli kirsside ja martsipani ning teine erinevate kuivatatud marjadega. Võib ka tavalist shokolaadi ja peotäie rosinaid või kuivatatud kirsse või mustsõstraid vms panna. Kui on 200 g shokolaadi, võib sellega piirduda. Mul oli vähem ja panin paar suurt spl kakaopulbrit ka.

*Sega hulka 500 g riivitud keedupeeti. Varem olen teinud toore riivitud peediga, mõlemat pidi on hea.

*Sega hulka suur peotäis päevalilleseemneid ja teine seesamiseemneid. Seesamiseemnetest jäi meeldiv tahiinimaitse, mis üllatuslikult hästi muuga kokku sobis.

*Lisa 1 tass Eesti mahedat tatrajahu (ilma kestadeta, tavapoe tatrajahu jätab liivase tekstuuri), 1 tass mitmevilja jahusegu (või gluteenivaba jahusegu) ja 1 tl peensoola.

*Lisa 1,5 tl söögisoodat ja 1 tl sidrunhapet. Sega tainas kergelt läbi, vala õlitatud ahjuvormi.

*Küpseta 200 C juures umbes 40 minutit ja 180 C juures veel 15 minutit kuni kook ei ole enam seest vedel, kuid on veel niiske.

Seemnete ja marjashokolaadide kasutamise mõte oli vähendada seisma jäänud asjade kogust. Neid ei pea eraldi poodi otsima minema, pane kokku, mida parajasti kodus on.

Kodune müsli

Unistasin kaua ise müsli tegemisest, kuid ette võtsin alles nüüd. Kartsin millegipärast, et on keeruline, kuid osutus üsna kergeks. Tõukeks oli see retsept.

Esimesel korral tegin hästi lihtsa.

Ühe plaaditäie jaoks segasin kokku

umbes pooleks jämedaid kaerahelbeid ja toortatart

paar peotäit maapähkleid

paar peotäit päevalilleseemneid

2 spl kookosrasva

2 spl ingverisiirupit

1 tl piparkoogimaitseainet

Laotasin segu õhukeselt küpsetuspaberiga plaadile ja küpsetasin eelkuumutatud ahjus 160 C juures ligikaudu 12 minutit, segades alguses 5 minuti järel, lõpus tihedamalt. Tulemus võiks olla pigem kuldkollane, mitte pruuni varjundiga. Pähklid ja seemned lähevad liigsel kuumutamisel kergesti väga ebameeldivaks. Kui tundub, et on valmis, siis võta välja ja ära oota, et määratud aeg täis saaks.

Röstitud segule lisasin paar peotäit rosinaid.

Teisel korral tegin kaks plaaditäit veidi külluslikumalt ja lisasin röstitavale segule lisaks kõigele eelnevale ka purustatud mandleid ja seesamiseemneid ning pärast ahjust välja võtmist segasin hulka rosinaid, kuivatatud banaanilaaste ja 1 spl mustsõstrajahu.

Esimesel tegemisel tundus mulle, et on hea küll, kuid müslist on asi ikka kaugel, pigem on tegemist praetud kaerahelbe-pähkli seguga. Mis võib ka tore olla, kuid poemüslit ei meenuta. Teisel korral võtsin heledamana välja ja sai rohkem müsli tundega. Olles nüüd iga päev seda söönud ei kujuta varsti enam elu ilma koduse müsli varuta ettegi.

Lisaks niisama söömisele on seda tore ka näiteks riisipudru sisse segada:) Ja küpsisetaignasse panna. Aastaid tagasi tegin ükskord müslikeeksi Marianne kommi puruga. See oli hea, peaks uuesti proovima.

Kuidas teie müslit teete? Kas teil on õnnestunud teha sellist müslit, mis on känkrates? Et iga helves ja tera ei ole eraldi, vaid on kokku kleepunud ja känkrad on krõbedaks, kuid mitte rasvaseks ega mesiseks jäänud?  

Banaanikeeks

Võtsin aluseks https://looduskodu.wordpress.com/2012/03/16/banaani-jaanikaunaleib/

Eelkuumutasin ahju 200 C peale.

Vispeldasin lahti 2 muna ja

1,5 dl kristallsuhkrut

segasin hulka

2 keskmist üliküpset banaani ja

5 spl oliiviõli

Seejärel lisasin

1 dl kaerahelbeid

1 dl tatrajahu

2 dl gluteenivaba koogijahu (Schär Patisserie)

0,5 dl maisipolentat

1,5 tl söögisoodat

1 kasina tl ökot piparkoogi maitseainet

0,5 tl peensoola

Valasin vedela taina õlitatud vormi ja panin ahju. Madaldasin temperatuuri 190 C peale. Küpsetasin 40 minutit kuni keeks oli pealt kuldpruun ja lasin rätiku all vormis veidi jahtuda. Võib ka mõne minuti vähem küpsetada, kuid on väga hea.

Piparkoogitaigen kookosrasvaga

Tegin täna ema palvel piparkoogitainast nii gluteeni- kui laktoosivabalt. Tainas on kohe küpsetatav ja tulemus meeldib mulle isiklikult rohkem kui eelmised kodused piparkoogid. Kuigi nood olid ka head.

Segasin

2,5 dl muscovado siirupit (väike pudel DanSukkerilt)

0,5 pk piparkoogimaitseainet (Santa Maria, pakk on 30 g)

1 maheapelsini riivitud koore ja

alla 250 g melassisuhkrut (veidi alla poole paki Billingtoni)

Kuumutasin neid pidevalt segades kuni suhkur lahustus, keema ei lasknud.

Segasin siirupisegusse

0,5 apelsini mahla

3,25 dl kookosrasva

5 keskmist muna ühekaupa

Tekkinud väga tumedasse, paksu ja venivasse segusse lisasin

umbes 500 g gluteenivaba jahusegu (Schär Mix B saiajahu)

1,5 spl soodat

0,5 tl peensoola

6 väikest tassi tatrajahu ühe tassi kaupa

ja segasin ühtlaseks paksuks tainaks.

Kaugelt on näha, et rullitav see tainas kindlasti ei ole. Ei läigi ka nii nagu eelmine tainas (võid oli palju rohkem kui kookosrasva).

Aga lusikaga pätsikeste küpsetuspaberiga plaadile tõstmiseks sobib küll. Suurema osa tainast panin kilekotiga külmkappi järgmisi küpsetamisi ootama. Väiksemast osast vormisin peos väikesed pallikesed ja vajutasin lapikuks. Küpsetasin eelkuumutatud ahjus 200 C juures 7 minutit ja sain täiesti piparkoogi nägu ja tegu suured pätsikesed. Ilusti pruunid, pealt krõbedad ja seest pehmed, maitsevad melassi järele. Tatrajahu maitset on ka veidi tunda, meenutavad Pagar Võtaks tatrakakukesi. Mis on minu lemmikud poeküpsised.

Vaata ka eelmise piparkoogitaina retsepti:

https://looduskodu.wordpress.com/2014/11/29/gluteenivaba-piparkoogitaigen-ja-pakapikk-koogis/

Kahe õnnestunud piparkoogitaina teo järel leian, et piparkoogitaina tegemine ei olegi tervet päeva ja hulga närvirakukesi rööviv raketiteadus, vaid üsna lihtne, kuid kallis lõbu. Esimese piparkoogitaina teo võib ilmselt lugeda anomaaliaks.

Gluteenivaba piparkoogitaigen ja päkapikk köögis

Homse 1. advendi puhul tegin täna piparkoogitainast. Õigemini suurema osa ajast vaatasin, kuidas taigen valmib ja andsin koostisosi segamiseks ette 🙂

Võtsin aluseks nami-nami retsepti

ja tegin nii:

segasin

1,5 dl pehmet tumedat rafineerimata suhkrut

2 dl tumedat suhkrusiirupit

2 väikese kuhjaga spl ökot piparkoogimaitseainet

1 maheapelsini riivitud koore

Segasin eraldi kausis

3 dl tatrajahu

11 dl gluteenivaba jahusegu (kasutasin Schär Patisserie segu)

3 tl soodat

1 tl soola

Kuumutasin siirupisegu keemiseni (esimeste õrnade mullideni) ja siis pakkus lahkelt oma abi üks 5-aastane päkapikk, kes kogu raske töö lõpuni ära tegi. St segas siirupisegu hulka

300 g võid

3 keskmist muna ühekaupa ja

kogu jahusegu vähehaaval

ning sõtkus taina tööpinnal istudes ühtlaseks läikivaks palliks. Lõpetuseks degusteerisime ja tunnistasime, et sai küll täitsa piparkoogitaina maitsega tainas ning panime tihedalt kilekotti mähituna külmkappi homset küpsetamist ootama. Taigen maitses väga mahedalt ja kooreselt.

Minu eelmise ja ühtlasi esimese piparkoogitaina teoga aastaid tagasi, kui köök oli suitsu täis, ei anna seda tegu üldse võrrelda. Järeldan, et inimestel, kel on kodus köögihuvilised lapsed, kes ei pea päevi koolis veetma, on elu lill 🙂

***

Täiendus pärast küpsetamist

Tainas läks tavalises külmikus kõvaks ja pidi enne rullimist tunnikese pehmenema. See ei ole maailma kõige paremini rullitav tainas, kuid seda ei saa gluteenivabalt tainalt ka oodata. Osade kaupa rullitav ta siiski on ja piparkoogid püsivad koos. Piparkoogid maitsevad nagu liivatainaküpsised ja on üsna heledad. Aplesinimaitset on ainult osadel õrnalt tunda. Järgmine kord paneksin kahe apelsini koore ja ehk ka veidi apelsinimahla siirupi sisse ja rohkem piparkoogimaitseainet ning laseksin siirupisegul mõne hetke podiseda maitsete intensiivistumiseks.

***

Vaata ka järgmisena valminud piparkoogitaina retsepti:
https://looduskodu.wordpress.com/2014/12/05/piparkoogitaigen-kookosrasvaga/

Peedi-shokolaadi kook

Aluseks võtsin Kolme Sõsara retsepti: http://s6sarad.blogspot.com/2011/03/peedi-sokolaadikook.html ja tegin vaid väikesed muudatused. Kakao asemel kasutasin toorkakaoube, mis mulle sünnipäevaks kingiti:) ning jahu oli gluteenivaba. Kogused olid ka veidi teised. Kook tuli hästi hea, pealt kergelt krõbe ja seest mahlane, järgmisel hommikul sama maitsev kui äsja jahtunult. Katet peale ei teinud, maitses nii paljalt kui jäätisega.

Alustasin toorkakaoubade puhastamisest ja jahvatamisest. Peotäie ubade ühekaupa kestadest koorimiseks kulus ligi tund. Kui keegi teab kiiremat moodust, oleksin info eest tänulik. Peotäiest ubadest sain 6 spl kanget kakaopulbrit.

2 pikka toorest peeti, riivi peenelt

suur peotäis pehmet tumedat suhkrut, sega riivitud peedi hulka, lase paar tundi seista. Mul oli seisma jätmine tingitud vajadusest välja minna, kuid oletan, et koogi pinna krõbedus võis tulla sellest, et peet suhrkruga seisis.

4 muna, klopi peedi hulka. Algses retseptis vahustati munavalged eraldi, kuid mina panin terved munad korraga sisse ja kook jäi õhuline.

2 dl oliiviõli, klopi peedi-munasegu hulka

2 dl gluteenivaba jahusegu (kasutasin Schär Patisserie koogijahu)

0,5 dl Eesti tatrajahu

1,5 dl heledat rafineerimata kristallsuhkrut

6 spl peenestatud toorkakaoube. Algses retseptis on kakaod 2 dl, kuid oad on palju kangemad.

1 kuhjaga tl kaneeli

1 tl soodat

1 tl sidrunhapet

0,5 tl peensoola (seda algses retseptis ei olnud)

suur peotäis väikseid tumedaid rosinaid (samuti algselt polnud, kuid sobisid väga hästi)

Sega kõik kuivained omavahel hästi läbi. Sega kuiv segu märja segu hulka, tõsta ettevaatlikult segi. Taigen jääb üsna vedel. Vala taigen sügavasse võitatud vormi. Küpseta eelkuumutatud ahjus 175 C juures 45 min või kuni koogi sisse torgatud tikk või kahvel jääb kuivaks. Lase jahtuda.

Naudi niisama või jäätisega või toorjuustukreemiga. Algses retseptis oli hapukoorekreem. Ükskord varem külas olles olen seda kooki täpselt algse retsepti järgi teinud ja siis lisasime katte sisse pudrustatud üliküpseid banaane, mis sobisid sinna suurepäraselt.

***

Samal põhimõttel tegin paar päeva hiljem porgandikooki: peedi asemel porgandid ja kakao asemel veidi rohkem jahu. Maitseks panin porgandikoogile 1 tl ökot piparkoogimaitseainet ja 0,5 apelsini riivitud koore. Jahtunud koogi katsin toorjuustukreemiga: 200 g Eesti talutoorjuustu, peotäis rafineerimata kristallsuhkrut, 0,5 apelsini riivitud koor. Tuli samuti mõnusalt kohev ja hea kook, isegi lapsed sõid ja kiitsid. Maitsest ei saaks aru, et need koogid gluteenivabad on, kui ei teaks.

Köögivilja ahjuvorm

Seda tegin samuti oma sünnipäevaks ja meeldis külalistele:)

u. 800g porgandeid

1 keskmine roheline suvikõrvits

u. veerand juursellerit

väike jupike ingverit (umbes sama palju nagu keskmisele kannule teele)

2 peenikest selleri vart

1 punane paprika

1 väikese mahesidruni koor

0,5 väikese mahesidruni mahl

2 peotäit gluteenivaba jahusegu (kasutasin Schär Mix B saiajahu)

mõned näputäied peensoola

4 keskmist talumuna

u. 1 dl oliiviõli

juustu

Puhasta köögiviljad. Riivi porgandid, suvikõrvits, juurseller, ingver ja sidruni koor. Haki selleri varred peenelt. Viiluta paprika peenelt. Sega kõik kokku, pressi hulka poole sidruni mahl. Sega hulka jahu ja sool, seejärel munad, lõpuks oliiviõli. Vala segu võitatud sügavasse ahjuvormi. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 C juures u. 10 minutit. Seejärel riivi vormile peale juustu ja küpseta kuni ääred on krõbedad ja pealt kuldne.

Teise poole sidruni mahl pressi näiteks ingveritee sisse:)

Parim gluteenivaba porgandikook

Tõele au andes on see küll ainus gluteenivaba porgandikook, mida ma saanud või teinud olen, kuid see on tõesti väga hea ja maitseb ning lõhnab nagu “päris”. Tegin seda oma sünnipäevaks ja see meeldis ka inimestele, kes gluteeni ei väldi.

u. 700 g porgandeid

0,5 suure apelsini koor

2 väikest peotäit tumedaid rosinaid

3 keskmist talumuna

u. 2 dl tumedat pehmet rafineerimata suhkrut, kohevalt (kartsin, et tuleb magus, aga ei tulnud. Kerge mõnusalt vürtsika maitsega sai.)

u. 1,5 dl oliiviõli

gluteenivaba jahusegu (kasutasin Schär Patisserie koogijahu) nii palju, et tuleks pehme kergesti segatav tainas. Seda kulus kindlasti alla 250 g.

1 kuhjaga tl ökopiparkoogimaitseainet (minu oma sisaldas lisaks traditsioonilistele jõuluvürtsidele ka apelsini- ja sidrunikoort)

2 näputäit peensoola

2 tl küpsetuspulbrit

Kasuta kõiki aineid toasoojalt. Pane ahi kuumenema 200 C juurde. Määri sügav koogivorm võiga. Riivi porgandid ja poole apelsini koor, sega rosinatega kokku. Klopi munad suhkruga lahti, lisa oliiviõli, sega ühtlaseks. Sega porgandid, apelsinikoor ja rosinad muna-suhkru-õliseguga. Lisa jahu, sool, küpsetuspulber, maitseainesegu ja sega ühtlaseks. Vala taigen võitatud sügavasse ahjuvormi ja küpseta kuni kook on pealt kuldjas ja sisse torgatud tikk jääb kuivaks. Umbes 40 minutit. Lase valmis koogil täielikult jahtuda, tõsta jahtunult ettevaatlikult vormist välja.

Seejärel valmista kate.

200 g toorjuustu (võib ka rohkem panna, sellest jäi väga õhuke kiht)

veidi tumedat pehmet rafineerimata suhkrut (võib ka heledat panna, kui tahad, et kate heledam jääks)

0,5 suure apelsini koor

paar spl värskelt pressitud apelsinimahla

Riivi apelsinikoor, sega kõik ained, määri kreem koogi peale. Lase tunnike seista. Naudi:)

Mahlase kringli saladused

Oli periood, mil ma küpsetasin sageli shokolaadikringlit. Kui kusagile oli vaja midagi seltskonnale kaasa võtta, siis tihti oli selleks kringel. Aegajalt keegi küsis, et mida ma teisiti teen, et mu kringel nii mahlane on. Oskasin öelda ainult, et kasutan värsket pärmi ja panen palju võid ja shokolaadi. Sest pärmitaigen on pärmitaigen, kui erinev see ikka olla saab, mõtlesin. Natuke harjutamist ja küll ta tuleb, kus ta pääseb.

Poekringlid on sageli kuivad ja olen mõelnud, et misasja nad teevad nendega, et need nii kuivaks saavad jääda. Üldiselt olen oletanud, et liiga palju jahu pannakse.

Mulle meeldib kokaraamatuid sirvida ajaviiteks. Enamasti vaatan pilte, loen koostisainete nimekirja, teen mõttes või kirjalikult märkmeid huvitavate kombinatsioonide kohta ja pööran lehte. Väga kutsuvad retseptid kirjutan ümber ka. Kringliretsepte on päris palju ette jäänud, kuid enamasti olen lihtsalt vaadanud, mis täidisesse läks ja pole süvenenud tegemise õpetusse. Sest pärmitaigen on ju pärmitaigen.

Täna sirvisin ühte raamatut, kus palju kringliretsepte ja lugesin õpetusi ka. Seal oli palju retsepte ühe põhiõpetusega ja siis üks, mis pidi olema väga kuulus ja pärinema ühest Vene pagarikojast. Lugesin neid retsepte ja mõtlesin, et enamusest neist ei saa küll midagi head tulla. Ja et kas keegi üldse kusagil tõesti teeb pärmitainast kuidagi teisiti kui selles ühes kuulsas retseptis, välja arvatud koostisainete varieeruvuse osas. Taandasin sealt mõned põhireeglid, mis minu jaoks on lapsest saadik elementaarsed (teadaolevalt ei ole meil suguvõsas keegi venelane olnud), kuid kui inimesed raamatute põhjal kringleid teevad, siis ehk ei ole need teiste jaoks elementaarsed.

1) ükskõik, mis sellest tainast tulema peaks, kringel või kuklid või sai või pirukas, värske pärm hõõrutakse alati lahti suhkruga. Mitte ei segata veega. Vahet ei ole, kas kasutad tavalist valget, muscovadot või tuhksuhkrut, pärm hõõrutakse alati lahti natukese suhkruga. Kui suhkrut ei taha kasutada, proovi meega.

2) kuivained lisatakse vedelikule, mitte vastupidi. Suhkruga lahti hõõrutud pärmile lisatakse kõigepealt vedelik: kui kasutad muna, siis esiteks sega see pärmi-suhkruseguga hästi läbi, siis lisa piim või vesi ning seejärel vähehaaval kuivained, kuni moodustub pehme tainas, mida saab sõtkuda, mis ei ole vedel ega tihke. Kringlitainas võiks olla pigem pehmem kui paksem ja võib vormides venida. Kuivainete kogust arvestatakse vedeliku koguse järgi, nagu leivalgi. Jahud võivad olla väga erinevad ning sama koguse sama tootja jahuga võib üks päev tulla korralik tainas, teisel päeval liiga paks ja kolmandal liiga vedel. Seepärast pannakse jahu vähehaaval, segatakse vedelike hulka ja siis vaadatakse, kui palju julged veel panna. Kuivpärmi puhul on vastupidi, kuna see segatakse jahu hulka ja pannakse piisavalt vedelikku, et see segatud jahu kasutatud saaks. Kringel on värske pärmiga parem.

Mina muna kringlisse ei pane. Esiteks ei anna see minu meelest maitsele juurde ja teiseks lühendab muna saia säilivusaega. Retsepte lugedes tundub, et paljudele meeldib munaga tainas.

3) kui Sa tahad hommikul kringliga kuhugi minna, siis on ainult kolm varianti:
a) tuled vähemalt 5 tundi varem üles ja küpsetad hommikul,
b) teed kringli valmis eelmisel õhtul ja hoiad öösel rätiku all,
c) ostad kringli kusagilt mujalt,

sest

a) pärmitainast ei panda ööseks külmkappi ja
b) ükski normaalse tulemusega kringlitainas, kus kasutatakse värsket pärmi, ei kerki 45 minutiga valmis.

Standardaeg, millega arvestada kringlitaina kergitamisel, on kolm tundi. Kuivpärmiga saab kiiremini, kuid värske pärmiga ei saa. Selle aja jooksul jõuab tainas, kus on piisavalt pärmi, mitu korda kerkida ja seda tuleb mitu korda alla sõtkuda. Mis sisuliselt tähendab, et tegemist on mitme kergitusega. Kringlitainale ei maksa kunagi arvestada vähem kui 2 kergitust. Kolme tunniga on üldiselt vähemalt 3 kergitust. Kerkimise ajaks puistatatakse taina peale natuke jahu. Pärast tainast kringli vormimist tuleb lasta kringlil ahjuplaadil rätiku all veel veidi kerkida (15-30 minutit).

4) oluline ei ole musklijõud ja sõtkumise aeg, vaid kergituse aeg ja korrad. Mul ei ole kunagi olnud taigna segamiseks mingit masinat ja ma ei ole kunagi ühtegi tainast 10 minutit sõtkunud. Kui Sulle meeldib sõtkuda, siis palun väga, kuid lühema ajaga tuleb samuti väga hea, kui tainas on mitu korda kerkinud. Võiks siiski olla näha, et tainas päris laiali ei veni ja seda on võimalik tervikuna pöörata. Rullimise hõlbustamiseks võib puistata lisaks lauale ka taina ja rulli peale jahu.

5) kringli täitmiseks täidisega määritakse lahti rullitud tainale paks kiht pehmet võid ja puistatakse see üle rohke täidisega (nt suhkru-kaneelisegu ja rosinate, kuivatatud ploomi tükkide ja tükeldatud shokolaadi, kukeseente ja maitsetaimedega…). Mitte ei sõtkuta täidise koostisaineid tainasse. See on küll rohkem maitse küsimus, kuid mahlasem on kindlasti see kringel, kus täidis on iga haru sees külluslikult, mitte taina sees laiali. Samal põhimõttel tehti minu lapsepõlves kaneelisaiu: rulliti tainas lahti, määriti paks kiht võid, puistati üle rohke kaneeli-suhkrusegu ja vahel õunatükkidega, rulliti pikuti kokku, lõigati viiludeks ja suruti iga viilu üks külg roosina laiali. Kasutada saab selleks kringlitainast.

6) kui kringlile tuleb shokolaadiglasuur, siis olgu seda shokolaadi ikka palju, nii et kogu kringel on ühtlaselt paksult kaetud. Mina kasutasin glasuuriks lihtsalt sulatatud shokolaadi, vahel ilma mingite lisadeta, vahel võiga kokku sulatatult. Shokolaadi sulatatakse kuuma veega kastruli kohal või madalal kuumusel kuumakindlas kausis, mitte kunagi mikrolaineahjus.

Kui Sul on kringel siiani kuivaks jäänud, siis võid poovida neid põhimõtteid ja siin teada anda, kuidas läks:)

Samas, näiteks siin on kringli retseptid mitmes osas nende põhimõtete vastaselt tehtud ja piltidel olevad kringlid näevad küll väga mahlased välja:) Võibolla on kuivade kringlite probleem ikkagi liigses jahus. Lihtsalt mul on nende põhimõtete järgi alati hästi välja tulnud.

Kuidas teie kringlit olete teinud?

Banaanimuffinid

Pane ahi eelkuumenema 190 C juurde.

2 muna, klopi kahvliga lahti
paar peotäit tumedat rafineerimata suhkrut, sega munade hulka
2 väikest üleküpset banaani, suru kahvliga püreeks ja sega munade hulka
0,5 karpi laktoosivaba ploomi-koorejogurtit (või muud jogurtit, mis kaneelisust toetab), sega munasegu hulka
suur sorts õli, sega munasegu hulka

paar suurt peotäit kaerahelbeid
paar väikest peotäit tatrajahu
paar suurt peotäit gluteenivaba jahusegu
2 tl küpsetuspulbrit
tiba soola
kaneeli
kardemoni
Sega kuivained omavahel ja lisa munasegule, tõsta kergelt läbi, et saaks enam-vähem ühtlane pehme tainas, aga ära liiga palju sega.

Tõsta taigen õlitatud muffinivormidesse, küpseta 190 C juures kuni muffinid on pealt kuldpruunid. Mul läks umbes 45 minutit.

Hästi head on:)