Õpistiilist ja raamatutes märkmete tegemisest

Tegin kevadel õpistiili testi ja sain teada, et olen visuaalne õppija. Teadsin varemgi, et lugemine on minu jaoks kuulamisest sageli kasulikum, kuid ei teadnud, et ümber kirjutamine ja värviliselt alla joonimine nii drastiliselt häid tulemusi annavad. Kes oleks võinud arvata, et isegi matemaatika reeglite ja näidisülesannete enne testi lihtsalt ümber kirjutamine annab tulemuseks testis maksimumpunktid? Mina küll mitte.

Õpistiili testi saate soovi korral teha näiteks siin. Testi järel on ka soovitused paremini õppimiseks.

Inimesena, kes on terve elu raamatuid pühaks ja raamatusse kirjutamist pühaduse teotuseks pidanud, avastasin, et värviliste pliiatsitega raamatus märkimine aitab oluliselt loetut meelde jätta ja seostada. Olen alati halva pilguga vaadanud, kui raamatukogust võetud raamatutes märkusi olen leidnud. Teise inimese mõttekäike on küll huvitav jälgida selle põhjal, mida ta alla on jooninud ja mida kõrvale kirjutanud, kuid ainult tuttavate puhul ja ainult juhul, kui see raamat minu enda jaoks oluline ei ole või mul oma raamat olemas on. Ma ei suuda keskenduda enda jaoks olulise leidmisele, kui raamatus on kellegi teise märkmed ja joonimised. Tähelepanu läheb automaatselt märgitud kohtadesse ja muu jääb kõrvale. Ise olen siiani ainult isiklikes raamatutes kas teinud hariliku pliiatsiga servale väikseid jooni olulistele lõikudele tähelepanu tõmbamiseks või kirjutanud ümber. Viimast küll kahetsusväärselt harva, sest see eeldab eraldi aja võtmist lihtsalt lugemise asemel.

Peale oma õpistiili soovituste lugemist otsustasin mõningase sisemise võitluse järel, et hakkan Piiblis värvilisi märkmeid tegema. See tundus ühest küljest väga hirmsa mõttena, samas olin netis näinud pilte tihedalt täis joonitud Piiblitest, mida ilmselt üsna edukalt kasutati. Teoreetiliselt peaks Piiblit iga päev natuke lugema ja loetu üle mõtisklema, kuid natukese haaval üldse millegi lugemine on mulle loomuvastane ja ma ei ole eriti suuteline seoseta kildude üle konstruktiivselt mõtisklema. Seepärast lugesin pigem korraga palju ja harva, nagu juturaamatut. Niimoodi lugedes leiab küll inspireerivaid kohti, kuid üldist pilti ja palju seoseid ei teki. Olles otsustanud hakata joonima, läksin otsima selleks eraldi väikeseformaadilist Piiblit. Seda ma ei leidnud, leidsin hoopis suure illustreeritud vanas kirjakeeles Piibli, mida otsustasin joonimisest säästa, ja võtsin joonimiseks kasutusele varem olemasolnu. Katsetasin alguses erinevaid värve taga lühendite loetelus, et näha kas nii õhukesest paberist lekib tint läbi ja paistab teisele poole. Leidsin, et ainult geelpliiatsite kollase erinevad toonid ei paista peaaegu üldse läbi ja kasutasin esialgu ainult neid. Aga kollase niigi kiiresti tühjeneva kolme tooniga piirdudes ei saa eriti palju teemasid esile tuua. Tasapisi läksin järjest julgemaks ja praeguseks on mul 12 värvi finelinereid kasutusel, millest üllatuslikult ükski ei leki, kuigi tumedamad paistavad läbi küll. Selgus, et teksti vastas on läbi paistmine palju nõrgem kui lühendite nimekirjas, mille teisel küljel on tühi valge ala. Ja enamasti on teisel küljel niikuinii samuti joonitud.

Olles nüüd natuke juba jooninud, on selgelt näha, et lõikude teemade kaupa värviliselt esile toomine aitab palju paremini seoseid luua, läbivaid teemasid ja korduseid märgata. Sageli on ühel leheküljel üks värv domineeriv. Ja joonimine aeglustab lugemist nii palju, et enamasti üle paari lk korraga ei loegi. Igaks juhuks panen joonitud koha vastu pehme paberi, et värv vastaslehele ei läheks. Finelinerid ei ole siiski kunagi kõrvallehele ega katsudes sõrmele värvi andnud. Geelpliiatsid küll annavad, kuid paberiga kuivavad ilusti.

Teistesse raamatutesse ma ei ole veel värve lasknud. Rohkem alla joonima olen küll hakanud, mitte lihtsalt lõikude kõrvale kriipse enam teinud.

Kuidas teie kõige paremini õpite? 

PS. Täna õhtust algavad Koduõppe suvepäevad Setumaal:) Lähem info siin.

Advertisements

Minu lemmik kanasupp

Suuremale seltskonnale

2-4 kanakintsu või koiba (eriti heal juhul, näiteks peale aastavahetust, maheda ahjuhane praejäägid. Siis on see küll hanesupp.)

8-10 väikest või keskmist kartulit, kooritud ja tükeldatud

2-4 keskmist porgandit, kooritud ja tükeldatud

1 keskmine bataat, kooritud ja tükeldatud

1-2 keskmist tomatit, südamik eemaldatud, kõik muu tükeldatud

0,5-1 pk külmutatud rohelisi aedube

oliiviõli

keedetud vett

soola, pipart

***

Pese, kuivata ja kuumuta kanakintsud või -koivad oliiviõliga poti põhjas, kuni mõlemalt küljelt on kuldse varjundiga. Lisa tükeldatud porgandid, sega, lase minut või paar olla. Lisa keev vesi. Lase uuesti keema tõusta, maitsesta. Kui kana on enam-vähem valmis (proovi noaga kondi lähedalt, et ei tuleks enam roosat vedelikku), lisa kartulid, bataat, oad ja tomatid. Kui kartulid on valmis, eemalda kana, puhasta ja tükelda, lisa tagasi supi sisse. Soovi korral võib kana eemaldada ka enne kartulite ja muu lisamist ja tagasi panna valmis supi sisse.

 

 

 

 

 

Kõige parem smuuti

0,5 purki kookospiima

2 küpset banaani

peotäis punaseid või siniseid marju

Ja mitte midagi muud. Mikserda kõik läbi ja naudi.  Kogused on ühele. Ma olen täitsa kindel, et kahekordne kogus oleks ka ühele paras:)

Täiendatud 12.07.17.

Olen seda katsetanud mustsõstarde ja aedmaasikatega. Maasikatega oli kahtlemata kõige parem. Postituse tegin küll juba enne maasikateni jõudmist. Magusate mustsõstardega piisas 2 banaanist, kuid hapudega oli 4 banaanist ka vähe. Usun, et marjade asemel oleks väga hea ka näiteks mango või aprikooside-nektariinidega.

Talvesalat

Tegin seda Vabariigi sünnipäeval. Tuli hea:)

7-8 pirni (Conference)

3 apelsini

1,5-2 küpset avokaadot

paar väikest peotäit värsket basiilikut

3-4 peotäit metsikut rukolat

Koori ja tükelda puuviljad, rebi roheline tükkideks, sega kõik hästi läbi. Jätsin pirni ja apelsini suhteliselt suurte tükkidena, avokaado lõikasin peenelt. Mulle meeldib, kui avokaado kreemjalt kõike muud katab, mitte ei jää eraldi tükkidena.

Plaanis oli lisada ka 1 granaatõun, kuid kuna hoolikalt valitud väljast ilus eksemplar osutus seest üleni mädaks, jäi see ära. Oli ilmagi väga hea.

Räägime stiilist

Mulle meeldib tänaval vaadata, kuidas inimesed riides käivad. Vahel mõtlen, kas see, mis kellelgi seljas on, väljendab tema isiklikku stiilitaju ja maitset või on juhuslikult kokku sattunud või hoopis kellegi teise maitse väljendus kingitud asjade näol. Ma ei ole kunagi uskunud, et riietumisstiil väljendab konkreetse isiku olemust, isiksust ja iseloomu püsival ja kindlal moel, välja arvatud ekstreemsetel juhtudel. Mulle meeldib Jordaania kuninganna Rania öeldu, et tema ei otsusta naiste üle nende riiete, vaid nende tegude järgi.

queen-rania-quote

Inimesena, kes armastab kõikvõimalikke teste teha ja ennast erinevatesse tüüpidesse paigutada, lugesin stiilitüüpide kohta juba aastaid tagasi. Usun, et esimene sisukam allikas sel teemal oli “Enesekindlaks värvide abil”. Selles tuginetakse aastaaegade teooriale ning lisatud on isiksuse ja isikliku maitse elemente.  Tore raamat oli ka “Kuidas osta ujumistrikood.” Testide tegemine on palju toredam ja lihtsam kui reaalselt riiete soetamisel omale sobiva stiili arvestamine ja riided ei ole üldiselt mu prioriteetide reas eriti kõrgel kohal olnud. Kui on x summa raha ja selle eest võib osta kas uue riideeseme või uue raamatu, siis 95% juhtudest võidab raamat. Seetõttu on mul küll riideid, mis mulle meeldivad ja millest mõned nüüd peale põhjalikku stiiliuurimist (haigena oli palju aega) on osutunud isegi minu tüübiga kokku sobivaks, kuid ei ole olnud mingit ühtset riietumisstiili.

Mõni aasta tagasi hakkasin Pinterestis koguma pilte riietest, mis tundusid naiselikud, et ergutada ennast oma riietumisele mõtlema. Praktilisse kasutusse sellest eriti midagi ei jõudnud. Nüüd sel talvel või sügisel tekitasin uue kausta oma stiili ideedega, mis osutusid üsna erinevateks esialgsest kaustast. Arvestasin selle loomisel, mida ma oleks valmis selga panema, mitte mis lihtsalt ilus vaadata on. Tuleb välja, et need ei ole kattuvad mõisted:) On palju riideid, mis on väga ilusad ja mis võiks riidepuuga toas näiteks seinal või kapiuksel vaatamiseks rippuda, kuid mida ma ilmselt kunagi selga ei paneks. Ja on riideid, millest ma olen poes kaugelt mööda käinud, sest olen arvanud, et niikuinii ma midagi sellist ei kannaks, kuid mis tegelikult täitsa sobivad mulle. Mõni selline on mul üllatuslikult isegi olemas, mitte küll ise ostetuna, vaid antuna. Näiteks lausa kaks pliiatsseelikut. Ühte ma isegi suvel kandsin esimest korda elus. Leidsin, et võib veel kanda:)

Nüüd talvel pikalt haige olles tegin ajaviiteks netis stiiliteste ja uurisin erinevate tüüpide riietumise kohta. Pinteresti kaustad paisusid mühinal. Stiili ideede kaust on mitu korda olulisel määral nägu muutnud. Väike ülevaade allikatest, mida kasutasin.

Kõigepealt tegin Kibbe tüübi testi. Kibbe tüübi test

Test on kahes osas, lingid antud sellel lingil. Minu meelest on neile küsimustele raske ise vastata. Õnneks on selle testi juures fotonäidised, kuid siiski. Küsitakse näiteks õlgade kuju. Mitmes kohas panin mitu võimalikku vastust ja lõpuks arvestasin kõiki valitud variante. Tulemus oli ühe punkti vahega kas Dramatic Classic või Soft Classic. Testi tegemise suvalisust arvestades võiks mõelda, et tulemus on samuti väga juhuslik, kuid arvan, et mõlemad sobivad mingites punktides. Maitse-eelistus kaldub pigem pehme poole. Varem ilma põhjalikku testi tegemata erinevate tüüpide stiile vaadates ja “Enesekindlaks värvide abil” raamatu testide põhjal pidasin end kõige tõenäolisemalt naturaalseks tüübiks. Tuleb välja, et Kibbe järgi ei ole ma seda kohe üldse. Ja ega naturaalse tüübi stiil mulle sobi ka tegelikult. Oma Kibbe tüübi leidmine võimaldab siinsetest võimalustest kõige rohkem leida kvaliteetset riietumisnõu näiteks Pinterestis.

Carol Tuttle pakub stiilitüübi nõustamist ja tema lehel saab tellida tasuta väikese videokursuse neljast stiilitüübist. Kursus oli üsna huvitav ja mina liigitasin ennast selle alusel peamiselt 2. ehk pehmesse tüüpi, ilmselt 1. tüübi mõjutustega. Mis on üldiselt tore teada ja arvestada, kuid tema stiilinõuanded tüüpidele ei ole minu maitse järgi ja tulevad näidatud klientidele kohati pigem kahjuks kui kasuks mu meelest. Inimestele, kellele meeldib tänaval ja tutvuskonnas teisi igasugustesse tüüpidesse paigutada, annab see minikursus siin toodud võimalustest kõige rohkem lihtsasti kasutavat materjali nii füüsiliste kui isiksuslike näitajatega, kuid praktilist rakendust tuleb ise välja mõelda.

Lugesin netis David Zyla stiiliarhetüüpide kohta ja kuigi põhiosas on tema soovitatud meetodid endale sobivate värvide leidmiseks youtube`s ja blogides leitavad, tekitas see ikkagi nii palju huvi, et tellisin tema raamatu “Colour Your Style” (varem ilmunud nime all “The Colour of Style”. Täpselt sama raamat. Vastav märge on ka kaane peal, kuid Amazonis tundis mõni end petetuna). Tema testi ei paku netis ega raamatus ja raamatus ei ole ühtegi pilti. See raamat ei võimalda ennast kergesti mõnda tüüpi paigutada, vaid rõhutab iga inimese isikliku värvipaleti leidmise vajadust naha, silmade ja juuste alusel. Raamatu lõpus on toodud hulk arhetüüpe aastaaegadele tuginedes ja neid laiendades, kuid mina sealt endale sobivat ei leidnud. Varem aastaaegade teooria alusel ise omale sobivat leida üritades olen arvanud, et olen pehme sooja sügise tüüp. Vahel tundub, et äkki hoopis suvi, kuid pehme sügis ongi suve ja sügise vahel. Zyla arhetüüpides kõige tõenäolisemad olid samuti sügise ja suve hulgas, kuid ükski ei sobinud täpselt. Pinterestis on lugejate koostatud kollaazhid igale arhetüübile ja Zyla enda Pinteresti lehel on iga arhetüübi jaoks kaust. Tema Pinteresti pildinäited on otse moelavadelt ja reaalse eluga minu meelest eriti ei haaku. Kollaazhid annavad rohkem meeleolu edasi. Isiklike värvide leidmise osas on raamat väga hea. Netis on küll väidetud, et raamatu abil oma värve üles ei leia ja abi oleks ainult isiklikust konsultatsioonist Zyla endaga, kes hetkega peale vaadates ütleb Su värvid ära (Zylaga on ka videosid youtube`s), kuid minu arust on raamat ikka parem kui mitte midagi. Raamatu abil saab õppida paremini värve eristama ja maailma värvilisemalt nägema, kuigi ühtegi pilti seal ei ole. Huvitav on näha kõiki neid paljusid värve, mis on peidus “kartulikoore” juustes. Enda peal rakendamiseks peaks seda raamatut mitu korda lugema enne, kuid poes käies olen juba hakanud riideid uue pilguga vaatama. Üks tore video lugejalt, oma värvide leidmisest. Mõned näidatud riided sobisid talle superhästi.

Lisaks tellisin David Zyla “How to Win at Shopping. 297 Insider Secrets to Getting the Style You Want at the Price You Want to Pay”. See on väike taskuraamat Sophie Kinsella raamatusarja tegelase Becky maitsele:) Kõik, mida Sa kunagi ei teadnud, et on vaja teada riiete ostmisest. Näiteks, kuidas riietuda rahulikuks ostutuuriks, sh olukorras, kus riietumiskabiini ei pruugi olla, mida ostlemisele kaasa võtta, kuidas kulutada võimalikult vähe aega parima valiku tegemiseks ja kuidas kindlustada klienditeenindajate poolehoid ja abi. Raamatus eeldatakse, et lugeja on juba lugenud “Colour Your Style” raamatut. Selle sisu ei korrata, kuid oma värvide tundmist eeldatakse. “The Style You Want” ei tähenda siin iga suvalist stiili, mis kellelegi meeldida võib, vaid ainult kõrge kvaliteediga konkreetsele inimesele harmooniliselt sobivates toonides ja stiilis riideid, kusjuures lugeja peab ise teadma, mis need on. Sellisel juhul on raamat kasulik ja huvitav. Seda tuleks ka mitu korda lugeda enne kasutama hakkamist.

Peale kõigi nende materjalide läbitöötamist veel oma kausta sisu muutes ja täiendades avastasin ootamatult palju pilte erinevate kuningakodade naiste stiilinäidetest. Ma ei olnud varem teadvustanud, et nii palju on printsesse ja kuningannasid tänapäeval. Minu isiklik hinnang on, et kõige stiilsemad printsessid on Taanis:) Ühtlasi on nende stiili eeskuju minu tüübile kõige lähedasem.

Kui kedagi huvitab, siis Pinteresti lingid ka:

Minu stiili ideede kogumik

Kuna eelmine võtab oma mahukusega silme ees kirjuks, tegin lisaks pisema kokkuvõttekausta.

Värvinäidete üldine kogu, kindlasti ei ole kõik siin enda peal kasutatav, kuid tekitab meeleolu.

Kust teie stiili eeskuju leiate? 

Kui palju üldse oma stiilile tähelepanu pöörate?

Uuel aastal uue hooga

Eelmisel aastal jäi blog unarusse. Aasta oli raske, nii füüsiliselt kui vaimselt. Minu kogemuses käivad head ja halvad asjad enamasti käsi-käes, seega oli aasta ka põnev ja rõõmustav.

Sügisel asusin uuesti õppima, pedagoogikat. Olen eriala valikuga väga rahul, rohkem kui eeldasin. Siiani ei ole küll olnud ühtegi ainet, kus oleks käsitletud selliseid küsimusi nagu mis on haridus, mis ja milleks on kool ja haridussüsteem, kes ja milleks on õpetaja vms. Kuid see-eest olen saanud õppida seda, mida oleks olnud tore lapsena õppida, kui poleks pidanud kohustuslikus korras koolis käima. Näiteks on väga tore täiskasvanuna õppida algklasside aritmeetikat ja leida, et sellest on kohati võimalik isegi aru saada. Ja uurida kõigilt ette juhtuvatelt tuttavatelt, kas nad ikka teavad kõige lihtsamaid mooduseid peast arvutamiseks, mida mulle küll koolis keegi ei õpetanud. Või käia kunstiõpetuse tundides, kus päriselt õpetatakse kasulikke meetodeid joonistamiseks, mis tekitab tunde, et võibolla ma isegi oskan joonistada. Või leida, et vaatamata eluaeg olnud koordinatsiooni probleemidele suudan ma teistele mõne tantsumängu selgeks õpetada ja misiganes muud võib olla, igatahes ei ole ma suu peale kukkunud.  Või lugeda pakkide viisi lasteraamatuid, mis tekitas ühes raamatukogu töötajas küsimuse, kas ma teen lastekirjandusest doktoritööd ja teises, kas kõik need raamatud on mul ikka kindlas kohas. Äkki on mul kodus põhjatu auk, kuhu need raamatud kümnete ja kümnete kaupa kaovad? Mis kahjuks ei ole jätnud aega peaaegu üldse midagi muud lugeda ja vahepeal tekkis õndsustunde ootus juba üksnes mõttest, et ma saan varsti lugeda inglise keelset aimekirjandust, mis on kogu selle lastekirjanduse vahel ajule puhkuseks. Kuid kuuajase pausi järel on jälle tore lasteraamatuid lugeda. Sest järgmise semestri pakid on veel suuremad ja mõistlik oleks enne semestri algust nendega alustada.

Väga rahul olen ka oma kursusega. Kuigi olen kolmandat korda kõrgkoolis, ei ole ma varem kohanud sellist olukorda, et juba esimesest semestrist valmistutakse suureks osaks eksamiteks ja kodutöödeks kollektiivselt FB grupis, kordamisküsimustele ühiselt vastates ja ülesandeid teistele seletades. Võibolla ei ole lihtsalt varem märganud, võibolla on see tulevaste õpetajate eripära, et on kalduvus teisi õpetada, aidata ja töid jagada.

Umbes novembri algusest jaanuari alguseni olin peaaegu kogu aja haige. Immuunsüsteem ütles ilmselt üles ja arvan, et järjest oli kolm erinevat viirust. Või siis üks, mis otsustas keskenduda ühele piirkonnale korraga ja erinevad avaldumisvõimalused järjest ette võtta. Sünnipäev, jõulude järgne aeg, aastavahetus ja uue aasta algus möödusid palavikus. Kaks korda võtsin üle mitme aasta palavikualandajat, et minna kooli, et ei peaks ühte kursust järgmine aasta uuesti tegema. Kuid nagu ikka, pole halba ilma heata. Sügiseses osas tähendas haige olemine seda, et kui mõned tunnid välja arvata, siis sain üsna palju kodus puhata, kõik kodutööd said tehtud ja lasteraamatud loetud. Aastavahetuse versioon sisaldas pidevat palavikku ja peavalu, mis ei võimaldanud raamatut lugeda ega ammugi eksamiteks valmistuda vms kasulikku teha. Kuid päevad läbi lihtsalt pikutada ka ei jõua ja see on kõige parem olukord Pinteresti albumite täiendamiseks ja internetis stiilitestide tegemiseks. (Muul ajal ei ole selleks aega.) Mistõttu võite lähiajal oodata postitust oma stiili otsimisest. Ja lastekirjandusest.

8. jaanuaril oli Rakveres koduõppe talvepäev. Mina olin veel piisavalt haige, et mitte sinna minna, kuid sellegipoolest valiti mind seal Koduõppe Keskuse uude juhatusse. Äkki tuleb koduõppe postitusi ka.

Kindlasti tuleb postitus hispaania keelest, mida hakkasin õppima 8. jaanuari õhtul internetis. Õppekeskkonna andmetel on minu keeleoskus hetkel 15% 🙂

Astroloogiliselt saab mul 12-aastane tsükkel täis ja kukeaastaga algab uus. Teoreetiliselt peaks sellest kõik ainult paremaks minema ja see peaks tulema üks hea aasta. Ehk isegi võtan ennast nii palju kokku, et teen järeldusi Pinteresti kogutud kokandusideedest (kui stiilikaustad olid ennast juba ammendanud), mis täiesti planeerimatult sisaldavad ainult mõnda üksikut mitte-vegan retsepti. Astroloogiliste prognooside järgi on kukeaasta eriti hea aeg stiili muutmiseks ja mängulisuseks, mida võiks küll veidi rohkem oma ellu tuua, et mitte kõike nii surmtõsiselt võtta.

Suvel kudusin palju vaipu telgedel. Mitmed on veel pildistamata. Need on suve algusest, üks 2015. aasta lõpust.

2016-suve-algusest

2016. aasta oli esimene, mil ma pidasin pea terve aasta püsivalt igapäevaselt päevikut. Kuigi algselt oli see mõeldud mitmekülgsemaks kasutuseks, jäi peamiselt alles toidupäeviku osa ja napp päevategemiste ülevaade, vähemal määral mainisin ilmaolusid ja kõige vähemal määral viitsisin pikemalt mõlgutada. Ära tüütas päeviku pidamine alles umbes detsembri teiseks nädalaks, sealt alates pole pidanud. Nüüd kavatsen sellega jätkata, kuid mitte enam nii rangelt.

Sel sügisel käisin esimest korda AHHAA keskuses. Ma ei tea, kus ma siiani elanud olin.  Tore oli. Kõige rohkem meeldis mulle sein, kust sai läbi joosta ja siis uuesti tellistest üles ehitada. Selline võiks kodus ka olla. Usun, et ehitaksin seda üsna sageli. Kui ei ole oma maja ja kõrvalhooneid, mida ehitada, siis peab ju kuidagi ehitamiskirge maandama.

2016. kevadel nägin ma välja selline.

kargulas-aprill-2016-5-10

Aeg lendab

Sel kevadel ja suvel olen vaibamaterjale lõikunud nii õitseva kirsipuu all, õhtu viimase päikeselaiguga murul tooli edasi tõstes, linnas liivakasti ääres kui toas vihmaga salvestusi kuulates. Valminud on sel suvel 7 vaipa, üks on hetkel pooleli. Peale pika rea vaipade valmimist, mille kohta üldine hinnang oli “malbe”, tahtsin natuke tugevamat värvi ja kudusin kõigepealt üleni sügavkollase vaiba, millest olin kaua unistanud, ja siis ühe korraliku intensiivsete värvitriipudega vaiba. Neist viimastest kahjuks ei ole veel pilte.

Metsa olen sel suvel ainult ühe korra jõudnud, kuid tol korral õnnestus juba paar sammu metsa sisse astudes kukeseeni korjata. Loodan augustis veel jõuda. Palju olen söönud punaseid tikreid, vahepeal lausa iga päev väikese kausitäie. Sellest nädalast on ka esimesed õunad valmis.

Olen sel aastal palju lugenud. Vastukaaluks eelmise paari aasta pingutusele sada raamatut täis saada, sai sel aastal sada juba aprilli alguses. Praegu on 156. raamat pooleli. Kokkuvõte augusti lõpus, nagu ikka.

Sügisest asun taas õppima. Kaalusin kahte valikut ja läksin kergema vastupanu teed ehk sinna, kus samale kuupäevale sattunud katsed kergemad tundusid.  Õppekava on paljulubav, sügisene tunniplaan juba paberile pandud ja kaua igatsetud vabaainegi ära mahutatud.

Septembrist olen jälle Tartus. Kui tahad koos midagi ette võtta, anna märku:)

Olen vahepeal usinalt tutvunud. Igasuguseid toredaid mehi leidub. Sellegipoolest ei ole ma oma veel leidnud. Kui tead kedagi tutvustada, olen rõõmus.