Toidutalumatusest

Tegin Cytolisa testi ja annan teada, kuidas läks. Ehk huvitab veel kedagi. Andsin vereproovi Synlabis, see oli väga positiivne kogemus. Vastus pidi tulema kolme nädala jooksul. Kui kuu aja pärast veel ei olnud, siis võtsin ühendust ja selgus, et oli juba nädalaga vastus olnud, aga kuhugi teele seisma jäänud. Nüüd on konsultatsioon ka ära olnud.

Olin aastaid kahtlustanud peamiselt gluteeni- ja piimatoodete talumatust. Aegajalt neid vältides mingid probleemid vähenesid. Eriti viimasel ajal olid väga selged seosed. Kui mõnda aega gluteeni, piimatooteid ja suhkrut ei tarbinud, siis oli elu lill ja kadusid isegi mõned asjad, mida olin aastate jooksul juba paratamatuks isikupäraks pidama hakanud. Kui langesin tagasi nende tarbimisse, siis hiilisid probleemid ka erineva kiirusega tagasi, kuigi umbes kord-paar nädalas sai probleemideta tarbida. Nende kolme täielikul vältimisel oli see hea lisaväärtus, et sain teadlikuks muudest asjadest, mida poleks kunagi osanud kahtlustada, kuid mille mõjusid sain tunda, sest ei saanud kõike gluteeni, pimatoodete ja suhkru kaela ajada. Näiteks poleks ma unes ka osanud arvata, et banaan ei sobi mulle, kuid puhtamal taustal andis tunda küll.

Raske oli vältimise juures see, et oli vaja leida rohkem valikuid söömiseks ja kuna kõik probleemid ei kadunud ära ning isegi gluteenivabad saiad andsid tunda, kahtlustasin paljusid erinevaid asju. Enne testi tulemuste saamist tegin nimekirja toiduainetest, mille suhtes tundus, et võiks olla talumatus. Neid oli 13, sh gluteen ja piimatooted üldistatult. Kuna kõik tundus kahtlane ja normaalse söömise valikuid kasinalt ning toortoitlase potentsiaali ei ole mus grammigi, siis ma isegi palvetasin, et mul ei oleks teravilja- ega gluteenitalumatust.

Testi tulemustes olid mitmed asjad, mis kattusid mu kahtlustega, nt kõik piimatooted, nisu, sealiha, muna, banaan ja mesi on väljas. Aga rukis, kaer, spelta ja oder on täiesti süütud, gluteenivabadest teraviljadest rääkimata. See asi, mis nii gluteeniga kui gluteenita saiades kurja tegi, oli hoopis pärm. Ise ma ei oleks ilmselt seda välja mõelnud, et mul võib olla pärmitalumatus. Lisaks oli muid toiduaineid, mida ma poleks kahtlustada osanud ja mida olen tarbinud, nt ananass, kana, ingver (lemmiktee sügistalvel), basiilik, brüsseli kapsas, munguba…

Testi vastus on 13 lk ja sh on ka 8 päevaks menüüsoovitusi, et oleks kusagilt alustada, kui ei tea kohe, et mida siis süüa. Ja et ei sööks iga päev sama toitu, mida mina kahtlaseid toiduaineid vältides tegema kipun. Konsultatsioonil selgitati, kuidas toidutalumatus toimib ja mõjutab ja millega võib seotud olla. Toidulisandeid soovitati ka.

Testi tegin selle lehe kaudu:

http://toitumisabi.ee/toidutalumatuse-test

Eks siis ole mõne aja pärast näha, kas testi tulemustele vastavate toiduainete vältimine teeb elu teistsuguseks.

Kuulamissoovitus-2 muusika

Rõõm heast muusikast on miski, mida ei saa jagamata jätta. 🙂

Hakkasin Spotify’d kasutama ja podcastid on hetkel muusika ees taandunud. Mitu soovitust on küll valmis, kuid jätan need teiseks korraks.

Minu Spotify leht on

https://open.spotify.com/user/8dduwtd0l80j30btgtpz5jei9?si=47RSwMTbQTWfXOZWhR9Zog

Seal on juba viis avalikku listi. 🙂

Tranquil – instrumentaal, gregoriaan ja bütsantsi muusika.

Tranquil 2 – hetkel peamiselt eesti keelne, veidi mujalt ka.

Love – vajab ehk stiililiselt kaheks listiks jagamist, aga praegu on, nagu on.

Kitchen dancing – nõudepesu jms kõrvale.

Anyway – sõnumiga laulud ja lihtsalt mõned, mis mujale ei sobinud.

Liitusin alles hiljuti ja õpin seal navigeerima. Kõike pole üles leidnud, mida tahaks.

Äsja avastatud albumitest soovitan

Hanna-Liina Võsa/Kristjan Randalu/Keelpillikvartett, Särav vaikus

Mingi anomaalia tõttu on sellel ainult 16 kuulajat kuus (eile õhtul oli veel 15, minu ühekordne kuulamine on ilmselt lisatud). Näiteks Anu Taulil on enam kui 10 korda rohkem. Kuulake, hea muusika on.

Liisi Koikson, Väikeste asjade võlu. See on küll juba 2007. aastast, kuid polnud kuulnud.

Minu uus lemmiklaulja on Emilie-Claire Barlow. Päikest täis muusika.

Tahaks teada, mida teie kuulate 🙂

Kõige huvitavam on sorida teiste koostatud listides. Nii võib leida midagi, mida poleks osanud otsida.

 

Kuulamissoovitus 1

Olen käsitöö kõrvale jälle palju podcaste kuulanud ning sel suvel mitmed uued avastanud. Soovitan teilegi episoode, mis toidavad hinge ja vaimu. 🙂

Tänane soovitus on Pints with Aquinas. Selle saate põhiküsimus on: kui saaksid Aquino Toomasega pubis istuda, siis mida talt küsiksid? Olen juba üsna mitu episoodi kuulanud ja enamus on väga sisukad olnud. Lingin siia alustuseks neli. Soovitan muidugi neid kõiki kuulata, sest need on erinevatel teemadel ja väga head, kuid saan aru, kui kiire eluviis lubab vaid ühe valida. 🙂 Jätkan seda sarja peagi uute soovitustega.

***

What to Do About the Scandal in the Church?

What to do about the scandal in the Church

Kes ei ole katoliiklane ja/või ei tea kõnealusest skandaalist midagi, võib seda võtta väga sisuka aruteluna meedia tarbimisest, avalikes ja isiklikes diskussioonides osalemisest ning üldse igasuguste teemade käsitlemisest kõnes, kirjas ja elus.

***

10 Bad Arguments for Atheism

10 BAD Arguments For Atheism

Mõtlemiseks ja usu käsitlemiseks enda või teistega. Vahel on kasulik lähemalt uurida, mida tegelikult öeldakse, kui midagi öeldakse.

***

God, the Big Bang and the Multiverse

God, the Big Bang, and the Multiverse

Intervjuu füüsikuga. Põnev 🙂 Mul kui humanitaaril läks aju vahepeal lühisesse, kuid kokkuvõttes tekkis tunne, et füüsikast on isegi võimalik aru saada.

***

Becoming God (Deification/Theosis)

Becoming God (Deification/Theosis)

Kas inimene võib saada Jumalaks? Vastavast õpetusest Idas ja Läänes (kristluses).

Tervisesiirupi reklaam naistele

Jagan head leidu:)

Ma ei ole kunagi toidulisandite sõber olnud. Vahel olen hooti võtnud mõnda üksikut (peamiselt magneesiumi) või kompleksi, kuid pole enesetundes muutusi täheldanud. Võtmised on tavaliselt järgnenud vereprooviga ainete puuduse selgumisele. Samas ei ole mul vist terve elu jooksul ükski vereproov normikohane olnud, sõltumata sellest, mida ma võtan või söön. Ega ma neid proove sageli ei tee ka, viimasest on juba üsna mitu aastat möödas.

Üks, mis alati igal juhul on normide järgi liiga madal olnud, on raud. Sõltumata sellest, et lapsena sõin palju liha ja nädalavahetuseks külla minnes pandi ka liha kaasa. Ja peedid ja maasikad on hästi maitsenud. Taimetoitlasena olukord selles osas ei muutunud, kuigi üldine immuunsus oli parem.  Vahel räägitakse, et inimestel ongi terve rauatase erinev  ja kui enesetunne on normaalne, siis pole vaja muretseda. Lisaks võivad rauatablettide võtmisel olla rasked mõjud ja ülejääk võib olla halvem kui puudujääk. Aga kust ma tean, milline on normaalne enesetunne, kui seda mõjutav näitaja pole kunagi normis olnud?

Lugesin kunagi kellegi kommentaari, et pärast pikaajalise haiguse ravimist ei saanud ta enam aru, kuidas ta enne üldse elas, sest energiatasemes oli nii suur vahe. Mina olen alati olnud üsna energiline, kuid kiiresti väsiv. Jõuan mitmeid tunde looduses kõndida, kuid  tavalisel kodusel või töisel päeval tekib pärastlõunal poole nelja – poole viie vahel nii tugev energialangus, et tahaks kasvõi põrandale pikali heita. Sõltumata sellest, kui äsja või ammu või mida ma söönud olen (ehk ei ole lihtsalt veresuhkru langus näljast või magusa söömise hüppelised tagajärjed, mis iseenesest on sellisel juhul samuti arvestatavad tegurid) või kui pikalt enne aktiivne olen olnud. Ja kahvatu olen terve elu olnud, välja arvatud mõned aastad (taimetoitlasena), mil juba varakevadest igapäevastest pikkadest jalutuskäikudest nägu pruunimaks minema hakkas.

Mõni kuu tagasi lugesin Like Mother Like Daughter blogi arhiivis vanu postitusi. Seal on palju toredat pikkadest sügavatest mõtisklustest käsitöö näitamise ja igapäeva pisiasjade jagamiseni. Ühes postituses mainis autor kõrvalepõikena, et naised, kes ennast vaevu päevast läbi veavad ja kogu aeg väsinud on, võiks võtta raualisandit ja nautida energiataseme märgatavat tõusu. Olin siiani raua võtmisesse kahtlustavalt suhtunud ja peale teismeiga seda vältinud, kuid tookord panin kohe arvuti kinni, kõndisin apteeki ja tutvusin rauariiulis pakutavaga. Valisin selle, millele oli suurelt peale kirjutatud Gentle ja väikselt, et ei ärrita magu ja sobib ka lastele alates 1-aastastest. Lisaks rauale on selles B vitamiinid, tsink, mangaan, vask, foolhape ja jood. Nimi on Feroglobin B12 ja tootja Vitabiotics. See on siirupi kujul ja maitseks on lisatud mett ning apelsini.

Esimese pudeli võtmisel tundus, et immuunsus on veidi parem, kuid väga suuri muutusi ei täheldanud. Kui esimene pudel otsa sai, mõtlesin, et pean mõnda aega vahet enne järgmise võtmist. Kuid 6 päeva hiljem tundsin, et väsimust on jälle rohkem (varasema eluga võrreldes oli enesetunne siiski parem) ja ostsin teise pudeli. Nüüd on teisest pudelist veidi alla poole otsas ja võib öelda, et üldine energiatase on märgatavalt tõusnud. Sel nädalal ei ole pärastlõunast järsku väsimust olnud. Täna märkasin üllatusega, et ajal, mil tavaliselt olen kõige väsinum, kepslesin toimekalt ringi.  Ise ma väljanägemises peeglis ei ole muutusi täheldanud, kuid paar nädalat tagasi külas käies öeldi, et näen väga hea välja.

Kui otsustate ka seda proovida, siis tasub olla hoolikas, et pudeli kael ja korgi sisemine külg ei saaks siirupiseks. Esimese pudeliga juhtus see kergesti ja kiiresti ning mitu korda ma ei saanudki korki lahti. Korki tuleb alla vajutada ja samal ajal keerata ning seest kleepuvana on see väga raske. Teise pudeli äärt olen puhastanud ja sellega pole probleemi olnud.

 

See ei ole sponsoreeritud postitus 🙂

Nartsissid

Raamatusõbra kingikotti

Väike valik värskelt ilmunud eesti keelseid raamatuid, mida poetada lähedase kingikotti, endale jõuluvanalt paluda või lihtsalt oma sussi sisse panna:)

Keelehuvilisele:
*Ago Künnap “Eesti keele päritolu” – kuidas see eesti keel ikkagi siia ilma sai

*Kempi Karl “Salats joug kolm aga. Salatsi jõe kolm kallast. Salacas upes tris krasti” – kaunist luulet liivi, eesti ja läti keeles

Käsitöösõbrale:
*Ele Praks “Silmaterad. Kudumid ja heegeldused igas vanuses lastele” – palju ilusaid lasteriideid ja nende valmistamise juhendeid, millest mõnede suurendamisel saaks endalegi kena kleidi vm rõiva

*Eveli Kaur “Käsitööpäevik. Mustreid ja meeleolusid” – mitte küll enam selle aasta värske ja olen seda varem juba siin soovitanud, kuid see on üks viimaste aastate ilusamaid käsitööraamatuid ja võiks iga käsitöösõbra riiulis olla

*Inga Talvis “Õnnelikud päevad Jaago talus” – viimastel aastatel levima hakanud toredas mõlgutuste-käsitöö-kööginurga-meeleolupiltide segu stiilis käsitööraamat

Pere- ja koduloojale:
*Bernadette Noll “Rahulik pereelu. 75 lihtsat viisi, kuidas võtta aeg maha, tekitada ühtekuuluvustunnet ja tuua oma ellu rohkem rõõmu” – pealkiri räägib enda eest. Mõistlikud soovitused.

*Kodutee Aasta liikmetele on kaheosaline e-raamat “Kuidas luua harmoonilist kodu. Inimene kodus ja kodu inimese ümber”:) Lisaks kõik siiani toimunud e-kursused, terve aasta jagu uusi materjale ja täna avatud Mastermind grupp. Võib osutuda kõige paremaks kingituseks, mis Sa endale kunagi teinud oled.

Toitlustamine, kevad linnas ja suvi maal

(Enam ei otsi toitlustajat)

Kevad ja suve algus on olnud nii tegusad, et kuigi paljust olen kavatsenud siin kirjutada, pole selleni jõudnud. Päike on väljas nii mõnusalt soojendanud, et ma ei ole raatsinud eriti arvuti taga aega veeta. Olen palju kõndimas käinud, avastanud uusi külateid ja talukohti, lugenud huvitavaid raamatuid, millest igaühe kohta keerleb peas tutvustus, heegeldanud ohjeldamatult pitse, kokanud, planeerinud sündmuseid, sõpradel külas ja kokkutulekutel käinud, peenart rajanud.

See aasta said juuni alguses viimasel hetkel peenrasse: peet, pastinaak, valge aeduba, hernes, lillkapsas, suvikõrvits, till, lilled. Kasvuhoonesse said basiilik, spinat ja sidrunmeliss.  Kahjuks ma ei tea, kuidas neil läheb, sest peale paari nädalat maal olen jälle paariks nädalaks linnas.  Juuli alguses saan neid vaatama minna. Pastinaagi seemned ja valged aedoad sain kaasa ühelt Anastasia kokkutulekult kevadel, kui päike alles hakkas soojendama.

Varakevadel kutsuti mind appi toitlustama permakultuuri koolitusele. Sain kahel nädalavahetusel kokata, toredate inimestega kohtuda, köögitoimetuste vahel loenguid kuulata ja jõudsin ka metsa jalutama ning järve äärde päikese kätte pikutama. Toitlustamine hakkas meeldima ja sealt kutsuti järgmisesse laagrisse süüa valmistama:) Juuli keskel kokkan iseseisvalt 6-päevases laagris:) Olen avatud uutele kutsetele.

Mõni nädal tagasi tabas mind pitsipisik. Hiljuti veel vaatasin käsitööraamatutes pitse ja mõtlesin, et mina küll ei saaks sellega hakkama ja ega vist ei viitsiks ka nii palju aega selliste ebapraktiliste asjade peale kulutada. Siis tekkis millegipärast tahtmine proovida äärepitse valmistada, selliseid, mis käterättide, padjapüüride, tekikottide jms külge käivad. Leidsin paar raamatut õpetustega ja ei saanudki enam pidama. Hommikul enne toast väljumist heegeldasin paar rida, õhtul ei läinud magama enne, kui mustrikord valmis, pea igale poole minnes võtsin poolelioleva töö kaasa. Vaimusilmas heljusid kujutlused kõigest mõeldavast, mida saaks pitsidega ääristada või mis võiks lausa tervenisti pitsist olla ja kahetsesin, et kooli käsitöötundides ainult ümmargusi linikuid pidi heegeldama, mitte kodutekstiile pitsiga ääristama. Lõpuks olid käed valusad ja siis pidasin paar päeva vahet. Nüüd on sõltuvuse sümptomid juba õnneks kadunud, heegeldan tasapisi, mitte iga päev. Kõige parem pitsijuhenditega raamat, mis mulle ette jäi, on Erna Aljasmets “Heegeldatud äärepitsid”. Selles on ilusti arusaadavalt silmuste tegemise õpetused ja palju erinevaid mustreid. Juba oskajale heegeldajale on väga ilus raamat “Vääna mõisaproua heegelpitsid”. Ja siis on muidugi “Harmoonia teejuht. Põhilised heegelpinnad: 250 heegelkirja”. “Harmoonia teejuht” on ilus ja kasulik sari ka kudumissõbrale.

Jätkusuutlikkuse kevad

Internetis algas kolme kuu pikkune tasuta audiokonverents Spring of Sustainability. Programmiga, mis sisaldab iga päev ühte kõnet, kokku kolme ühepäevast alakonverentsi ja muid veel täpsustuvaid sündmuseid, saab tutvuda

http://springofsustainability.com/program.

Osalesin eelmisel sarnasel hooajal, Winter of Wellness, ja kuigi enamust kõnesid jälgida ei jõudnud, oli seal päris huvitavaid leide. Kõnesid saab järelkuulata 7 päeva, alakonverentse 48 h pärast toimumist.

Soovitan lähemalt uurida:)

Käsitöö inspiratsioon

Viimase aja kõige ilusamad ja inspireerivamad käsitööraamatud:

1. Eveli Kaur “Käsitööpäevik”

2. “Hingekirjad. Eesti käsitöö kuldraamat”

3. Elo Lutsepp ja Irina Tammis “Eesti tikand” I ja II

Viimane innustas juba esimeste lehekülgede lugemise ajal vihikusse oma tikandimustreid joonistama:)

Soovitan teilegi:)

Millised käsitööraamatud teile viimasel ajal sügavaima mulje on jätnud või kõige enam tegutsema innustanud?