Käsitööst

Olin juba aastaid mõelnud, et oleks tore ise lapitekki teha. Materjale hakkasin tasakesi korjama paar aastat varem, tõstes algselt vaipadele soetatud liiga ilusaid kangaid kõrvale. Reaalselt tegemise esimeste sammude ja teadlikult just lapitekiks materjalide otsimiseni jõudsin alles möödunud kevadel õpingute kõrvalt tunnike siin ja seal. Enne millegi alustamist tegin oma põhjalikkuses Pinteresti mitu ideekausta, millest ühe mahukus ületas kõik varasemad kaustad. Plaanid olid grandioossed, igasuguseid mustreid tahtsin katsetada. Märtsis alustasin oma esimest tekki. Kuna minu iseloom nõuab, et ka vahelduses oleks vaheldust, alustasin peagi ka teist tekki. Valmima pidid nad juuli keskpaigaks ja lõpuks. Praktikas selgus, et ilma mingi eelnevalt läbimõeldud korrapärata paigutusega ja suvalise suurusega tükke kasutades on minu käsitsi traageldamise jõudlus umbes 1 – 1,5 tunniga 4-6 lappi  ühendada. Kuna vahepeal tundus esimesena alustatud teki värvikombinatsioon lootusetult metsa läinud, alustasin juuni lõpus või juuli alguses veel kolmandat tekki esimese asemele. Teisena alustatu jaoks soetasin peaaegu kõik materjalid korraga, lõikasin enam-vähem ühesuurusteks ribadeks ja nende kokku lükkimine läks oluliselt kiiremini ja silmale rahuldustpakkuvamalt. Siis selgus, et esimene on ka ikka vastuvõetav ja jätsin kolmanda mõneks ajaks kõrvale. Valmis sai teisena alustatu esimesena, augusti esimesel poolel. Esimene augusti teisel poolel ja kolmas suisa mõne päevaga järele. Sisse panin neile allergiavabad sünteetilised tekid kuna lugesin, et villane ja puuvillane täidis lähevad märjalt väga raskeks ja on keerulised pesta. Esimesena valminu on täiskasvanu suuruses, väikestele tegin lihtsalt ühe suure teki pooleks ja traageldasin äärest kinni. Vahepeal jäid käed valusaks ja pidasin õmblemises pausi, kuid harjutamisega jõudlus kasvas ja kokkuvõttes teen neid kindlasti veel. Loendamatu hulk podcaste sai õmblemise kõrvale kuulatud.

Piltide järjekord: teisena alustatu, esimesena alustatu, kolmas. Said nad kõik lastele sünnipäevadeks. Tumedam 11a poisile, keskmine 6a neiule, kolmas beebile.

Lapitekk 1

Lapitekk 2

Lapitekk 3

Lisaks said pildistatud eelmise suve teisel poolel valminud ja veel pildistamata olnud vaibad. Elasin välja värvide vajadust pärast kõiki eelnevaid malbeid helesiniseid vaipu. Sel suvel ühtegi uut juurde ei teinud.

 

Otsin Tallinnas üürikorterit

Otsin alates septembrist Tallinnas hubast soodsat pesa, kus elada kuni 2 aastat.
Pesa juures on oluline:
*suurus ligikaudu 32-58 m2
*kuni 3. korrusel (parim oleks 2. korrusel või kõrgel 1. korrusel)
*valgusküllane ja hästi soojahoidev
*heas korras
*vähemalt elementaarne sisustus (köögimööbel, dush, pesumasin), võib ka olla möbleeritud
*ahi- või keskküttega (ei sobi ainult elektri-, gaasi- või õhksoojuspumbaga köetavad kohad)
*lemmikloomad on teretulnud
*korteris ei ole suitsetatud
*ümbrus on roheline ja aknast paistab vähemalt mõni suur puu
*vaiksed naabrid
*madalate kommunaalkuludega

Sobivad ka Tallinnaga otseselt külgnevad ja tiheda bussiliiklusega vallad. Eelistatud piirkonnad on Nõmme, Pirita, Viimsi, Haabersti, kesklinn. Võib ka muid kohti pakkuda.

Kui Sul on või tead kedagi, kel on sellist pesa pakkuda, siis võta ühendust ivooglaid(at)gmail.com.

***

Ühtlasi teatan rõõmuga, et hakkan septembrist korraldama Tallinnas käsitöö eratunde nii lastele kui täiskasvanutele:) Kui oled unistanud õppida sokke, sukki, kindaid, mütse, kodutekstiile kuduma-heegeldama, äärepitse heegeldama, kõladega kuduma, kaunilt riideid parandama vms toredat tegema ja tahaksid, et keegi Sind isiklikult selles aitaks, siis kirjuta mulle aadressil ivooglaid(at)gmail.com. Kui tead kedagi, kellele see võiks huvi pakkuda, siis edasta info talle. Aitäh! 🙂
Rohkem pilte minu käsitööst saad vaadata siin.

Halliste sukad

Kodu õnnistamisest ja aastaringist

Peagi algava Elu toetava kodu töötubade sarja kahel nädalavahetusel tulevad juhendama Liisa ja Ahto Kaasik. Natuke neist lähemalt:)

Liisa ja Ahto Kaasik kohtusid Kiigeoru hiies. Nende ühise elu koosloomine abielupaarina algas 4 aastat tagasi. Maarahva tavade kohase pulma kohta kirjutas Maaleht: http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/ahto-ja-liisa-abiellusid-maarahva-moodi.d?id=32137009
Nende perre on sündinud kaks poega, kes said nimed maarahva nimetavade kohaselt loodusennete järgi. Mõlemale lapsele korraldati varrupidu. Meie peretavades on olulisel kohal rahvakalendri pühad. Enne Ahtoga kohtumist töötas õigusteaduse haridusega Liisa juristina Tartu Linnavalitsuses. „Abieluaastad ja emakssaamine on minu maailmataju ja väärtushinnanguid olulisel määral ümber vorminud“, ütleb Liisa. Oma naiseks kasvamise loost on Liisa andnud intervjuu jõulukuu ajakirjale Sensa, mida saab lugeda siit: http://maavald.ee/uudised.html?rubriik=105&id=5076&op=lugu

Kodu õnnistamise ja aastaringi teema kohta tutvustuseks kirjutab looduslike pühapaikade, rahvakalendri ja rahvausundi uurija ja tutvustaja Ahto Kaasik nii:

Kodu õnnistamine
Mis on kodu? Keha on kodu meie hingele, suhe on kodu perekonnale, keel ja meel koduks rahvale. Ja samavõrd on kodu aineline, olles koda, kodukoht, kodumaa, maa ja ilmaruum, mille asukad oleme.

Õnnistus loob ja toob õnne. Aga mis on õnn? Meie keelt, vanasõnu, regilaule ja pärimust uurides selgub, et õnn on suur tundmatu, mida igayks tunneb omal kombel. Igalyhel on oma õnn ning yhe õnn võib olla teise õnnetus.

Pea kõik meie elu- ja aastaringi põliste tähtpäevade tavad ja taiad on mõeldud õnne ja õnnistuse loomiseks ning õnnetuse tõrjumiseks. Seejuures on maailmavaate ja eluhoiaku kysimus, kas keskenduda heale või halvale. Kas tuld syydates loome valgust, või tõrjume pimedust? Kas esivanemate tavasid järgides loome head, või tõrjume kurja? Usun, et keskenduda tuleb ning oma vaimujõud tuleb anda sellele, mida soovime, mitte sellele, mida soovime vältida.

Aastaring ja peretraditsioonid
Igas peres tekivad ajapikku oma tavad, mis tugevdavad peresidemeid, kasvatavad elumõnu ning loovad turvatunnet. Vahest kestavad tavad yle põlvkondade ning saavad omaks kylale, suguvõsale, rahvale ning rahvastele.

Meie rahvakalender on looduskalender, mis järgib tundlikult looduse muutumist aastaringis. See on korraga nii põliste tavade kui ka teadmiste kogum. Oleme osa loodusest ning aastaringi lõppematu veeremine mõjutab meid lakkamatult. Jõulud, liugu- ehk vastlapäev, munapyha, jaani- ehk leedopäev jpt põlised pyhad ja tähtpäevad tähistavad looduses toimuvat. Nende igavikuliste, kuid samas käegakatsutavate muutuste märkamine ja tähistamine hoiab meele virge ja keha terve ning hoiab elavana sidet esivanemate tarkuse ja väega.

Mõtestades uuesti põliseid tähtpäevi ning otsides tasakaalu uue ja vana vahel, loome elumõnu endale ja oma perele ning aitame edasi kesta oma rahval.

***

Soovitan kindlasti lugeda viidatud artikleid:)
Kursuste kavaga saad tutvuda siin.

Osalemiseks kirjuta ivooglaid(at)gmail.com.

Hellita oma lähedasi

Hellita oma lähedasi

Täna algas e-kursus Elu toetav kodu. Alustasime kodu õnnistamise teemaga, sest enne unistuste selgitamist ja aktiivselt nende täitumise suunas liikumist tuleb alati kasuks õnnistada praegust kodu ja elu. Vahel kipub praeguse kodu nautimine ja sellele head soovimine unistuste püüdmise varju jääma. Kodu õnnistamiseks on tohutult palju lihtsaid ja loomingulisi viise:) Sageli piisab ühest korrast pikaks ajaks, kuid seda on kerge ka püsivalt teha. Kui kodu juba õnnistatud on, siis ka õnnistuse alalhoidmiseks on erinevaid viise. Kõige kindlam ja kestvam on ülaloleval pildil antud nõu:) Kuid ka konkreetsete tegevustega variante jagan sel kursusel.

Täna on viimane päev kursusega liitumiseks. Lähemalt saad kursuse kohta lugeda siin. Liitumiseks kirjuta mulle ivooglaid@gmail.com.

Kuula oma südant hästi vaikselt

Väike eelteade

Kodukursus tuleb peagi uuenenult jälle, on Kodutee Aastast eraldi osaletav ning toimub nii eesti kui inglise keeles. Kodutee Aasta lõpetab kõigi praeguste eelduste kohaselt uute liikmete vastuvõtu märtsis ja enne seda on veel lühiajaliselt võimalik liituda. Juba uuenenud Kodukursus üksi maksab üle kahe korra rohkem kui terve Kodutee Aasta koos Kodukursusega kokku, muudest aasta jooksul jagatavatest materjalidest ja kursustest rääkimata. Seega kui oled mõelnud liituda, kuid edasi lükanud, siis kasuta nüüd võimalust veel kõik pea olematu hinnaga kätte saada. Täpsem info peagi. Looduskodu blog läbib lähipäevadel samuti uuenduskuuri. Hoia silma peal:)

Siia juurde üks ilus kevadine pilt:)
Hummingbird1

Taluhoidja elu

Niisiis. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada ühest päevast umbes 25 aastat tagasi. Kes seda enam teab, mis asjaoludel, aga juhtus nii, et üks kord esimeses klassis otsustasin peale kooli, et lähen klassiõele külla ja kellelegi ei öelnud. Sõitsime koolibussiga tema poole ja veetsime toreda õhtu. Seal olemisest ma midagi muud ei mäleta, kui et klassiõe ema lüpsis parajasti lehma ja pakkus mulle sooja piima. Õhtul viidi autoga koju ka, kus ikka ei teatud, kus ma olen.

Aega läks mööda ja vähemalt 20 aastat ei olnud selle klassiõega kohtunud, kui otsisin talu hoidmiseks ja ta pakkus, et tema kodu vajab hoidjat. Tegelikult tuli päris palju pakkumisi (Inimesed, kes tahavad maal elada, kuid mitte talu osta, võiks julgemalt oma soovi levitada. Minu kogemuste järgi on enamasti pakkumisi rohkem kui soovijaid.), kuid otsustasin, et ei vaata ühtegi teist lähemalt enne, kui olen seal ära käinud. Käisime siis oktoobris talu vaatamas ja nüüd nädal tagasi asusingi sinna elama:)

Koht on ilus ja maja hubane, kuid kahtlusi oli otsustamisel palju. Arvan, et peamiselt sai otsustavaks tunne, et ma olen seal oodatud ja teadmine, et mul hakatakse külas käima. Varem talusid hoides on külalisi käinud vähem kui mulle meeldinud oleks. Vihje – mulle väga meeldivad külalised:)

Mitte miski ei ütle, oled oodatud, paremini ja selgemini, kui nägemine, et su vajaduste, soovide ja mugavuste peale on mõeldud, nendega arvestatud, nende nimel praktilisi samme astutud ja võimalikke ebamugavusi ennetatud.
Selles talus on erakordselt hoolitsevad omanikud. Kõik oli mu saabumiseks ette-taha ära tehtud, ahjud köetud, pliidi all tuli, pliidiraud vahetatud, näidati, kuidas midagi teha. Terve maja voodipesud olid ära pestud ja linnast mulle eriti soe tekk toodud. Külalisi kaugemalt oli nädala jooksul kaks korda, sh tekkis köögis pliidi alla teiselgi päeval vaikselt tuli.

Naaber on olemas, kellega igapäevaselt suhelda ja kelle juures saan internetti kasutada ja loomi patsutada. Kassidele hakkasin oma ukse ette süüa panema, äkki mõni tuleb tuppa ka. Üks juba istus kaevu äärel ja valvas nurrudes sinna kogutud ilusaid õunu, mille riisumisest päästsin.
Isegi telekat käisin üks kord naabri juures vaatamas ja sain teada, mida tähendab “su nägu kõlab tuttavalt”. Paistab, et kõik vaatavad seda, ainult mina telekapõlgurina ei omanud mingit ettekujutust, mis see on. Täitsa tore oli:)

Maja oli hiirevabaks tehtud ja maja ümber luusivad kassid, kuid nagu eelnevast postitusest lugeda võis, leidis üks hiir siiski peagi tee sinna. Peale siin kirjutamist õhtul koju minnes nägin teda köögilaual istumas ja avokaadot söömas. Suutsin ainult mõelda, issand, kui armas. Ilus priske särava karvaga hiir oli nööpsilmadega. Mind nähes sibas kohmakalt ja ärevalt mööda tooli seljatuge maha ja minema. Pakkisin siis kõik toidukraami kinni ja jätsin näritud koha ümbert viilu avokaadot talle ööseks lauale. Hommikuks oli see minema veetud ja tuppa toodud õunakastistki suutäis võetud. Järgmise öö jooksul oli pool õuna ära söönud. Esimesel tegutsemise ööl oli ta nõudepesuvahendi kõrvalt paar suutäit svammi ka kaasa võtnud. Naaber arvas, et nüüd mul on majasõber, nagu muinasjutus.

Mitmel korral oli õhtul ehmatus. Esimene kord oli naabri juurest õhtul pimedas tulles, kui leidsin, et värav, mille päris kindlasti kinni panin, oli pärani lahti. Ja teine kord samuti õhtul naabri juurest tulles, kui olin juba mõne hetke hämaras toas toimetanud, tule põlema panin ja nägin, et veranda siseuks, mis oli mitu päeva puutumata kindlalt kinni seisnud, on pärani. Mõtlesin, et seda nüüd küll hiired lahti ei lükka ja kas äkki majas kummitab. Vaatasin veranda üle ja kuidagi kerge tunne tuli. Leidsin, et kui on kummitus, siis on see sõbralik. Umbes nagu see Iiri majahaldjas
mae13

Esimesel maal oldud õhtul ehmatasin, kui akna tagant auto mööda sõitis. Teadsin, et seda teed mööda edasi minnes ei ela lähedal kedagi ja järeldasin, et seal autod ei sõida. Siis mõtlesin, et kes siin nüüd sõidab. Aga tegelikult osutus see üsna tihedalt sõidetavaks teeks, mis viib mitmele poole kaugemale.

Maale saabumise päeval olid ahjud ja pliit juba nii hästi köetud, et toad püsisid soojad järgmise hommikuni. Mina olen nõrgemalt kütnud ja on olnud vaja kaks korda päevas kütta. Õhtune kütmine on jäänud üsna hilja peale ja seetõttu olen kaua üleval olnud ja hommikul jälle kaua maganud. Pärast kütmist ootan veel pool tundi, et ega vingu ei tule. Õhtud on möödunud koolitöid heegeldades ja raadiot kuulates. Tartus ma ei kuula kunagi raadiot, ei olegi sellist, kuid talu hoides kuulan alati. Hommikuti esimese asjana kütan ahjud, teen pliidi alla tule ja panen potiga vee pliidile. Siis toon tuppa puid juurde kuivama, keskmiselt 5 sületäit korraga. Kui pliidi all on juba tubli tuli ja vesi on kuumaks läinud, siis teen teed ja süüa ja koristan. Paar päeva on juba õnnestunud köögipliiti nii palju taltsutada, et selle siibri saab ka hõõguvate sütega kinni panna. Muidu jäi kogu aeg mingi tukk suitsema, ei tahtnud ühtlaselt lõpuni põleda ja siis jäi siiber lahti ja köök läks jälle ruttu külmaks. Kui siiber kinni saab, siis on paar tundi soe. Pliidi kütmise kõrvale heegeldan. Kui nende toimetustega ühele poole saan, on üldiselt juba lõuna. Siis tuleb naaber külla või lähen kõndima või riisuma. Õhtupoolikul käin naabri juures netti kasutamas ja õhtuse kütmise kõrvale jälle heegeldan. Vahel õnnestub natuke lugeda ja kirjutada ka. Peamiselt olen muljeid kogunud.

Kõndimas olen käinud küla- ja metsateedel. Käisin ümberkaudseid lagunenud talukohti vaatamas. Ilma selleta ei saa ükski maalkäik mööda minna kusagil. Üks koht pidi metsa sees ka olema, aga seda ei leidnud üles, ainult ilus pikk metsatee oli. Köögiaknast paistavad mängivad linnud. Küünlaid olen palju põletanud, see loob hubasust.

Hubane esmaspäev 1: küünalde maagia

Üks kõige kiiremaid viise kodus hubasust luua on küünla või küünalde põletamine. Küünlavalgus on silmadele pehme ning soodustab rahuliku ja usaldusliku õhkkonna tekkimist. Eriti praegusel pimedal aastaajal loovad küünlad sellist valgust, mis kosutab hinge ja aitab talvele vastu minna.

mkandcompanyinteriordesign wordpress com küünlad elutoas
Pildi allikas: maagilised pildid, soovitan vaadata:)

Küünlaid sobib põletada ja need lisavad väärtust pea igal ajal ja pool:
*hommikusöögilauas;
*õhtusöögilauas;
*lõunasöögilauas;
*koduste toimetuste taustaks;
*õhtul pimedas väljast tulles vaikselt istumise ja kodulainele ümber häälestumise taustaks;
*lähedas(t)ega lihtsalt vaikselt koos olemise taustaks;
*magamistoas meeleolu loomiseks;
*õhtusel kodusel peol toa kaunistamiseks;
*lastele või üksteisele muinasjuttude ja vana aja lugude ja unistuste rääkimise taustaks;
*vestlusringis hubasuse loomiseks;
*ärivestluse taustaks;
*pulmade ja muude suurte pidude kaunistamiseks;
*väliköögi valgustamiseks;
*kohtamisel õues lauaümbruse valgustamiseks;
*luuletamisel inspiratsiooni soodustamiseks…

flatideas com küünlad laual
Pildi allikas

Ainult küünlavalgel ma ei soovita lugeda, kirjutada, arvutiga töötada, tikkida ega teha ühtegi käsitööd, mis eeldab mustri jälgimist või valmiva töö pidevat vaatamist.

Küünalde jaoks võib olla oma kindel koht, kus nad kogu aeg on ja vajadusel süüdatakse. Küünlad on ilusad ka ilma põletamata vaadata. Näiteks:
*söögilaual:
*köögikapil;
*kummutil;
*öökapil;
*kirjutuslaua nurgal;
*madala riiuli kõige pealmisel laual (mitte kusagil vahel, kus kuumus võib ülemist plaati põletada);
*aknalaual (põletada ainult eest ära tõmmatud kardinatega ja kardinatest eemal);
*trepil…

Küünlad võib panna mõne peegeldava eseme lähedusse, et valgusefekte luua. Näiteks peegel, pildiraamid, lauanõud, lillevaas, kristall- või klaaskujud… Küünlaid võib paigutada ühekaupa või kompositsioonis iluasjakestega… Kompositsioonis võiks nad olla kõik ühisel alusel, nii on neid lihtne ümber tõsta. Samuti võib mängida erinevate küünlahoidjate- ja alustega, mis vahel juba ilma küünlatagi on vaatamisväärsused.

Hubpages com küünlad
Pildi allikas: põhjalik erinevate küünalde valmistamise õpetus, video ja samm-sammuliste juhistega

Küünla põletamisel on oluline hoolitseda, et:
*see ei ole paberite, kardinate vms süttiva materjali lähedal;
*seda ei saa lemmiklooma või lapse või enda hooletu möödumisega ümber lükata ja sellele ei saa midagi peale kukkuda;
*küünla all on tilkuvat rasva/vaha koguv alus, küünlajalg või taldrik, mille külge küünal on tilgutatud rasva/vahaga kindlalt kinnitatud ja küünal on sirge, mitte kaldus ega loksuv;
*enne küünla süütamist on eemaldatud paberist või kilest ümbris;
*küünal ei jää üksi põlema, kui magama või välja minnakse või pikalt teises toas ollakse.

photos-public-domain com küünlad laual
Pildi allikas

Praegu on poodides küünalde soodusmüügid. Pakutakse kõikvõimalikes toonides ja eri kujudega küünlaid. Mõned on nii ilusat tooni, et tahaks lausa ära süüa:)
Küünalde valimisel soovitan neid nuusutada, et oskaks arvata, kas selle küünla põlemisel tekkiv lõhn tegelikult meeldib. Lõhnaküünlad ei lõhna põlemisel sageli mitte lubatu järele, vaid üle käib küünla materjali ebameeldiv lõhn. Siin ei tasu võtta selle järgi, mis on kõige odavam, sest tundide kaupa kodus ebameeldivat haisu levitav küünal ei ole sentigi väärt. Pigem võib käia läbi mitu müügikohta kuni leiad sobivad. Hinnad on samadel küünaldel erinevates poodides kohati erinevad.
Ka odavmüügi poodides on väga ilusaid neutraalse lõhnaga küünlaid. Alati on kindel valik naturaalsed mesilasvahast käsitööküünlad, mida valmistatakse näiteks Pahkla Camphilli külas. Käsitööküünlaid võib leida ka laatadel, loodustoodete poodides ja otse üksikettevõtjate käest tellides.

Kui küünal on lõpuni põlenud, siis vaha/rasva lõppu ja alusele tilkunut ära viska ära, vaid kogu ühte anumasse. Siis saab need hiljem kokku sulatada ja uue küünla teha. Võid koguda eri värvi jäägid eraldi anumatesse või kõik segamini, et oleks huvitavam.

hypebeast com munio-candela-hand-made-candles
Pildi allikas, tootja

abeautifulmess com kodused mesilasvahast küünlad
Pildi allikas: mesilasvahast küünalde valmistamise õpetus

Köögiviljapirukas ja kiirülevaade suve käigust

Hiljuti külas käies sain väga head vaarikakooki. Võtsin tolle koos viimati kirjutatud rabarberi-sõstrakoogi retseptiga aluseks, tegin köögiviljapiruka. Tulemuseks oli senise elu kõige paremini õnnestunud pirukas:)

Sisse läks sinna:

põhjale:

u. 120 g pehmet võid

veidi suhkrut

3 muna

Veski Mati mitmeviljajahu

peenikest speltajahu

veidi maisitärklist (küpsetuspulbri asemel)

tiba soola

kattesse:

1 suvikõrvits

1 Peipsi sibul

0,5 väikest lillkapsast

õli hautamiseks

soola

3 väikest oksa värsket punet

u. 400 g hapukoort (20%)

sorts kohvi koort (10%)

3 muna

Haki sibul peeneks, kuumuta õliga kuldseks, jäta jahtuma. Lõika suvikõrvits suurteks tükkideks, kuumuta õliga läbipaistvaks, lisa tiba soola, jäta jahtuma. Jaga lillkapsas väikesteks õisikuteks, hauta vähese veega peaaegu pehmeks, lisa tiba soola, jäta jahtuma.

Hõõru või suhkruga kreemiks, sega munad ühekaupa või hulka, lisa jahud, tiba soola, veidi maisitärklist, sega tainaks. Tainas peaks jääma pehme, segatav, mitte vedel ja mitte liiga tihe.

Määri madal ümmargune koogivorm või ahjuplaat võiga.  Suru taigen vormi põhja ja äärtele. Eelküpseta põhja u. 15 minutit 200 C juures, kuldpruuniks. Viimasteks minutiteks võib tõsta kuumuse 225 C-le. Võta põhi ahjust välja ja madalda ahju temperatuur tagasi 200 C-le.

Sega munad ühekaupa hapukoore hulka (või hapukoor lahti vispeldatud munade hulka), lisa sorts kohvi koort ja tiba soola.

Haki pune.

Tõsta eelküpsetatud pirukapõhjale ühtlaselt sibulad, seejärel lillkapsad, pealmiseks kihiks suvikõrvitsad. Puista üle punega, vala peale koorekate.

Küpseta u. 50 minutit 200 C, võta ahjust välja, lase jahtuda, naudi:)

Jahu kogust ma ei oska öelda, sest ise kunagi jahu mõõdu järgi ei pane. Valan otse pakist natukese haaval tunde järgi. Kõik jahud käituvad erinevalt ja sama koguse erineva tootja jahudega võib väga teistsuguse tulemuse saada.

******

Suvi on olnud toimekas. Kohati olen liikunud ühest laagrist otse teise, vahepeal külas ja metsas käinud, igal võimalikul hetkel heegeldanud ja jälle üles harutanud, arvuti taga minimaalselt aega veetnud. Ülevaade minu jaoks siiani ilmselt kõige toredamatest koduõppe suvepäevadest ja muudest käikudest ootab sisse trükkimist, koduraamat uuesti kirjutamist,  kevad-suvel loetud raamatute arvustused ketravad juba kusagil kaugel ajusopis, lugeda ka eriti ei raatsi. Metsas on nii palju mustikaid, et lahkuma hakkamine ja suurtest puhmastest möödumine võtab palju aega. Võrumaal on mustikad küll oluliselt suuremad kui põhja pool, kuid siin sain ka kaasa võetud anumad parmude kiuste täis. Heinamaad on täis naistepuna ja lapikestena leiab punet.  Eile korjasime ära kõik valminud mustsõstrad ja keetsin need moosiks.

Aias kõik mahapandu üles pole tulnud, kuid see, mis tuli, kasvab jõudsalt. Kõige tublimad esinejad on sel aastal siiani suvikõrvitsad. Pastinaak ja herned kosuvad samuti ja lilled on iga hetk avanemas. Suurest hulgast kodustest valgetest ubadest, millel leotasin enne külvamist iduotsad nähtavale, tuli üles ainult kaks taime. Tervest pakist peetidest tuli üles üks pisike taimeke. See koht ei ole küll kunagi peetidele meeldinud ja seemned olid mõni aasta vanad ka.

Aialapi rajanuna on iga vihm ka ise teises Eesti otsas olles mõttekas tundunud ja suvi on minu jaoks igati eeskujulikult käitunud. On olnud päikest ja vihma, palavust ja varju, kõike parasjagu.

Toitlustamine, kevad linnas ja suvi maal

(Enam ei otsi toitlustajat)

Kevad ja suve algus on olnud nii tegusad, et kuigi paljust olen kavatsenud siin kirjutada, pole selleni jõudnud. Päike on väljas nii mõnusalt soojendanud, et ma ei ole raatsinud eriti arvuti taga aega veeta. Olen palju kõndimas käinud, avastanud uusi külateid ja talukohti, lugenud huvitavaid raamatuid, millest igaühe kohta keerleb peas tutvustus, heegeldanud ohjeldamatult pitse, kokanud, planeerinud sündmuseid, sõpradel külas ja kokkutulekutel käinud, peenart rajanud.

See aasta said juuni alguses viimasel hetkel peenrasse: peet, pastinaak, valge aeduba, hernes, lillkapsas, suvikõrvits, till, lilled. Kasvuhoonesse said basiilik, spinat ja sidrunmeliss.  Kahjuks ma ei tea, kuidas neil läheb, sest peale paari nädalat maal olen jälle paariks nädalaks linnas.  Juuli alguses saan neid vaatama minna. Pastinaagi seemned ja valged aedoad sain kaasa ühelt Anastasia kokkutulekult kevadel, kui päike alles hakkas soojendama.

Varakevadel kutsuti mind appi toitlustama permakultuuri koolitusele. Sain kahel nädalavahetusel kokata, toredate inimestega kohtuda, köögitoimetuste vahel loenguid kuulata ja jõudsin ka metsa jalutama ning järve äärde päikese kätte pikutama. Toitlustamine hakkas meeldima ja sealt kutsuti järgmisesse laagrisse süüa valmistama:) Juuli keskel kokkan iseseisvalt 6-päevases laagris:) Olen avatud uutele kutsetele.

Mõni nädal tagasi tabas mind pitsipisik. Hiljuti veel vaatasin käsitööraamatutes pitse ja mõtlesin, et mina küll ei saaks sellega hakkama ja ega vist ei viitsiks ka nii palju aega selliste ebapraktiliste asjade peale kulutada. Siis tekkis millegipärast tahtmine proovida äärepitse valmistada, selliseid, mis käterättide, padjapüüride, tekikottide jms külge käivad. Leidsin paar raamatut õpetustega ja ei saanudki enam pidama. Hommikul enne toast väljumist heegeldasin paar rida, õhtul ei läinud magama enne, kui mustrikord valmis, pea igale poole minnes võtsin poolelioleva töö kaasa. Vaimusilmas heljusid kujutlused kõigest mõeldavast, mida saaks pitsidega ääristada või mis võiks lausa tervenisti pitsist olla ja kahetsesin, et kooli käsitöötundides ainult ümmargusi linikuid pidi heegeldama, mitte kodutekstiile pitsiga ääristama. Lõpuks olid käed valusad ja siis pidasin paar päeva vahet. Nüüd on sõltuvuse sümptomid juba õnneks kadunud, heegeldan tasapisi, mitte iga päev. Kõige parem pitsijuhenditega raamat, mis mulle ette jäi, on Erna Aljasmets “Heegeldatud äärepitsid”. Selles on ilusti arusaadavalt silmuste tegemise õpetused ja palju erinevaid mustreid. Juba oskajale heegeldajale on väga ilus raamat “Vääna mõisaproua heegelpitsid”. Ja siis on muidugi “Harmoonia teejuht. Põhilised heegelpinnad: 250 heegelkirja”. “Harmoonia teejuht” on ilus ja kasulik sari ka kudumissõbrale.

Konverentsi “Kodu. Perekond. Kogukond” kava

(Uuendatud info!)
Konverents „Kodu. Perekond. Kogukond“ toimub
29. juuni – 1. juuli 2012 Unipiha Algkoolis
Pangodi külas Kambja vallas Tartumaal

Konverentsi keskne küsimus: kuidas tugevdada ja lähendada kodu, perekonda ja kogukonda?

Eesmärk: konverentsi lõpuks on selgus edasistes vajalikes sammudes praktiliste lahenduste loomiseks kodu, perekonna ja kogukonna tugevdamiseks ja lähendamiseks.

Konverentsiks on kokku seotud kodu ja pere ning kogukonna teema. Kuidas nad üksteist toetavad ja üksteisest sõltuvad ja kuidas neid lähendada ja tugevdada? Samuti, kuidas ühiskond neist sõltub. Näiteks abortide arvukus on üks koht, mis suuresti sõltub kogukonna toest perele ja üksi jäänud naisele ja mõjutab ühiskonda otseselt sündivuse läbi.

Konverentsiga on loodud hubane ruum konkreetsetele küsimustele vastuste otsimiseks ja leidmiseks. Reede õhtul tutvume ja jagame unistusi, milline võiks elu Eestis olla. Laupäeva ennelõunal on loeng permakultuuri põhimõtetest kodus ja kogukonnas, seejärel alustavad töörühmad viiside otsimist, kuidas soovitud olukorrani jõuda. Lõpuks paneme paika konkreetsed edasised sammud.

*********

Konverentsi ajakava all on nimekiri võimalike vestlusringide teemadega. Oodatud on uute aruteluteemade pakkumised ning eestvedajad ringidele.

Konverentsi ajakava

Reede, 29. juuni

16 Algussõnad

16.10 Tutvumisring: miks me siin oleme ning mida loodame sellelt nädalavahetuselt kaasa saada ja saavutada?

17 Ringid kõigile sama teemaga: Millisest kodust, perekonnast, kogukonnast, ühiskonnast me unistame?

19 Õhtusöök
20 Vaba aeg

Laupäev, 30. juuni
Hommikune jalutuskäik või jooga
9 Hommikusöök

10 Loeng: Allar Asi räägib permakultuuri põhimõtetest

11.30 paus

11.45 Vestlusringide tutvustused
12.45 Vestlusringidesse jagunemine, kes veel ei ole registreerunud.

13 Lõunasöök

14 Vestlusringid

A Kuidas kasutada permakultuuri põhimõtteid kodu ja kogukonna tugevdamiseks?
Eestvedaja Allar Asi, permakultuuri koolitaja, talunik ja mölder

B

C

15.30 paus

15.45 plakatitele ideede lisamine

16.15 Vestlusringid

A Kuidas kodu/pere, organisatsioon ja väike-ettevõtja saavad iseseisvat kogukonda üles ehitada ja kuidas kogukond saab neid toetada? Kuidas soodustada ühiskondlikult/kogukondlikult aktiivsete perede teket?
Eestvedaja Madis Masing

B Kogukonna turvalisus
Kuidas pere ja kogukond saab ja peab rohkem kokku hoidma? Rõhuasetus on turvalisus ja abi andmine kui on juhtunud õnnetus. Ning kuidas vältida õnnetusi? Kuidas naabrid üheskoos saavad teha samme kogukonna turvalisuse tõstmisel? Kuidas turvalisusmeetmed kogukonna positiivset identiteeti loovad?
Eestvedaja Peep Tobreluts

C

18 Õhtusöök
19 Vaba aeg

Pühapäev, 1. juuli
Hommikune jalutuskäik või jooga
9 Hommikusöök

10.00 – 11.20 Vestlusringid

A Naistele: kuidas endas naiselikkuse kasvatamise läbi tugevdada kodu, peret ja kogukonda?
Eestvedaja Viktoria Serikova, FB lehe Naiselikkuse maailm perenaine

B Meestele: kuidas endas mehelikkuse kasvatamise läbi kodu/peret/kogukonda tugevdada?
Eestvedaja Madis Masing

11.40 – 13 Vestlusringid

A Kuidas tugevdada perekonna väärtustatust ühiskonnas?

B

13 Lõunasöök

14 Avatud ruum

Lõpuks kõigi ringide ideedega plakatid seinal koos.

15.30 Edasiste sammude kava koostamine

17 Lõpuring
17.30 Lahkumiseelsed ampsud

*********

Võimalikud vestlusringide teemad, lisaks ajakavas olevatele:

*Pere loomine
-abortide ennetamine pere ja kogukonna tugevdamise ja lähendamise läbi: mida saab kogukond teha raseduse ja/või lapsega üksi jäänud vanema toetamiseks?

-perekasvatus/-õpetus: kuidas valmistada inimesi ette tugeva pere ja kodu loomiseks ja hoidmiseks?

*Kodu ja kogukond
-kuidas tugevdada olemasolevaid kogukondi linnas ja maal?

-kuidas luua uusi kogukondi/soodustada nende loomist?

-kuidas luua kogukonnakooli/soodustada nende loomist? (Seda teemat käsitleti ka Rosma kogupere konverentsil 19. mail)

-kuidas luua kogukonnakeskust/soodustada nende loomist?

*Iseseisev majapidamine
-kodus

-kogukonnas

-organisatsioonis (nt koolis, ühenduses)

-väike-ettevõtjal

Nimekiri on avatud täiendustele. Kui tunned, et mõni nimetatud või haakuv teema on Sulle eriti südamelähedane ja soovid selle vestlusringi eest vedada, siis kirjuta ivooglaid@gmail.com.

*********

Osalustasud ja toetamise võimalused

Kodu, pere ja kogukonna tugevdamiseks ja lähendamiseks on vaja õppida ja harjuda korraldama sündmuseid

-ilma projektitoetustest sõltumata;

-toetades sündmuse ideid ka korralduslikes pisivalikutes (näiteks, kuidas ja millest on valminud teepausi ajal pakutavad suupisted);

-panustades korralduskulude valikuga igapäevaselt maailma paremaks muutvate inimeste suutlikkusse jätkuvalt tegutseda;

-võimaldades osaleda ja ideid jagada ka neil, kel kohale jõudmise ainsaks takistuseks oleks piisava raha puudumine;

-võimaldades osalejatel üksteist toetada ja seeläbi kogukondlikult toimida.

Konverentsi „Kodu. Perekond. Kogukond“ kõik kulud kaetakse osalustasudest ja lähevad otse inimestele, kes on pühendunud mahedama, jätkusuutlikuma, tervema ja õnnelikuma elu loomisele.

Osalustasud on vastavalt võimalusele:
Reede (pool päeva) 5-15 eurot
Laupäev 10-30 eurot
Pühapäev 10-30 eurot

Kui raha puudumine on ainus takistus Sinu jõudmisel konverentsile, kirjuta ivooglaid@gmail.comja taotle stipendiumi.Kui soovid toetada nende inimeste osalemist konverentsil, kel on küll ideid jagada, kuid pole raha osalustasu jaoks, panusta stipendiumifondi. Lähem info ivooglaid@gmail.com.
Kuidas tulla 

Otepää maanteelt pärast Pangodi poodi ja enne järve vasakule Kammeri peale pöörata. Koolimaja tee alguses on Unipiha Algkooli silt. Teel on “telliskivi” ees, kuid valdaja loal võib sealt sisse sõita.

Tartust, Otepäält ja Antslast sõidavad bussid Pangodi peatusse. Mujalt bussiga tulles on vaja ümber istuda.
Bussiajad http://www.bussireisid.ee/

 

Koolimaja asub kauni Pangodi järve kaldal, võimalus on käia ujumas.

Unipiha Algkooli kohta saad rohkem lugeda http://unipiha.kambja.ee/

 

Söömine

Toidud valmistame seekord ühiselt kaasa võetud ainetest. Igaüks võtab midagi (köögivilju, puuvilju, küpsetisi, hoidiseid, kuivaineid vastavalt oma maitsele) kaasa ja kohapeal paneme need kokku. Lõuna- ja õhtusöök on hästi lihtsalt valmivad, nii et köögitoimkond saab umbes pool tundi enne söögiaega tegema hakata. Köögi- ja puuvilju lõikuda saab vestlusringis ka.

 

 

Ööbimine

Koolimaja põrandale mahub mugavalt ööbima umbes 10 inimest. Ülejäänutel on võimalus telkida. Telgid, magamiskotid, madratsid, sääsetõrjevahendid ja muu vajalik endal kaasa.

Registreerumiseks kirjuta ivooglaid@gmail.com hiljemalt 25. juuniks:
-mitmekesi ja kust tulete;
-kas vajate või pakute küüti teistele samast piirkonnast tulijatele;
-millistes vestlusringides soovite osaleda.

Rõõmsa kohtumiseni!
Ingrid

*********

Kui tead inimesi, kes võivad olla huvitatud osalemisest, edasta see info neile. Aitäh! :)

Facebookis: https://www.facebook.com/#!/events/401818019858700/*********Konverentsile järgneb augustis kodulaager, kus omandatakse praktilisi oskuseid kodu toetavamaks muutmiseks. Näiteks tuleb klaasimaali töötuba kuivainete purkide kaunistamiseks. Laager kestab ligikaudu neli päeva, täpne aeg on lahtine. Lähem info ivooglaid@gmail.com.