Koduõppe Keskusel nüüd oma blog

Nüüd on ka Koduõppe Keskusel oma blog:)
https://koduoppekeskus.wordpress.com/

Tõstsin sinna alustuseks oma blogist mõned pikemad postitused, paar suvepäevade ülevaadet ja kodulehelt IÕK koostamise juhendi. Panin ka Keskust tutvustava lehe. Täiendusettepanekud on oodatud.

Loodan, et hakkan nüüd saama uusi postitusi seal avaldamiseks:)
Näiteks, mis häid raamatuid koduõppest lugenud olete? Millise lähenemisega olete lähemalt tutvunud? Kuidas omal koduõppe mõte pähe tuli ja kuidas läinud on? Milliseid materjale olete kasutanud? Mõnest konkreetsest õppeainest või teadmise-oskuse-arusaamise kujunemisest või õppemeetodist. Kuidas lapsed koduõppe üle on elanud? Mõni üle elanud laps ehk ka võtaks sõna?

Esialgu võib oma postitused mulle saata. Edaspidi loodan, et sinna tuleb veel püsipostitajaid, kellel on siis oma juurdepääs blogi täiendamisele

Koduõppe suvepäevad 2016

Koduõppe suvepäevad 2016

19.-21. augustil

Marta ja Kaarli juures Setumaal Värska vallas.

 

Esialgne kava

 

Reede, 19. august

Saabumine, tutvumine, ettevalmistused, vabad vestlusringid

 

Laupäev, 20. august

Vestlusringid osalejate jaoks olulistel teemadel

Marta ja Kaarel juhendavad ringmänge või väikest matka

Kunsti töötuba. Paar võimalust on täpsustamisel

Filmi vaatamise võimalus – kas kellelgi on kaasa võtta mõni koduõppega seotud film?

 

Pühapäev, 21. august

Vestlusringid

Töötuba, täpsustamisel

Lahkumine

 

Raamatulaenutus

Soovi korral võib kaasa võtta oma häid raamatuid koduõppest ja kõigest seonduvast, et neid vastastikku laenutada. Mõned aastad tagasi tegime suvepäevadel raamatulaenutust ja see toimis hästi.

 

Muusika

Võimalusel võtke kaasa oma pill, et lapsed saaksid esineda.

 

Lastele

Võimalusel võtke kaasa väljas mängimiseks sobivaid asju.

 

Söömine

Toidukorrad paneme kokku osalejate kaasa võetust. Selleks palume võtta kaasa vastavalt võimalusele puu- ja köögivilju, kuivaineid, küpsetisi, morsimaterjali…

 

Ööbimine

Ööbida saab telgis või vihma korral siseruumis heintes.

 

Palume arvestada ebamugavustega pesemisel. Kohapeal ei ole sauna, dushi ega järve, pesuvesi tuleb kaevust ja voolikust.

Soovi korral saab võtta ette ühiskülastuse Värska veekeskusesse või uurida, kas ehk mõni naaber oleks nõus sauna tegema. Mõlemad variandid eeldavad autosõitu.

 

Kuidas kohale jõuda

Põlva-Värska-Koidula bussiga Põlvast Pilleri peatusse reedel 12:40 – 14:26.

Tagasi pühapäeval Pilleri-Põlva 14.53-16.30.

Pilleri bussipeatusest 2,5 km jalutuskäik. Vajadusel saab autoga vastu tulla.

Vajadusel saab bussiga tulla ka Värskasse, mis on 15 km kaugusel ja eeldab autoga vastu tulemist.

Tallinnast saab Tartus ümber istudes rongiga 6 km kaugusele.

Täpsem juhend registreerunutele.

 

Osalustasu

Täiskasvanutele vastavalt võimalusele 5-30 eur, lastele tasuta.

 

Registreerumise tähtaeg on esmaspäev, 15. august.

Suvepäevade ajal ja juba neljapäeva hommikust ei ole võimalik neti teel ühendust võtta.

Registreerumiseks kirjuta aadressil ivooglaid(at)gmail.com:

*mitmekesi ja kust tulete

*kas pakute või vajate küüti

*kas olete huvitatud raamatulaenutusest ja saate ise mõne raamatu kaasa võtta

*kas on filmisoovitust filmiõhtuks

*kas soovite vestlusringi mõnel konkreetsel teemal ja kas olete valmis ise seda vedama.

 

Sama info on ka aadressil http://koduope.ee/?id=62

Võib levitada kõigi huviliste seas.

Olete oodatud! 🙂

Koduõppe kooperatiivid mujal maailmas

Koduõppe kevadpäev on selleks korraks jälle läbi. Ülevaade on siin.

Panen oma ettekande kooperatiividest ka siia.

Materjale on netis ootamatult palju. Kogusin omale ettekande koostamiseks arvutisse ainuüksi kooperatiivide kohta 155 lk  ja muude vormideni seekord veel ei jõudnudki. Eks peagi jõuan teisteni ka.

 

Väike ülevaade 9. aprillil 2016 koduõppe kevadpäeval Tallinnas

Ingrid Vooglaid

Erinevad võimalused: kooperatiiv, keskus, tugigrupp, assotsiatsioon, rikastav programm...

Kes pakub ja korraldab

Kooperatiiv kui koduõppe vanemate ühendus koduõppe ühiselt korraldamiseks või koduuõppe mitmekesistamiseks on enamasti vanemate algatus. Osades kooperatiivides juhendavad kõiki kursuseid ja tegevusi vanemad ise, teistes on palgatud õpetajad osadele või kõigile ainetele ning ringidele.

Nii era- kui munitsipaalkoolide juures on koduõppe keskused, kus pakutakse võimalust osaleda akadeemilistel kursustel või „rikastamise programmides“. Rikastamise programmid hõlmavad meie mõistes valikaineid ja huviringe ning kõike, mis seondub kunsti, käsitöö, liikumise ja muusikaga. Neis saab osaleda nii ühe kursuse kui terve programmi kaupa.

Koduõppe keskused on nagu kogukonnakeskused spetsiaalselt koduõppe peredele.

Koduõppe tugigrupid on perede ühendused suhtlemiseks ja ühistegevuseks ilma akadeemiliste ootusteta.

Koduõppe assotsiatsioonid pakuvad oma liikmetele juriidilist abi koduõppega seotud kohtuprobleemide korral, esindavad koduõppe peresid poliitikas ja meedias ning korraldavad konverentse ja suuri kokkutulekuid.

Kuna USAs on väga palju lapsi koduõppel, on nad sihtgrupiks kõikvõimalike teenuste pakkujatele. 2013. aastal oli USAs koduõppel 1,77 miljonit last (3,4% kooliealistest), sh ainuüksi Washingtoni osariigis 18 000.

Teaduskeskustes korraldatakse regulaarselt koduõppepäevi ning pakutakse eraldi programme koduõppuritele nii ühekaupa kui gruppidele.

Kogukonnakeskustes ehk meie vanas mõistes kultuurimajades pakutakse samuti tegevusi koduõppuritele.

Ka kirikute juures on koduõppe programmid, milledest osad on ainult koguduse liikmetele, osad kõigile.

Mida ja kuidas pakutakse ja tehakse

Kooperatiivid korraldavad lisaks akadeemilisele õppele ja huviringidele ühiseid matku, väljasõite, teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumi-, teaduskeskuse külastusi, iganädalasi või igakuiseid pargipäevi, piknikke, emade õhtuid, laagreid. Peetakse üksteise sünnipäevi ja pühasid, toetatakse uue lapsi sünnil. Suurematel kooperatiividel võib olla oma lastekoor, orkester, näitetrupp. Osaletakse spordivõistlustel, korraldatakse laatasid, tantsupidusid. Väiksematele lastele on tundide ajal lastehoid. Organiseeritakse vabatahtlikku tegevust kogukonnas, ühiselt istutatakse puid, korrastatakse naabruskonda. Vanemad jagavad omavahel infot meeldinud õppematerjalidest, koduõppe nippidest.

Kooperatiivi tunnid võivad olla ühel-kolmel päeval nädalas või üle nädala hommikuti. Tavaliselt on 2-3 tundi või ringi päevas. Lapsed on jagatud vanuste või kooliastmete kaupa gruppidesse. Sageli on lisaks peamisele juhendajale tunnis ka abiõpetaja vanemate seast. Hommikusele tunniplaanile võib järgneda ühine lõuna või piknik pargis. Õppeaasta ained otsustatakse suvel, iga vanem pakub oma valdkonnas midagi vastavalt kooperatiivi vajadustele. Vahel on konkreetne vanem vastutav terve kuu tegevuste eest ja järgmine kuu teine vanem. Osad kooperatiivid on orienteeritud rohkem akadeemilistele ainetele, teised huvitegevustele ja suhtlemisele, kolmandad püüavad hoida tasakaalu. Tunnid võivad toimuda renditud pinnal või kodudes.

Üks ema kirjutas distsipliiniga seoses, et nende kooperatiivis on vanematega rohkem probleeme kui lastega. Vanemad, kes on valinud mõne vabatahtliku tegevuse kooperatiivi käigus hoidmiseks, võivad sageli hilineda või üldse mitte kohale tulla, nii et viimasel hetkel on vaja leida keegi neid asendama. Selle lahendamiseks soovitas teine vanem, et oleks algusest peale kokku lepitud, et kui liige oma valitud tööks kaks korda ilma vähemalt 24h ette teatamata kohale pole ilmunud, ei saa ta enam kooperatiivis osaleda ja hilinemise eest võib võtta trahvi, mida saab kasutada õppematerjalide soetamiseks. Kui lastega on tunnis probleeme, mida kohapeal ei saa lahendada, saadetakse laps klassist välja teise juhendajaga ja vajadusel kutsutakse vanem järgi.

Suurema koduõppe populatsiooniga keskustes võib olla iga päev pea igal kellaajal midagi toimumas. Mõne keskuse juures võib käia lausa 500 peret, samas kui mõnes kooperatiivis on 15 eri vanustes last. Osariikides, kus on koduõppeks vaja olla koolis kirjas, on mõnedel kooperatiividel erakooli litsents. Selline erakooli litsentsiga kooperatiiv võib olla katuseks näiteks 400 perele, kes jagunevad piirkonniti 15-70 pere kaupa allüksusteks.

Osalemise tingimused

Kooperatiivides eeldatakse, et vanemad osalevad selle käigus hoidmisel vabatahtliku tööga: tundide juhendamine, abiõpetajaks olemine, sündmuste ja väljasõitude korraldamine, administratiivne töö, lõunasöögi valmistamine, ruumide eest hoolitsemine, lastehoid väiksematele… Vanemate endi korraldatavad kooperatiivid on igaüks ise nägu, sest sõltuvad konkreetsete vanemate jagatavatest valdkondadest, tutvustest huvitavate õpetajate kutsumisel, organisatoorsetest võimetest ja vajadusest suurema või vähema ühistegevuse järele.

Keskustes ja palgatud õpetajatega kooperatiivides on osalustasu.

Kooperatiivides on paika pandud põhikiri, käitumisreeglid, osades ka riietumise nõuded. Osad kooperatiivid on usupõhised, osad kõigile avatud. Mõned on konkreetse pedagoogilise suunaga, näiteks TJEd, klassikaline või Charlotte Mason.

Võimalikud + ja –

Plussid

+Võimalus osaleda kursustel ja tegevustes, mida vanemad ei oskaks juhendada

+Võimalus õppida inimestelt, kes on konkreetses valdkonnas kirglikud

+Lapsed saavad osaleda tegevustes, mida väikeses peres kodus ei saaks või oleks raske teha

+Leitakse sõpru

+Võimaldab kasutada grupisoodustusi kinos, teatris, kontserdil ja mujal

+Vanematel võimalus kodust välja saada ja jagada kogemusi ning nõuandeid teiste koduõppe vanematega

+Kogukonnatunne, kuuluvustunne, ühise saavutuse kogemus

+Kursuste, huvitegevuste ja väljasõitude ühendamine võimaldab vähendada sõidukulusid ja ajakadu, mis tekivad kõige iseseisvalt erinevatest kohtadest otsimisel ja kombineerimisel

+Kui vanematel on mõnes konkreetses aines raskusi lapsega kontakti hoidmisel või tema õppimisstiili toetamisel, võib tulla kasuks selle aine teise õpetajaga õppimine

Miinused

-Sageli nõuab vanematelt suurt ajalist panust korralduses osalemisena

-Võib olla suure osalustasuga, eriti, kui on palgatud õpetajad

-Suurtes gruppides kaob koduõppe individuaalse lähenemise eelis

-Kui kooperatiivis on palju valikuid tegevusteks, mida vabalt kasutatakse, võib kaduda esialgselt planeeritud koduõpe kui perena tegutsemine ja avastamine

-Vahel antakse ka kooperatiivides lastele kodutöid, mis võtavad kodus palju aega, mis jätab vähem aega oma korraldatud koduõppele. Kooperatiiv võib kiiresti võtta üle kooli rolli pere elukorralduse dikteerimisel ja tekitada vanemates tunnet, et koduõpe käib üle jõu, et ei olda piisavad ja põletakse läbi.

-Ka poolepäevane kooperatiivipäev võib vanemal terve päeva kulutada, sest edasi-tagasi sõitmine, laste ja nende asjade pakkimine, ise kooperatiivis tunni juhendamine, aktiivne suhtlemine kulutavad energiat ja eriti introverdi jaoks ei jää päeva teiseks pooleks enam jaksu midagi teha.

-Vahel vanemad liituvad kooperatiiviga lihtsalt seetõttu, et see tundub kasulik ja vajalik, kuigi seal ei pakuta seda, mida neil vaja oleks ja aeg kulub asjadele, mida suudaks ka ise teha. Vahel on mõistlikum liituda ainult konkreetse trenni või ringiga mujal.

-Vanematel ei ole kontrolli kooperatiivi tundides kasutatava õppekava ja teiste juhendajate suhtumiste üle, kui kõik ei ole omavahel juba enne sõbrad ja mõttekaaslased. Võidakse tunda, et sobitumiseks oleks vaja muutuda või näida kellegi teisena.

-Kui laps on koduõppel selleks, et vältida koolist saadavaid mõjusid massimeedia, liigse tehnoloogia kasutuse, käitumise, vandesõnade jms näol, tuleks arvestada, et kooperatiivis on need tõenäoliselt samuti esindatud.

Kellele sobib/kuidas valida?

*kas lastel on vaja tutvuda ja suhelda uute lastega, kes on samuti koduõppel?

*kas on õppeaineid, mida vanemad ei suuda ise õpetada ja mida kooperatiivis pakutakse?

*kas pere ja teiste kooperatiivi perede ning õpetajate väärtushinnangud ja arusaamad haridusest ja kasvatusest ning ootused üksteisele on omavahel kooskõlas?

*kas vanemad on valmis panustama oma aega ja oskusi kooperatiivi toimimiseks – ise midagi õpetama või juhendama, tundide ajal väiksematele lastehoidu pakkuma, administratiivse külje või ruumide eest hoolitsema?

*kas kooperatiivis osalemine sobib perele kaugust, oma nädalaplaane ja muude vajaduste ajakulu arvestades?

*kas kooperatiivis osalemine aitaks kulusid kokku hoida või suurendaks neid üle jõu?

*kas kooperatiivis on osalemise võimalused igas vanuses lastele või ainult kooliealistele?

Liituda on mõtet juhul, kui kooperatiiv vastab konkreetse pere akadeemilistele, sotsiaalsetele ja vaimsetele vajadustele, on mõistlikult lähedal, ei käi ajaliselt ja rahaliselt üle jõu, ei sega oma koduõpet ja pereelu, teiste kooperatiivi peredega on sarnased arusaamad ja hea läbisaamine ning vastastikune usaldus. Kui seda ei ole, saab ilma kooperatiivita samuti väga hästi hakkama. Lihtsam võib olla liituda kohaliku huvikooliga või korraldada paari sõbraperega ühistegevusi vabas vormis. Samuti nagu lapsed ei peaks koolis käima selleks, et õpetajatel oleks tööd ja ametnikel pabereid täita, ei peaks ka koduõppe kooperatiiviga liituma mingitel muudel kui pere vajadustest lähtuvatel põhjustel.

 

Huvitavad näited

http://www.heidirosewatters.com/stewardship/ looduskasvatus koduõppe grupis

http://mtsgreenway.org/blog/homeschoolers-and-dirt-waterfalls

http://hcssd.org/ erakooli litsentsiga kooperatiiv

http://ifamilyleadershipacademy.com/ – TJEd kooperatiiv

http://thepioneerwoman.com/homeschooling/how-is-your-homeschool-co-op-structured/ – palju vanemaid räägivad, kuidas nende kooperatiiv toimib

10 küsimust abiks aasta planeerimisel

  1. Mille eest olen 2015. aastas tänulik ja õnnelik?
  2. Mis olid 2015. aasta tipphetked minu jaoks?
  3. Mida ma 2015. aastal õppisin?
  4. Mida ma 2015. aastas kahetsen?
  5. Millest ma 2015. aastal puudust tundsin?
  6. Mida soovin 2016. aastal kõige rohkem?
  7. Mida tahan uuel aastal eelmisega võrreldes muuta ja teisiti teha?
  8. Mida ma oma soovide täitumiseks vajan?
  9. Milliseid samme peaksin nende tingimuste loomiseks ja soovide täitumiseks astuma?
  10. Millest saan alustada?

 

Kuula oma südant hästi vaikselt

Feminismist ja loomasõbralikkusest

Mõni päev tagasi oli Bioneeris artikkel feminismi ja loomasõbralikkuse ühendamisest.

Karusloomakasvatus, suured kanafarmid, Hiina ja Aafrika mõned tüdrukuid puudutavad kombed jms on kahtlemata väärt hukkamõistu.

Kuid siduda neid tänapäevase feminismiga on pehmelt öeldes kahepalgeline. Olles ise olnud üle 5 aasta taimetoitlane ja mitte kunagi karusnahku ostnuna leian, et muretseda muna kui tibuloote söömise, loomade hukkamisviisi ja lihatoodete reklaami kooskõla puudumise jms pärast on silmakirjalik ja morbiidne olukorras, kus sama inimgrupp (feministid) propageerivad vabalt kõigile naistele ilma eriliste põhjusteta, maksumaksja kulul ja lapse isa nõusolekuta kättesaadavat aborti ning tõstavad kisa iga kord kui keegi julgeb näidata videot või kirjeldada, mis see abort õigupoolest on ja kuidas täpselt laps tükkidena emakast välja rebitakse.

Samuti on kummaline kuulda, et inimesed, kes toetavad aktiivselt lahutuse vaba kättesaadavust, laste jagamist vaheldumisi nädala või paari kaupa kahe kodu ja “pere” vahel, õigust teha lapsi tehislikult ilma teise vanema olemasoluta või kahe samast soost “vanemaga” peres, kes leiavad, et lapse omamine on nende inimõigus hoolimata lapsele teadlikult tekitatud kahjudest, on mures loomalaste vanematest eraldamise ja lehmade kunstliku viljastamise ning nende võimaliku peretrauma pärast.

Kuigi autor väidab, et “Iga lapski teab, et liha saamiseks tuleb loomad tappa”, siis tegelikult mina tean isiklikult lapsi, kes seda ei tea ja on veendunud, et liha tuleb lihtsalt poest või paremal juhul tehasest nagu raha tuleb seina seest kastist. Kuid selliseid lapsi on ilmselt vähem kui naisi, kes väldivad püüdlikult mõtlemist sellele, kuidas juhusliku või ilma rohkem kui füüsilistele naudingutele rajatud suhte kõrvalproduktist vabanemine täpsemalt seestpoolt välja näeb ja kuidas nad ennast hiljem selles osas tunda võivad.

Naiivsetele feministihakatistele soovitan lugeda üsna põhjalikku artiklit sellest, mida feminism endast tervemõistuslikust vaatenurgast täpsemalt kujutab.

http://www.frontpagemag.com/fpm/240037/marxist-feminisms-ruined-lives-mallory-millett

 

Kaks aastat katoliiklasena

Kaks aastat tagasi avaldasin postituse sellest, kuidas ma otsustasin katoliiklaseks hakata. (https://looduskodu.wordpress.com/2013/08/22/kuidas-ma-katoliiklaseks-hakkasin/).

Alustasin seda postitust juba veebruaris, kui möödunud oli poolteist aastat. Mõtlesin, et kaks aastat peale otsust olen ehk jõudnud mingisse kaugemasse punkti, kus olen midagi jagatavat õppinud. Praegu ma küll ei tunne, et olen kuhugi jõudnud ja midagi väga tarka mul jagada ei ole, kuid hiljem on tore olnule tagasi vaadata. Vähemalt lugemissoovituste nimekiri sai pikk, ehk on kellelegi abiks:)

Otsustades katoliiklaseks hakata, ei teadnud ma sellest eriti midagi. Praeguseks olen veendunud, et see oli õige otsus ja tunnen ennast õiges kohas.

Esimesel aastal peale otsustamist katoliiklaseks hakata käisin väga harva Missal, sest ei saanud sellest midagi aru. Esimesel aastal lugesin ka üsna vähe katoliiklikku kirjandust ja enamvähem terve aasta seisin sama koha peal, kus kirjutades postitust katoliiklaseks hakkamisest. See oli kena, soe ja turvaline koht olemiseks:) Teisel aastal hakkas Missa mulle meeldima, hakkasin sellest puudust tundma ja olen osalenud enamusel pühapäevadel. Teise aasta paastu ajal hakkasin lisaks varasemale palveelule kasutama formaalset katoliiklikku palvet igapäevaselt ja see on külge jäänud. Samuti on suur osa teisel aastal loetud raamatutest olnud otseselt katoliiklusest ja olen kuulanud üsna palju salvestusi erinevatel katoliiklusega seotud teemadel. Teisel aastal osalesin ka katehheesi loengutes terve õppeaasta. Olen hakanud tahtma asju, mida varem ei kujutanud ette, et võiks tahta ja asju, millest olin üsna kindel, et neid ma ei taha. Kuigi on palju sellist, millest ma ei saa aru, tahan muu hulgas, et mu tulevased lapsed kasvaksid katoliiklastena.

Interior_of_St_Andrew's_Catholic_Church_in_Roanoke,_Virginia

Pildi allikas

Sisemiselt olen ikka sama inimene. Asjad, mis mind varem raamatutes, blogides või elus häirisid, häirivad ka praegu. Huumori- ja heldimusemeel ei ärka ka nüüd seal, kus varem tundus, et Issand, Sa näed ja ei mürista. Lugesin aastaid tagasi kusagilt, et loodususulise taustaga kultuurides ja inimestel on loomuomaselt tugevalt sees käsk mitte võtta Jumala nime asjata suhu ja mitte mängida asjadega, mille ulatust ei hoomata. Karta on, et ma ei hakka kunagi vaatama toreda hariva meelelahutusena lastele näiteks ristilöömise legosid või Jumala nimel tühiste asjade üle vandumist, millega aegajalt kaasneb sõrmed ristis „ainult nalja tegemine“. Mõni katoliiklik ilukirjanduslik teos, mille laialthinnatud väärtus mul enne arusaamatuks jäi, on siiani nagu hiina keel. Katoliiklikku aimekirjandust on mul oluliselt lihtsam lugeda ja mõista. Ilukirjanduslikud teosed, mis on mulle suurt mõju avadanud, on olnud teistest kristluse vooludest.

Olen leidnud, et kui mul tekib vastumeelsus mõne katoliiklase tegude või sõnade suhtes, siis see ei ole kunagi seotud katoliikluse kui sellisega, vaid konkreetse isiku eneseväljenduse viisi, ideede tõlgenduse või isiklike probleemidega. Katoliikluses nagu igal pool mujalgi on igasuguseid inimesi. Kuna katoliiklasi on maailmas miljoneid, on palju võimalusi kohata neid, kes minuga paremini haakuvad ja neid, kellega ei haaku, neid, kes on eneseväljenduses kaasahaaravad ja ülesehitavad ja neid, kes mõjuvad lõhkuvalt, neid, kes on ühes või teises valdkonnas tugevamad ja väärt eeskujuks võtmist ning neid, kes on nõrgemad ja kelle tegusid üldiselt usuga samastades jääb usust väga vale mulje. Nagu mujalgi on katoliiklaste seas palju inimesi, kes on teinud halba väiksematele või suurematele hulkadele, kuid see ei ole tulenenud nende katoliiklaseks olemisest, vaid isiklikest nõrkustest.

Katoliiklased armastavad raamatuid. Ma ei ole veel kohanud ühtegi katoliiklast, reaalses elus või virtuaalses maailmas, kes ei armasta raamatuid. Raamatutel on katoliiklaseks olemises oluline roll, sest autoriteetide lahtiseletustel ja tõlgendustel on oluline roll (erinevalt luterlusest, kus igaüks peab ise oma Piiblit tõlgendama). Mulle tundub, et katoliiklased armastavad ka keskmisest enam diskuteerida usuasjade ja nende rakenduse üle. Paavstid annavad välja entsüklikaid ja kirjutavad kondenseeritud õpetusega teoseid. Alati ei ole paavsti kirjutatu massidele kergesti mõistetav ja siis leidub kümneid autoreid, kes võtavad vaevaks paavsti teksti lahti seletada erinevatel raskus- ja sügavusastmetel raamatutes. Leidub ka neid, kes on kogu oma elu pühendanud mõne konkreetse teksti massidele arusaadavaks tegemiseks ja sellest kümneid raamatuid kirjutavad. Näiteks Johannes Paulus II „Theology of the Body“ on selline tekst. Pühakud on läbi ajaloo jätnud maha raamatuid ja nende elust on kirjutatud biograafiaid. Pea igal alal, mis inimese igapäevaelu puudutab, võib leida raamatuid, mis on suunatud spetsiaalselt katoliiklastele. Nö tavalised inimesed kirjutavad raamatuid oma katoliiklaseks kasvamisest. Katoliiklike raamatutega saaks täita mitmeid suuri raamatukogusid. USAs on olemas nähtus nimega „your local Catholic bookshop“. Eestis raamatupoodides käies ei leia küll pea mitte ühtegi raamatut, mis netis tähelepanu on tõmmanud, kuid tahaks ju seda kõike lugeda. Seetõttu on katoliiklased Eestis headeks klientideks välismaalt raamatute tellimise teenust pakkuvatele ettevõtetele. Tellimiseks on head www.kriso.ee ja www.bookdepository.com, eelvaadet raamatu sisust ja lugejate kommentaare näeb www.amazon.com lehel. Olen üsna mitu head raamatut leidnud ka kasutatud asjade poodidest vaid sentide eest. Sirvides netis sadade raamatute tutvustusi ja kommentaare, tekib tasapisi vilumus otsustamisel, kas konkreetne raamat mulle üldse sobib või võib selle rahus puutumata jätta. Vahel on lugeja negatiivne kommentaar mulle postiivseks märgiks, sest see, mis talle mõjus ärritavalt, võib olla just see, mis mulle meeldiks. Olen õppinud panema leitud raamatuid kõigepealt soovinimekirja ja laskma seal seista, mitte kohe kõike tellima, mis mingil hetkel kindlasti oleks huvitav ja vajalik, kuid praeguses etapis oleks järgmine leid ehk väärtuslikum. Soovinimekiri on aga kasvanud omaette raamatukogu suuruseks.

Anthony the Great Piero_di_Cosimo_025 (1) wikipedia

Pildi allikas

Piiblit on oluliselt lihtsam lugeda kui olen enne lugenud raamatuid, kus viidatakse lõikudele Piiblist ning seotakse neid igapäevaeluga või analüüsitakse nende tausta. Mida rohkem raamatuid olen lugenud, seda rohkem saan neist aru, sest erinevad raamatud tekitavad üksteisele konteksti ja seoseid ning aitavad õppida kasutatavat keelt.

Missat on lihtsam jälgida, olles lugenud raamatuid, kus seletatakse tausta ning on võimalik ära tunda, et see koht on sealt ja too sealt ning ka vastupidi, Piiblit on tähenduslikum lugeda, tundes ära kohti Missast.

Algaja katoliiklase jaoks on oluline katoliiklaseks olemises oma isikliku sideme, oma nurgakese ja oma stiili või olemise viisi leidmine, isiklikuks tegemine. Kui see ei ole isiklik ja tugineb ainult sellele, mis keegi teine teeb, siis on üsna suur tõenäosus, et mingi aja pärast see ammendab ennast ja visatakse kõik üle parda. Silma on jäänud nii suur püüdlus kui surve olla samasugune ja elada pisiasjadeni samamoodi nagu teised, justkui oleks igas asjas olemas see üks ja ainus õige katoliiklase viis midagi teha, kuigi grupiti see õige erineb. Näiteks on seltskondi, kes leiavad, et kui vanemad ei pea lapsi koduõppel, siis nad ei ole õiged katoliiklased. On ka neid, kes leiavad, et kui lapsed ei käi katoliiklikus koolis, vaid on koduõppel, siis see ei ole õige katoliiklik pere. Ja kui koduõppel ei kasutata valmis kujul müüdavat katoliiklikku õppekava, siis ei ole kohe kindlasti õiged katoliiklased. Tõenäoliselt kohtab sellist survet igal pool ja püüd leida eeskujusid ning juhtnööre otsuste tegemiseks on inimlik. Samas on katoliiklus eriline selle poolest, et usku levitades on püütud igal pool kohanduda kohaliku kultuuri ja taustaga ning näidata, kuidas parem osa seal juba olemasolevast katoliiklusega kokku sobib. Kuigi katoliikluse sisu on igal pool sama, võib selle igapäevane elamine piirkonniti ja pereti üsna palju erineda ning valikuvõimalusi oma perekultuuri ülesehitamiseks on palju. Katoliikluses on tuhanded erinevad eeskujud pühakute näol, kes kõik olid isemoodi inimesed ja katoliiklased.

Guess-Who-Saints StJosephbeeville org

Pildi allikas

Soovitan vaadata, kuulata ja lugeda

All on nimekiri katoliiklikest raamatutest, mida soovitan kõigile nii katoliikluse kui konkreetse valdkonna vastu huvi tundjatele. Samuti on all nimekiri videodest ja audiosalvestustest, mida tasub vaadata-kuulata ning blogidest, mida jälgin. Kõiki neid raamatuid lugesin teisel aastal.

 

Videod

Peter Kreeft

Peter Kreeft´i pöördumine kalvinismist katoliiklusse, väga lihtsalt räägib

https://www.youtube.com/watch?v=VO2NGGmWBQo

Kreeft Katoliku Kiriku autoriteedist

https://www.youtube.com/watch?v=NldTKfZ4fzY

„We`re not the editors of God`s mail, we just deliver it intact.“

kultuurisõdadest, kuidas neid kaotada ja kuidas võita

https://www.youtube.com/watch?v=tm08x8YiuXk

Kõiki muid tema ettekandeid tasub samuti kuulata. Kreeft on kirjutanud ka mitmeid raamatuid, kuid minu meelest on teda lihtsam kuulata kui lugeda. Väga muhe kõneleja.

Scott Hahn

kirglik kõne kirglikele protestantidele

https://www.youtube.com/watch?v=YW-qX6DgcPw

Hahni raamatud on väga põhjalikud, kaasahaaravad ja lihtsasti loetavad.

Jennifer Fulwiler

ettekanne pöördumisest ateismist katoliiklusesse, põhjalik, võiks esimesena vaadata

https://www.youtube.com/watch?v=UZ9vGKfZJCE

intervjuu pöördumisest, katoliiklusest ja elust

https://www.youtube.com/watch?v=qZDy0YunOHM

õnnest ja kontrolli omamisest elus

https://www.youtube.com/watch?v=Jy6f6WcUY_g

vestlus erinevatel teemadel: meeste ja naiste suhetest, esimest korda elus Piibli lugemisest, kirjutamisest, Pauluse kirjadest, internetist ja muust

https://www.youtube.com/watch?v=qouzgLUyfjM

Jeni oma saade Minor Revisions kodus, vestlused sõpradega

1. osa

https://www.youtube.com/watch?v=2Vu0QPSGXLQ

2. osa

https://www.youtube.com/watch?v=S98JUR_pW7U

3. osa

https://www.youtube.com/watch?v=d8JozQ7yyOs

Jeni raamatut ma ei ole veel lugenud.

Audiod

Lisa ja Gregory Popcak

raadiosaade More 2 Life abielust, pereelust ja muust

https://avemariaradio.net/programs/more-2-life/

Vestlused nendega

http://www.catholic.com/profiles/gregory-popcak

http://www.catholic.com/profiles/lisa-popcak

Peter Kreeft

http://www.catholic.com/profiles/peter-kreeft

Anthony Esolen

http://www.catholic.com/profiles/anthony-esolen

Jennifer Fulwiler

http://www.catholic.com/profiles/jennifer-fulwiler

Leila Lawler (Like Mother Like Daughter blogist)

http://www.catholic.com/profiles/leila-lawler

http://fountainsofcarrots.com/foc-009-the-world-needs-your-home-restoring-beauty-and-wonder-with-leila-lawler/

http://amongwomenpodcast.com/guest/leila-marie-lawler/

Kodused oma raadiod

http://fountainsofcarrots.com/  – soovitan kuulata eelkõige intervjuusid külalistega

http://directory.libsyn.com/shows/view/id/jenniferfulwiler

Täiendatud hiljem:

http://www.messyparenting.org leidsin samal päeval peale selle postituse avaldamist ja olen juba umbes pooled senised saated järelkuulanud. On hea saade perega seotud teemadel.

http://www.thisinspiredlife.net olen pikemat aega kuulanud, kuid alles nüüd märkasin, et see on ka katoliiklik:)

Salvestuste kogud, mida ma pole veel kuulanud, kuid mida on soovitatud kuulata (soovitage ka, kui teate mõnda:)

http://www.bishopsheen.excerptsofinri.com/

http://www.faithandreason.com/category/channels/franciscan-university-presents/

http://catholicstuffpodcast.com/

http://frjohnriccardo.libsyn.com/

Raamatud

Mulle meeldivad eelkõige sellised raamatud, kus autor kirjutab isiklikult, elavalt, praktilise igapäevase eluga haakuvalt ja mis on palju kordi loetavad alati midagi uut ja kasulikku leides. Allolevad on seda.

Scott Hahn, Reasons to Believe. How to Understand, Explain and Defend the Catholic Faith

Anthony Esolen, Reclaiming Catholic Social Teaching. A Defense of the Church`s True Teachings on Marriage, Family and the State

Emily Stimpson, These Beautiful Bones. An Everyday Theology of the Body

Gregory K. Popcak, For Better… Forever! A Catholic Guide to Lifelong Marriage

Gregory K. ja Lisa Popcak, Parenting with Grace. The Catholic Parents` Guide to Raising (Almost) Perfect Children, 2nd ed

Lisa ja Gregory Popcak, Just Married. The Catholic Guide to Surviving and Thriving in the First Five Years of Marriage

Lisa M. Hendey, A Book of Saints for Catholic Moms. 52 Companions for Your Heart, Mind, Body and Soul

Tessa Paul, The Illustrated World Encyclopedia of Saints

Laura Kelly Fanucci, Everyday Sacrament. The Messy Grace of Parenting

Hallie Lord (ed), Style, Sex and Substance: 10 Catholic Women Consider the Things that Really Matter

Dale Ahlquist, Common Sense 101. Lessons from G. K. Chesterton

David Clayton ja Leila Lawler, The Little Oratory. A Beginner`s Guide to Praying in the Home

Lisaks raamat, mis ei ole otseselt katoliiklik, kuid on üks parimaid, mida perest ja kodust lugenud olen:

Susan Schaeffer Macaulay, For the Family`s Sake

ja ilukirjanduslik teos, mis mind enne katoliiklaseks hakkamise otsust kõige rohkem mõjutas, olemata ise üldse katoliiklik:

Elizabeth Goudge, The Scent of Water

Katoliiklikud blogid, mida loen

Katoliiklikke blogisid on internetiavaruses lõputul hulgal igale maitsele. Natukese surfamise järel on võimalik leida omale kärbsena-seinal-teiste-elus-osalemiseks just need blogid, mis kõige paremini aitavad kaasa ja edasi mõelda, uusi asju õppida ja ühtlasi juba olemasolevaid arusaamu kinnitavad. Usun, et blogid, mis pikemaks ajaks meeldima jäävad, ei ole alati sisu objektiivselt kõrge kvaliteedi ja laialt rakendatavuse või blogija fotograafia andega seotud (kuigi need on muidugi alati boonuseks), vaid pigem lugeja ja blogija isiksusliku, elustiili (või elustiili soovide), hobide, kogemuste ja tõlgendusviiside sarnasusega. Mulle meeldivad blogid, mida lugedes suureneb helgus, soojus ja valgus minu elus; mis tekitavad tunnet, et kui tema suudab, siis mina suudan ka; kus võib alati kindel olla, et ka kõige raskematel aegadel ei vala blogija oma isiklikku prügiämbrit lugejate peale tühjaks; kus on sageli midagi praktilist õppida nii suurtes kui väikestes elulistes asjades; ja kus tekib tunne nagu ma teaks seda inimest päris elus ja tahan teada, kuidas tal läheb ja mida ta millestki mõtleb. Üks postitus, kus on välja öeldud minugi arusaam blogide valikul, on http://www.catholicallyear.com/2013/08/please-do-not-change-for-simcha-7-quick.html

Blogid, mida olen püsivalt jälgima jäänud, on sooja tooniga, nii igapäeva pisiasjadest kui laiematel ja sügavamatel teemadel mõlgutustest, enamasti rohkete ilusate piltidega. Osad on oma praktiliste nõuannete ja elukajastuste poolest väärt raamatuna välja printimist.

Praegu loen kolme blogi, mille pidajate suhtes mõtlen, et kui ma suureks kasvan, siis tahan ka selline olla ja nii elada:

http://mychildiloveyou.blogspot.com/

http://www.gsheller.com/

http://joyouslessons.blogspot.com/

Lisaks jälgin pidevalt:

Eestist:

https://joulustjoulu.wordpress.com/

https://objektiiv.wordpress.com/

Mujalt:

http://www.carrotsformichaelmas.com/

http://www.catholicallyear.com/

http://www.likemotherlikedaughter.org/

Kolme viimast blogi jälgides võib üsna edukalt hoida ennast kursis pea kõigi katoliiklikus (naiste) blogimaailmas toimuvate diskussioonidega.

Aegajalt vaatan ka:

http://rosie-ablogformymom.blogspot.com/

http://countinggiftsofgrace.blogspot.com/

http://www.thefikelife.com/ (vaata sealt http://www.thefikelife.com/2014/05/i-am-catholic-pt-1-sex-and-other-things.html ja

http://www.thefikelife.com/2014/05/i-am-catholic-pt-2-nothing-made-sense.html ja http://www.thefikelife.com/2014/05/i-am-catholic-pt-3-everything-made.html)

http://www.rhodeslog.com/

http://hallielord.com/

http://www.dosmallthingswithlove.com/

http://a-spoonful-of-joy.blogspot.com/

http://www.survivingourblessings.com/

http://www.mamaneedscoffee.com/ (See blog on nüüd uue pikema nimega, kuid vana toimib jätkuvalt edukalt. Sealt vaata postituste sarja http://www.catholicnewsagency.com/mamaneedscoffee/2014/10/catholics-do-what-31-days-to-understanding-the-catholic-churchs-teachings-on-sex-and-marriage/)

Baby Jesus Church Donation Flickr Photo Sharing

Pildi allikas

Saja raamatu aasta kokkuvõte

Eelmisel suvel otsustasin, et järgneva 12 kuu jooksul loen läbi 100 raamatut ja panen kõik kirja. Sellest on nüüd veidi rohkem kui 12 kuud möödas ja hetkel olen kirjade järgi raamatu juures nr 99. Tegelikult juhtus nii, et aegajalt ununes loetu ülesmärkimine, plaanitud sisukokkuvõtetest rääkimata. Üle paari kuu nimekirja taastada püüdes jäi ilmselt nii mõnigi pealkiri unustusse. Võib oletada ja loota, et need ei olnud siis eriti pikaaegset meenutamist väärivad lugemised. Teadlikult püüdsin võimalikult palju lugeda ainult esimesel paaril kuul, hiljem lugesin nagu tahtmist ja aega muude tegemiste kõrvalt oli. Sellest tulenevalt on ka esimeste kuude nimekirjad kõige priskemad. Nii mõnigi raamat jäi esimesel paaril kuul pooleli, sest püüdsin korraga liiga paljusid lugeda ja kuulata (audioraamatutena aadressilt http://booksshouldbefree.com) ning mitu jätsin pooleli kuna ei meeldinud või haakunud minuga. Kuna ma kirja pandud reegleid hiljem üle ei lugenud, unustasin filme arvestada. Neid vaatasin küll ka periooditi päris palju.

Järgnevalt pisike statistika ja parema loetu soovitused.

Kuude kaupa loetud:
augustis 2013: 12 raamatut + 2 pikka artiklit (+ alustatud 10 nimetust, mida ei ole lõpetanud)
septembris: 8 (+ alustatud 1)
oktoobris: 3 (ning märge “ja muid raamatuid”)
novembris-detsembris: 6
jaanuaris: 7
veebruaris: 14
märtsis: 7
aprillis-juunis: 14
juulis: 13
augustis: 2 (neist teine on hetkel lugemisel)

Soovitused:
*lastele ja hingelt noortele:
Elizabeth Goudge, The Little White Horse
Louisa May Alcott, Eight Cousins
Louisa May Alcott, Rose in Bloom (eelmise järg)
Louisa May Alcott, An Old-Fashioned Girl (eraldi, neist kolmest parim)
The Worst/Best Christmas Pageant Ever

*koduloojatele:
Edith Schaeffer, The Hidden Art of Homemaking

*käsitöö armastajatele:
Ann Budd, Sokikudumise meistriklass (väga hea ja põhjalik raamat paljude uute sokikudumise oskuste õpetustega. Õppisin selle abil sokki varbast alustama:)
Kärt Summatavet, Kihnu Roosi käsitöökogu. Minu ajalugu
Anu Kabur, Anu Pink, Mai Meriste, Meite Muhu mustrid
Mind tabas sel suvel mustrite ümber joonistamise vaimustus ja viimased kaks on selleks väga head allikad.

*kokkajatele:
Mari-Liis Ilover, Maitsev
Sille Poola, Toortoidu A ja O
Olivia Newton-John, Livwise
Natalie Savona, Köögipsühholoog (lugesin juba ei tea, mitmendat korda. Juba selle piltide vaatamine mõjub tasakaalustavalt, toitude valmistamisest ja üldjuhiste järgimisest rääkimata)

*ettevõtjatele:
Steven Pressfield, Turning Pro
Denise Duffield-Thomas, Lucky Bitch
Denise Duffield-Thomas, Get Rich, Lucky Bitch (nimele vaatamata on need tegelikult väga sõbralikud ja asjalikud raamatud. Autor tegutseb aadressil http://luckybitch.com, kust saab tasuta paar peatükki ja muid materjale omale tellida. Tema omanimeline FB leht on ka väga aktiivne ja tore koht)
Robin Sharma, Juht ilma tiitlita

*mõtisklejatele:
Suzanne Woods Fisher, Amish Peace: Simple Wisdom for A Complicated World
Florence Scovel Shinn, Mäng nimega elu (soovitan ainult originaalteksti raamatu lõpus. Suurem osa raamatust on uuendaja püüd täiendada algteksti nii, et see sobiks kõigile mõeldavatele ja mõeldamatutele sihtgruppidele ning kokku ei saa midagi mõistlikku)
Og Mandino, The Choice
Art ja Laraine Bennett, The Temperament God Gave You (siiani kõige põhjalikum ja praktilisem tekst, mida ma temperamenditüüpidest lugenud olen. Kuigi mul poleks midagi selle vastu, kui oleks iga tüübi näidete osas veel põhjalikum. Raamatu lõpus on ainus test, mis mul selgelt eristuvad tulemused on andnud – teiste, lühemate testidega olen enamasti saanud 3 tüübile enam-vähem ühepalju punkte. Nüüd käin ringi ja jaotan inimesi enda ümber tüüpidesse:)
Dale Ahlquist, Common Sense 101. Lessons from G. K. Chesterton – see on hetkel lugemisel.

Lugesin selle ettevõtmise alguses läbi kõik Harry Pottery osad, mida olin siiani vältinud kuna pidasin neid mõttetuks ja nõmedaks ning leidsin juba esimese osa alguses, et olin neid täiesti valesti hinnanud. Raamatud on palju paremad kui filmid. Nende nautimine eeldab mõningast tausta varem õudus- ja kriminaalromaanide lugemisel (mida ma lapsena tegin ohtralt, täiskasvanuna enam mitte). Ilma sellise taustata võib küll kõik väga arusaamatult imelik tunduda. Mulle meeldisid.

Jätkan ka sel aastal loetu kirjapanemist ning püüdlen selle poole, et järgmise augusti alguseks oleks 100 nimetust kirjas ja et need oleks vähemalt valdavas enamuses ka tagantjärele hinnates väärtuslik lugemine olnud.

***

Kolin septembris Tallinnasse. Sündida soovivad mitmed uued ettevõtmised. Kui Sul on mingid tegemised, milles oleks tore koostööd teha, siis võta ühendust ivooglaid(at)gmail.com. Ühtlasi, kui Sul on mulle väikest hubast soodsat heas korras korterit üürile pakkuda, siis võta samuti ühendust. Korteri juures on oluline, et mu kass oleks ka teretulnud. Ja et ei oleks kõrgemal kui 3. korrusel.