Esileht » Muljed ja mõlgutused » Lugemisaasta 2015-2016 ja kõrvalepõige veini juurde

Lugemisaasta 2015-2016 ja kõrvalepõige veini juurde

Sel lugemisaastal lugesin 158 raamatut.

 

Väike statistika sellest aastast ja soovitusi.

september 21

oktoober 16

november 22

detsember 22

jaanuar 2

veebruar 7

märts 7

aprill 18

mai 18

juuni 11

juuli 6

august 8

Kohe näha, et kerged juturaamatud lähevad palju kiiremini ja suuremas mahus kui aimekirjandus:) Suvel kudusin telgedel vaipu, sellest tuleb väiksem arv loetud raamatuid. Miks talvel numbrid väikesed olid, ei oska enam öelda.

Soovitused

Olen sel aastal loetust juba kaks korda kirjutanud ja varasemat kordama ei hakka:

Tänapäevasest ilukirjandusest

2015 sügistalve parimad lugemised

Juturaamatud

 

*Avastasin sel aastal enda jaoks veel ühe uue toreda autori: Adriana Trigiani. Temalt lugesin sarja kolm esimest osa: Big Stone Gap, Big Cherry Holler ja Milk Glass Moon. Sooja huumoriga romantiline lugu ühe Virginia pisilinna elust. Esimesest osast on film ka tehtud. Vaatasin youtube`is tutvustust ja otsustasin, et minust jääb see vaatamata. Kuigi raamatu autor oli ise filmi tegemise juures, jäi mulje, et minu arusaam raamatu tegelastest läheb filmi loojate omast oluliselt lahku ja mulle meeldib enda tunnetus rohkem.  Võibolla lihtsalt ongi nii, et raamatust lugedes on võimalik asju pehmemalt tõlgendada ja ekraanil karjuvad detailid, mida kirja pole pandud, kuigi ehk autor võis isegi nii mõelda. Ja raamatus on võimalik üle libiseda kohtadest, mida filmis on ehk otsustatud rõhutada. Trigiani raamatud sarnanevad Graeme Simsioni Rosie raamatutega selle poolest, et neis on palju veidraid tegelasi ja sündmusi, mille sisaldusega raamatuid muidu ei loe, kuid peategelane moodustab enda ümber toimuvaga nii suure kontrasti ja kõik on suudetud kuidagi nii soojalt ja humoorikalt edasi anda, et kokkuvõttes jääb hea tunne. Väga kirju seltskond on mõlemal autoril tabatud ja kohati usutavuse piirini võimendatud.

*Victoria Hislop, The Last Dance and Other Stories – pildikesi Kreeka elu pahupoolelt, kreeklaste iseloomuvigadest. Mulle meeldib tema lihtne jutustamise stiil.

*Elizabeth Goudge, Eliot Family Trilogy ( Bird in the Tree, Pilgrim`s Inn, The Heart of the Family) – esimese osa esimese peatüki lugemine venis kaua, alustasin mitu korda ja jätsin pooleli. Teisest peatükist alates vaimustav, kaasahaarav, lihtsasti loetav, sügavalt kodu teemadel. Esimene osa parem kui järgmised, kuid kõik head.

Lasteraamatud

*Laste autoritest lugesin mitu raamatut Edith Nesbitilt ja Madonnalt.

*Georgia Byng, Molly Mooni hämmastav hüpnoosiraamat – lõbus ja kaasahaarav, kuid palju vandumist. Lastele ma seda ei soovitaks, lapsemeelsetele noortele küll.

*Walter R. Brooks, Detektiiv Freddy – taluloomade seiklustest

*Lewis Carroll, Through the Looking-Glass And What Alice Found There

*Kristel Lempu, Mõisa aias hõisata

*Henno Käo, Kui mind üldse olemas ei oleks

Sellest sügisest pedagoogikat õppima asununa on mul praegu Eesti lastekirjanduse kursus käsil. Järgmises ülevaates on palju soovitada:)

 

Kodu ja pere

Sally ja Sarah Clarkson, The Life-Giving Home. Creating a Place of Belonging and Becoming – nauditav lugemine. Mõtisklused, mitte käsiraamat

*Rahima Baldwin Dancy, You Are Your Child`s First Teacher. What parents can do with and for their children from birth to age six – väga hea tutvustus waldorfkasvatusele

*Christine Gross-Loh, The Diaper-Free Baby

 

Käsitöö

*Juliet Bernard, Kudumise meistriklass – väga hea!

Tervis

*Lynne Robinson ja Caroline Brien, The Perfect Body the Pilates Way – super käsiraamat algajale

Usuelu

*Timothy Keller, Jumala olemasolu põhjendus. Uskumisest skeptitsismi ajastul – hea raamat, kuid tõlkides on muudetud autori kirjastiili

*Timothy Keller, Pillav Jumal. Kristluse tuuma otsimas – hea, parem tõlge

 

Memuaarid

*John Grogan, Marley and Me. Life and Love with the World`s Worst Dog – armas ja humoorikas. Samanimelise filmi aluseks olnud lugu. Film on ka tore.

*Susan Loomis, On Rue Tatin – memuaar Prantsusmaale kolinud naiselt koos huvitavate retseptidega

 

Toit

*Kahvliahvi kokaraamat – superhea, paljude kodukokkade retseptid

*Kodukirja parimad palad

*Gary Rhodes, Keeping It Simple

*The Essential Mediterranean Cookbook – palju huvitavaid retsepte Vahemeremaadest

*At home on the range. A cookbook presented by Elizabeth Gilbert. By her great-grandmother Margaret Yardley Potter – vaimukas kokaraamat

*Jamie Oliver, Jamie`s Kitchen

*Amy Scherber ja Toy Kim Dupree, Amy`s Bread – super!

*Daphne Miller, The Jungle Effect – erinevate piirkondade traditsioonilisest toitumisest ja tervisest. Kreeta peatükis head retseptid.

*T. Colin Campbell, Whole. Rethinking the Science of Nutrition – taimetoidu kasulikkusest tervisele ja kuidas seda teadmist tööstustes eiratakse.

***

Otsustasin sel kevadsuvel, et hakkan veini tarbima. Ma ei ole kunagi alkoholi tarbinud ja alkoholiga valmistatud toite olen samuti üldiselt vältinud, kui olen teadnud. Nüüd mõtlesin, et toidu valmistamisel võiks vahel kasutada. Näiteks trühvlites, hautistes, kastmetes jne. Nagu mul ikka kombeks millegi uue õppimisel, alustasin enda harimisega. Lugesin raamatuid ja netiartikleid, vaatasin videosid, rääkisin inimestega, vaatasin poodides veiniriiuleid. Raamatutest lugesin järgnevaid:

*Kadri Kroon, Urvo Ugandi, Andrus Laaniste, Vein ja toit

*Michel Roux, Jr, Matching Food And Wine. Classic and Not So Classic Combinations

*Andrew Jefford, Veinikursus

ja veel midagi, mis kirja ei saanud.

Vahepeal võttis veini teemal netis surfamine üsna palju aega. Väga huvitav oli ja hakkasin ennast juba natuke algaja eksperdina tundma. Üsna kiiresti hakkas tunduma, et võiks ju veini juua ka, mitte ainult toiduvalmistamisel kasutada. Tekkis hirm, et kuna ma sellele nii palju mõtlen, siis äkki mul on oht alkoholismi kujunemiseks.

Kuigi kõige selle uurimise kõrval ma ei olnud reaalselt veini tarbimiseni veel jõudnud. Toiduvalmistamisel kasutamise suhtes tundus, et pudelid on liiga suured ja suurem osa läheks raisku, sest nii sageli ma seda ka ei kasutaks ja ära joomist ette ei võtaks. Ühe toidu hind tõuseks üsna kõrgeks, mistõttu lükkasin katsetamist edasi. Ja ei ole siiani selleni jõudnud.

See-eest veini joomiseks on suvel koosviibimistel mitu korda võimalusi avanenud. Praeguseks olen proovinud 6 veini, sh 1 alkoholivaba, 2 valget, 3 punast. Sh kolm neist ühe õhtu jooksul.  Lähenesin teadlikult märkmikuga, panin kõik nimed, maad, protsendid, sisaldused koos oma kommentaariga kirja. Üldine järeldus: alkoholismi oht on null. Isegi tugevalt veega lahjendatult, mis parandas ühe punase veini tarbitavust ja lisaks veele ka mahlaga segatult, mis parandas ühe valge veini tarbitavust, ei ole vein minu hinnangul põhimõtteliselt joodav. Meie veesüsteem ei ole nii hullus olukorras, et vee joodavaks tegemiseks oleks vaja seda alkoholiga segada.  Mistõttu minust veinitarbijat vähemalt joomise osas siiski ei saa:)

Kuumutatud toitudes veini kasutamiseks ma ei ole veel lootust kaotanud. Eks see selgub katsetades, kui ma ükskord selleni jõuan:)

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s