Laupäeva õhtul sülearvutit kasutades märkasin, et aku tühjeneb, kuigi laadija on taga. Mõtlesin, et ajutine viga ja kasutasin edasi kuni aku päris tühjaks sai. Järgmisel päeval akulaadija ikka eluvaimu sisse ei võtnud. Proovisin teises toas ja köögis ka. Laes tuli põleb, telekas töötab, järelikult elekter ära ei ole ja laadija on lihtsalt teenistuse üles öelnud. Kurvastasin, et juba teine laadija arvuti nelja eluaasta jooksul katki läinud ja jälle vaja uus osta. Ja veel ilma igasuguse hoiatuseta, eelmine laadija vähemalt tujutses enne lõplikku otsa kuu aega, aegajalt siiski töötades. Esmaspäeval proovisin igaks juhuks veel, ei läinud tööle. Mõtlesin, et tuleb enne uue soetamise võimalust minna laadijat laenama, et saaks vajalikud asjad arvutis tehtud, kuid esmaspäeval oli nii palju tegemist, et ei jõudnud selleni. Täna hommikul mõtlesin, et kõigepealt koristan natuke ja siis uurin, kas on üldse sellist laadijat kellelgi laenata. Aga tolmuimeja ei läinud tööle ja oh seda rõõmu, laualamp ka ei põlenud. Tekkis kohe lootus, et ikka seinas on viga, mitte laadijas. Viisin siis arvuti teisele korrusele ja elu tuli masinasse tagasi:) Kuidagi on esimesel korrusel 4/5 ruumidest stepslitega midagi juhtunud, ühes toas (kus telekas on), mitte ja ülal ka mitte. Samas köögis, kus proovitud stepsel ei toiminud, teise kohta ühendatud pesumasin hommikul töötas. Lasin nüüd uurida seda asja ja selgus, et elektrikapis oli üks nupp välja lükatud:) Ja 2,5 arvutivaba päevaga ei kukkunudki maailm kokku. Isegi postkasti tekkinud kirjade laviinist suurema osa sai avamata ära kustutada.
Kodutee 