See on esimene aasta, mil mul on plaanis paastuaega tähistada.
Minu jaoks on siiani segaseks jäänud ajutiselt millestki loobumise mõistlikkus lihtsalt enda piiramise mõttes. Pigem olen arvanud, et kui on tahtmine millestki loobuda, siis juba täielikult ja alatiseks või kui midagi piirata, siis aastaringselt vähendades, nii et sellest ikka pikaajaliselt kasu oleks.
Kendra definitsiooni lugedes aga leidsin, et paastuaeg on igati praktiline, katsetamaks asju, mida seejärel püsivalt oma ellu integreerida või millest püsivalt loobuda. Tema peres on paast aeg, mil loobutakse osadest asjadest ja lisatakse teisi, et näha, kas miski sellest aitab paremini elada ja kui aitab, siis saab need oma ellu integreerida.
Paastuaeg on sel aastal 5. märtsist kuni 19. aprillini. Paast on liikuv periood, igal kevadel veidi erineval ajal. Viimane päev enne paastu on vastlapäev, mis sel aastal ilmselt liulaskmist ei võimalda. Traditsiooniliselt on paast tähistanud aega, mil lehmad ei anna piima ja kanad ei mune ning seepärast on pidanud toidu osas paastuma. Paastule järgneb lihavõtteperiood, mil priisatakse värskete piimatoitude ja munadega ja sellele mõtlemine on vahel andnud motivatsiooni paastuda. Minul jääb priiskamise osa ära kuna piimatooteid ma enamasti väldin.
Paastu mõiste on laienenud kõigele mõeldavale ja mõeldamatule, millest saab loobuda ja vähemal määral, mida lisada.
All on 12 harjumust, mida ma kavatsen sel paastuajal järele proovida ja nende toimimisel seejärel püsivalt omandada. Üleöö 12 uue harjumuse rakendamine oleks kindel viis garanteerida, et mitte ükski neist toimima ei hakka, seepärast harjutan tasapisi juba praegu.
1. Olen igal hommikul kell 8 riides ja päevaks valmis.
Küll on hea, et paastuaeg ei ole jaanuaris.
2. Söön vähemalt kaks korda päevas gluteenivaba vegan toitu.
Hommikusöök on mul niikuinii enamasti vegan ja suurem osa kogu toidust gluteenivaba. Nende osakaalu suurendamine tähendab rohkem planeerimist ja kodus küpsetiste regulaarselt mitmeks päevaks ette valmistamist, et oleks alati kaasa võtta ja ei tekiks kiusatust väljas olles midagi osta. Samuti teadlikult märkamist, millised harjumuspärased toidud on juba vegan ja milliseid lihtsalt valmivaid uusi võimalusi proovida. Jagan kindlasti blogis retsepte.
3. Söön iga päev värsket salatit.
4. Pean iga päev tänupäevikut.
Seda hakkasin pidama juba mitu aastat tagasi, kuid viimasel ajal on unarusse jäänud.
5. Pean iga päev hommikupäevikut.
Loovuse avamiseks kirjutamisel kirjutan iga päev 3 lk kõigest, mis pähe tuleb. Soovitab Julia Cameron raamatus The Artist`s Way.
6. Võimlen iga päev vähemalt 15 minutit.
Samuti vana harjumus, mis on unarusse jäänud.
7. Joon iga päev vähemalt 1L vedelikku.
Püüdsin juua iga päev 1,5L, aga sellega ma ei harjunud.
8. Alustan iga päeva küsimusega, kuidas saan täna kõige paremini inimesi aidata.
9. Olen lahke olukordades, kus tavaliselt ärritun.
10. Vähemalt 12 päeva kogu paastuajast ei kasuta üldse arvutit.
Ma ei ole veel otsustanud, kas see tähendab arvutivabu nädalavahetusi või üksikuid pikemaid perioode.
Minu töö on valdavalt arvutis ja praegu on just periood, mil pakatan inspiratsioonist, mida teistega jagada ning omandan uusi oskusi samuti arvutis.
Mõni kuu tagasi arvasin, et sel aastal loobun paastuajaks Facebookist. Sest tegelikult ma tahtsin FB-st päriselt loobuda, aga ei julgenud, kartsin, et siis olen nagu maailmast ära lõigatud. Aga kui ma sain üle sellest appi-ma-ei-jõua-kõike-jälgida-äkki-ma-jään-millestki-olulisest-ilma-paanikast ja hakkasin tajuma, et kui ma vaatan üle ainult oma esilehe ülaossa jõudvad uuendused ja paar põhigruppi ja eraldi listi kogutud lemmikinimeste tegevuse, siis jõuab minuni täpselt see, mis jõudma peab ja ma ei ole mitte millestki ilma jäänud. Pärast sõbralisti jagamist alalistideks (lähedased ja erinevad huvigrupid) ning paari inimese blokeerimist (keda ei raatsi kustutada, aga pidevalt jälgida ka ei taha), on mu FB seinal varasema ärevust tekitava üldise info ülekülluse ja kohati soovimatu info asemel rahu, rõõm, inspiratsioon ja metsikult head nõuanded oma elu ja tegevuse parandamiseks. Ja ma olen viimaks aru saanud, et ajaraisk ja närvikulu ei tule mitte Facebooki kasutamisest, vaid sellest, kuidas Facebooki kasutatakse ja kellega ennast seal ümbritsetakse. Mulle meeldivad inimesed, kelle elust killud minu seinale jõuavad ja ma usaldan, et isegi, kui ma ise ühtegi uudistekanalit ei jälgi (mida ma siiski vahel harva veel teen), jõuavad kõik vajalikud artiklid ja muu oluline päevakajaline teave FB kaudu läbi teiste filtrite minuni. Olen FB kaudu leidnud väga häid autoreid, kelle raamatuid ja uudiskirju lugeda ja kellelt õppida ning saan ise FB abil oma leide ja tähelepanekuid jagada nendega, kes neid soovivad. Arvutiekraani ees olemist on siiski minu jaoks liiga palju ja selle vähendamiseks võtan nüüd arvutivabu perioode, mis tähendab, et on vaja rohkem oma jagamisi planeerida ja automaatselt ajastada.
11. Kasutan arvutit kõige rohkem 2 korda päevas, vähemalt pooltel päevadel mitte üle 1 korra.
Praegugi on päevi, mil ma ei kasuta arvutit üle 2 korra päevas, kuid neid võiks ikka palju rohkem olla. See tähendab jälle rohkem planeerimist ja tegevuste koondamist.
12. Telekat ei vaata rohkem kui 3 korda kogu perioodil kokku.
See sisaldab ka külas olles vaatamisi.
Kuidas teie olete paastuaega tähistanud ja kuidas kavatsete sel aastal tähistada?