Esileht » Kööginurgake » Esimene kodune piparkoogitainas

Esimene kodune piparkoogitainas

Vaata ka hilisemaid hästi õnnestunud piparkoogitaina tegusid:
https://looduskodu.wordpress.com/2014/12/05/piparkoogitaigen-kookosrasvaga/
https://looduskodu.wordpress.com/2014/11/29/gluteenivaba-piparkoogitaigen-ja-pakapikk-koogis/

***

Otsisin ajaloo hämarusest (st metsapoolejuttude arhiivist) üles oma elu esimese piparkoogitainateo kirjelduse. Aasta siis oli 2005. Tõe huvides tuleb märkida, et siiani ka ainsa kuna pärast sellist elamust pole ma päris piparkoogitainategu enam ette võtnud. Küllap ma varsti toibun ja teine kord tuleb kindlasti palju paremini välja. Aga nõrganärvilistel ja küpsetamises algajatel soovitan algusest peale ise valmistatud jõuluküpsiste tegemist alustada millegi lihtsamaga. Näiteks nende imeheade jõuluküpsistega .

***

Ma tegin ka ükspäev piparkoogitainast. Hakkasin tegema Madli toodud retsepti järgi, aga välja kukkus natuke teisiti:)

Kõigepealt panin suurde kastrulisse silma järgi umbes 300g Billingtoni Dark Muscovado suhkrut. Kuna ma lugesin retseptist “võib” asemel “või”, siis ma seda ei kõrvetanud. Lisasin vaheldumisi ja pidevalt segades umbes kilo tavalist Euroliidu eelset suhkrut (viimase jäägi sellest) ja umbes pool liitrit kuuma keedetud vett. Panin kastruli pliidile ja mõtlesin, et keedan 10 min. Kaalusin veel maitseainete suhkrule lisamist, aga loobusin, sest olin eelmisel päeval maitseaineveski ostnud ja seda oli ka ju vaja proovida. Keemaminek võttis hirmus kaua aega, ilmselt segu kuumenes pliidil umbes 10 min. Selle aja jooksul ma segasin teda enda arvates üsna sageli. Siis ta läks lõpuks keema ka ja kees kohe põhjalikult üle ääre, mistõttu ma ei võimaldanud tal rohkem keeda. Tõstsin kastruli pliidilt ära ja jooksin umbes 5 min ähmis mööda maja ringi ning üritasin kinnikleebitud aknaid lahti saada, sest paks toss ajas kurgu kipitama ja naabri tita ärkas suure nutuga üles. Köögiakent avada ei õnnestunud, tegin välisukse lahti. Õnneks suhkur kõrbema ei läinud.

Panin suhkru kuumutamise ajal ühte kaussi valmis pool kilo nisu lihtjahu ja pool kilo speltanisu lihtjahu ning teise kaussi 1kg Veski-Mati suurepärast nisujahu küpsetamiseks. Lisasin maitseained kohe jahule, vaheldumisi kumbagi kaussi. Kasutasin terve 40 g paki ökopoe piparkoogimaitseainet ja umbes 3/4 purki Santa Maria kaneeli. Ingveripulbrit panin natukesekene, aga seda sai kogemata natuke rohkem kui natukene. Uue pipraveskiga jahvatasin kõigepealt pipart, siis võtsin pipra välja ja jahvatasin 6-7 tera vürtsi ning seejärel 6-7 tera nelki. Eks neile jäi ka natuke pipart külge:) Kardemoni panin tõesti ainult natukesekene. Ja siis veel natuke 🙂
Kõik maitseained peale piparkoogimaitseaine olid Santa Maria omad. Pipar oli Latplanta, see oli veski sees.
2tl sidrunhapet ja 4tl soodat ka (tavalisest poest). Sidrunhape oli ka Latplanta oma.
Sukaati olin ka varunud tavalisest poest, aga selle ma unustasin esialgu ära ringijooksmisega. Millalgi lisasin terve karbi sukaati, aga ei mäleta, millal.

Lisasin siirupile 2 pakki Saaremaa võid ja umbes kolmveerand pakki tavalise poe taluvõid. Liigutasin neid siirupis rahuldustundega ja imetlesin, kuidas terved võipakid järjest väiksemaks jäävad. Kui või oli täiesti sulanud, lisasin umbes 300g tavalise poe hapukoort. See arvas heaks tükiliseks jääda, segamine ei aidanud. Siis lisasin 6 varem lahtiklopitud munakollast ja segasin veel.
Opereerides kastruli ja kolme kausiga ühendasin jahusegud ja vedela osa. Väga vedel tainas jäi. Seda juhtub minuga iga kord, kui ma retsepti järgi mõnda kooki teen. ALATI pean ma jahu juurde panema. Kokkuvõttes läks taignasse veel pool kilo nisu lihtjahu, speltanisu lihtjahu niipalju, et kilose paki põhja veel järgmiseks korraks maitseks midagi jäi ja tublisti Veski-Mati jahu ka. Lõpuks olin saavutanud enamvähem rahuldava konsistentsiga taigna, mida oli isegi võimalik sõtkuda.
Kogusin taigna kaussidest ja kastrulist lauale. Nii palju piparkoogitainast ei olnud mina oma elus enne korraga näinud. Pätsiks lükatuna oli kogus mõnekuuse turskemat sorti lapse suurune.
Pakkusin naabritele tainast, aga üks leidis, et tema pole üldse küpsetaja ja teine, et tema see aasta ise ei tee. Jagasin siis taigna eeldatava ühepäevase küpsetuskoguse järgi väikestesse kilekottidesse ja panin külmkappi. Ühe portsu küpsetasin kohe ära ka. Taigna välimuse järgi arvasin, et ega seda rullida ei õnnestu, aga siiski õnnestus üllatavalt hästi. Küpsetasin natuke alla 200 kraadi juures 10 min. Piparkoogid tulid haledalt heledad ja alguses olin pettunud, aga pärast hakkasid täitsa maitsema. Ema ka kiitis, et välimuse kohta maitsevad väga hästi.

Järgmisel päeval ma ei küpsetanud, tainas seisis külmkapis. Eile võtsin ühe paki välja ja lootsin, et ehk nüüd on nii kenasti rullitav nagu poetainas. Välja nägi küll kena. Läbi kilekoti. Tegelikult oli tainas nii kõva, et murdsin sellest väikseid tükke ja muljusin sõrmede vahel laiali plaadile panemiseks. Küpsetasin täpselt ja nõks üle 200 kraadi juures 12-15 min. Esimene plaaditäis tulid kenad väikesed pruunid õhukesed piparkoogid. Just sellised nagu mulle meeldivad:) Järgmiste plaatide jaoks murdsin tükikaupa tainast ja rullisin need tükid laiali. Siis tulid kenad suured pruunid õhukesed piparkoogid.

Ühest pakist taignast sai kolm väikest plaaditäit piparkooke. Kaks pakki tegin ära, kolm on veel alles. Nii et ma ei tea, mitu kilo see kokku teeb. 1-2 pakki võin loovutada ka kui keegi soovib.

***

Algset retsepti kahjuks ei õnnestunud enam leida.

Millise retsepti järgi teie olete piparkoogitainast teinud ja kuidas on välja tulnud?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s