Esileht » Lihtsalt rõõm » Ajast ja ruumist

Ajast ja ruumist

Kui ma veidi üle nelja aasta tagasi blogi pidamist alustasin, lootsin, et sellest saab helge koht. Tahtsin luua sellist ruumi, kuhu lugeja tuleb rõõmuga, istub sooja teega tunnikese, loeb erinevaid postitusi, elab kaasa, leiab inspiratsiooni. Unustab selleks tunniks oma mured ja igapäevaelu häirivad detailid. Pärast lugemise lõpetamist tunneb ennast optimistlikumalt ja rohkem valmis enda unistusi teoks tegema, võtma ette asju, mis enne paistsid kaugete ähmaste võimalustena. Ja arvuti tagant lahkudes märkab enda ümber rohkem ilusat.

Mulle endale tundub vanu postitusi tagantjärgi lugedes küll, et suures osas see on sellise potentsiaaliga koht. Olen siia kirjutanud teadlikult ainult positiivse tooniga tekste ja vältinud blogi ja lugejate peade kasutamist prügikastina, kuhu oma stresse välja valada. Need vähesed ärritunud kirjad, mis siia jõudnud on, olen hiljem kustutanud. Samuti olen raskustest kirjutanud peamiselt pärast nende läbitöötamist, et lugejal sest kulutatud ajast kasu ka oleks. Nii on blogi pidamine olnud ka (pigem ilmselt siiski eelkõige) mu enda jaoks esimeses lõigus kirjeldatud kohaks, kus hajali mõtteid kokku koguda ja ülesehitavasse vormi seada, läbi kirjutamise kaudu jäädvustada sooje kogemusi ning lasta negatiivsusel unustusse vajuda.

Samas olen üldise positiivse tooni hoidmise huvides vältinud iga teemat, mis võib potentsiaalselt lugejate hulgas tüli tekitada või kellegi ärrituse taluvuse päevanormi ületada. Tõenäoliselt sellega seoses on blogi üldmuljet nimetatud leebeks. Tegelikult on see blog konkurentsitult kõige leebem valik minu kirjalikust eneseväljendusest. Kuigi mul on üsna madal lahkhelide taluvuse lävi, ei ole ma kõik-on-ok-tüüpi inimene.

Samuti olen vältinud piiramatult avatud blogis, kust igaüks võib juhuslikult läbi jalutada (mis on hea, sest nii on võimalus see blog leida, siia tagasi tulla ja inspiratsiooni saada), isiklikumate teemade sügavamat käsitlemist. Leian, et juhuslike möödakäijate asi ei ole kellegi sügavalt isiklikesse asjadesse pilku heita ja minul ei ole ka õigust nende tähelepanuvälja oma eraasjadega risustada.
Samas usun ühele korralikule blogipidajale kohaselt minagi, et minu (paber-)päevikud on täis väärt mõttevälgatusi ja analüüse, millest võiks kellelgi veel abi olla. Ja et mul on palju öelda ja jagada, mida ei ole vaja lugeda neil, kes juhuslikult siia satuvad ja minu vaadetega üldse ei haaku või kes käivad siin ainult aegajalt positiivset energiat kogumas, kuid mis võib teadlikult lugeda ja oluliste detailide oma elule kohendada otsustanute jaoks uueks alguseks või hüppelauaks osutuda.

Olen ka tundnud vajadust oma kirjutamiste, jagamiste ja tegemiste kokku koondamise järele. Kõik mu kirjutamise väljundid on olnud mu enda jaoks tohutult rõõmu toovad ja kasvada aitavad. Kirjutamine on minu jaoks mõtlemise vorm, mis loob järgmise hetke reaalsust ja annab energiat. Esimest e-kursust korraldades tajusin, et selline ongi mu unistuste töö. Kirjutamine on minu jaoks eluliselt oluline ja kui parajasti blogis või artiklite ilmumises pikem paus on, siis see ei tähenda, et ma ei kirjuta. See tähendab, et kirjutan mujal: erakirjades, koolitöödes, paberpäevikus, mõnes listis… Tunnen, et jagades oma mõtteid killuke siia, teine sinna, igal pool ainult osaliselt kattuvad ja kohati teadmata huvi tasemega lugejad ja võibolla oleks just seda vaja viidata kellelegi mõnes teises grupis, jookseb aeg liiga kiiresti käest, ilma et kokkuvõttes teeksin seda, mida oluliseks pean.

Seepärast loongi Kodutee aasta. Kodutee aasta on kõigile, kes soovivad osaleda mu e-kursustel ning saada muid materjale, mida aasta jooksul loon. Lisaks e-kursustele ja eraldiseisvatele tekstidele on seal võimalus osaleda ja tõstatada arutelusid paljudel teemadel ning leida pikaajalist tuge kursustel õpitu praktilises rakendamises. Kindlasti ei jaga ma seal kogu oma paberpäevikute sisu ega erakirju ja ei hakka ka sealset ruumi prügikastina kasutama. Käsitletavaid teemasid puudutavaid väljavõtteid päevikutest jagan küll. Näiteks Naiselikkuse kursuse alguses jagan ettevalmistava ülesande juures (mis on soovitav teha enne kursuse algust) ka oma mõned aastad tagasi kirjutatud kujutlust naisest, kes ma olla soovin ja kelleks juba kujunemas olen, kuigi palju on veel minna. Ning ka, mida ma selleks teinud olen ja teen, et selliseks kasvada. Blogis või mujal avalikus ruumis ma seda ei jagaks, sest see on isiklik.

Kui Sa oled selle postituse siiamaani läbi lugenud, siis on juba lootust, et Kodutee aasta võib Sulle huvi pakkuda:) Kui mu blogi postituste sisu, artiklid, kursused, e-raamat, muud tegemised või Kodutee aasta kirjeldus Sinuga resoneeruvad, siis võta ühendust ivooglaid@gmail.com. On viimane aeg tuttavaks saada või tutvust süvendada:)

Kui Sind huvitab, mida varasematel kursustel osalenud on arvanud, loe siit pakkumiste alt.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s