Esileht » Koduloomine » Ökoelu » Amishid 2 osa

Amishid 2 osa

 

See on nüüd teine ja praeguseks viimane osa, pikk-pikk:)

Tänased märksõnad on perekond, haridus, töö, perehooldus ja amishite sotsiaalne kuvand. Suur osa käsitletust puudutab kõiki amishite alagruppe, osa ainult Vana Korra Amisheid.

Esimest osa loe siin.

Vahepõikena lühitutvustus ka teise kahe suurema amishite nö suunaga.

*** Üleminekugrupp – kohanevad ühiskonna ja keskkonna muutustega ajas. Neil on samad väärtused ja aluspõhimõtted, mis traditsioonilistel, kuid nad on avatumad väljapoole. Neil on eraldi hooned jumalateenistusteks (traditsioonilised peavad teenistusi ainult kodus, kui majja ei mahu, siis küünis), mis võimaldab kogukondadel suuremaks kasvada. Nad on tolerantsemad liikmete usuliste kogemuste suhtes ning neil on suurem valik haridus- ja töövõimalusi.

1877 eraldusid Vana Korra Amishitest Amish Mennoniidid, 1966 Uue Korra (New Order) Amishid.

*** Transformatsioonilised – soovivad mõjutada ühiskonda väljaspool. Osalevad aktiivselt kriisiabiprogrammides üle maailma, evangeliseerivad, hindavad kõrgharidust, neil on suured kirikud massidele, palkavad õppinud kirikuõpetajaid, kasutavad laialdaselt tehnoloogiat, tunnistavad individualismi, osalevad poliitikas sotsiaalse õigluse kaitseks ja lahkarvamustes vahendajaks olles. Juurtega sideme tunnetamiseks liiklevad nad aegajalt hobuvankriga.

Algselt olid kõik anababtistid aktiivsed evangeliseerijad, kuid see tõi neile tagakiusamist, sh elusalt tules põletamist, mistõttu usujuhid keelasid evangeliseerimise ära. Tänapäeval on amishid pigem omaettehoidvad ja lokaalsed, kuid mennoniidid evangeliseerivad ja on seetõttu levinud üle maailma.  Aluspõhimõtetelt on amishid ja mennoniidid nagu sama rühm, erinevused on praktikates. Mennoniidid on üldiselt liberaalsemad kui amishid.  Tänaval saab Vana Korra Amisheid, Vana Korra Mennoniite ja Vana Korra Amishite hulgast värskelt ära evangeelsete kristlaste hulka meelitatuid eristada naiste riietuse järgi: Vana Korra Amishid kannavad tumedast ühevärvilisest kangast kleiti ja selle peal musta pihikut või põlle ning peas spetsiifilise lõikega valget tanu. Vana Korra Mennoniidid kannavad peene lillemustriga kleiti ja evangeelses kirikus käivad Vana Korra Amishid on tanu vahetanud väikse valge rätiku vastu. Mehed on kõik mustades ülikondades ja kahjuks pean tunnistama, et neil ma vahet ei tee.   Vana Korra Amishi abielus meestel on suured habemed, kuid nende piiramise stiil võib olla erinev, vuntsid on keelatud. Evangeelse kirikuga ühinenud mehed ajavad habeme maha. Vana Korra Amishi tüdrukutel on alguses kleidi peal pihik, mis kindlas vanuses vahetatakse põlle vastu, see on tähtis ülemineku näitaja.

Amishite perekond

Laiendatud pered on väga suured ja tihedad, lähisugulasi võib olla sadakond. Kui sul on 8 õde-venda, su mehel on 7 õde-venda, teil on 8 last, su 5 täiskasvanud õel-vennal on 5-10 last, su mehe 4 täiskasvanud õel-vennal on 6-10 last, su emal on 11 õde-venda, su isal on 8 õde-venda, su mehe isal ja emal on kummalgi 7 õde-venda, lisaks õdede-vendade abikaasad ja nende õed-vennad, siis see teeb kokku kui palju?

Tuumpere perekonnapea on isa, partnerluse aste emaga on pereti väga erinev.

Kogu amishite kasvatuse põhialus on kodus töötav isa – lapsed õpivad jälgides ja elavast eeskujust. Kuna amishitel on keskmiselt 7 last peres (10 pole haruldane), vanematelt edasi anda on ainult üks farm ja maa ostmist suudavad endale lubada vähesed, töötab järjest rohkem isasid kodust väljas, mis seab eluviisi järelkasvu ohtu. Ka emad töötavad järjest enam kodust väljas, kuigi mõlemad eelistavad seda, mida saab kodus teha.  Maa pärib tavaliselt üks noorematest lastest, sest selle aja peale, kui nooremad üles kasvatatud saavad, on suuremad ammu oma pered loonud.

Ema vastutusel on majapidamine, toiduvarude tegemine, aed, käsitöö, kogu pere rõivad, laste kasvatus. Kui lapsed koolis ei käi, siis ka koduõpe. Kodus töötav isa osaleb ema töödes, näiteks aias, ja ema osaleb isa töödes, näiteks ehituses.

Lapsi nähakse kui Jumala kingitust. Pereplaneerimist üldiselt ei toimu, kuigi mõned naised salaja kasutavad loomulikku pereplaneerimist, mida õpetatakse kohalikes katoliku haiglates. Ühes vaadatud filmis („Amish: A Secret Life“) küsiti vanemate käest, kui palju lapsi nad tahaks. Sel hetkel oli neil 4 last ja viies tulemas. Mees arvas, et võtab kõik vastu, mis Jumal saadab, aga praegusest rohkem tahta küll ei julge, sest rohkemale ehk ei jõuaks 1:1 tähelepanu jagada. Naine naeratas malbelt ja teatas, et on alati arvanud, et 10 oleks ideaalne, kuid selle saavutamiseks oleks vaja mitu komplekti mitmikuid, sest ta on juba 32 ja siiani ainult 4 saanud.

Amishite kogukonnas kõik hellitavad väikseid lapsi, väikelapse probleemid viitavad tähelepanu, mitte karistuse vajadusele. Isa osaleb aktiivselt laste kasvatuses. Eelkõige on isa ülesanne laste usuline õpetus (koolis usuõpetust ei ole) ja ema ülesanne hingeline kasvatus, kuid kui vaadata amishite pilte netis, võib arvestada, et kui pildil on väike laps, siis enamasti on see laps isa süles või käe kõrval. Filmis „Amish: A Secret Life“ rääkis kodust väljas töötav isa, et varem ta töötas kaua, kuid nüüd enam ei suuda. Kui lapsed tulevad koolist, siis läheb tema ka koju. Ta ütles, et kunagi, kui ta on 80-aastane, tuleb tal küsida oma tütrelt, kas too on nõus hakkama tema hooldajaks. Ta arvab, et kui temal on praegu aega tütre jaoks, siis on tütrel tulevikus aega tema jaoks.

Perehooldus

Vana Korra Amishitel ei ole lasteaedu, vanadekodusid, hooldekodusid ega muud sarnast. Nad on pikkade valitsusega läbirääkimiste tulemusel vabastatud sotsiaalmaksust, kuna hooldavad ise oma vanu ja haigeid ja puuetega lapsi. Muid makse nad maksavad nagu kõik teisedki, sh koolide ülalpidamiseks kaks korda – riiklikult ja oma erakoolidele. Arstiabi nad siiski ei väldi, vaid vajadusel kasutavad kõike, mida võimalik. Sellisel juhul maksab kulud kogukond ühiselt. Ootamatuteks kuludeks on neil kogukonna kassa, kuhu kõik maksavad ja mida kasutatakse, kui keegi vajab arstiabi. Näiteks on nad muretsenud oma liikmele kogukonna kulul eriravi Mehhikost. Arstiabi vajavat inimest on lubatud ka lennukiga transportida. Amishid eelistavad siiski haigusi ennetada tervisliku eluviisi, isekasvatatud toidu, tugeva töö ja lihtsate suhetega ning raviks kasutada alternatiivmeditsiini, nt homeopaatiat ja kiropraktikat. Amishitel on teatud haigusi vähem kui tavaühiskonnas ja teisi jälle rohkem. Lihtne eluviis ennetab paljugi, samas suletud kogukonnas elamine ja kohati sugulastega abiellumine on välja toonud spetsiifilisi geneetilisi haigusi. Lastele abikaasade leidmiseks väljaspool kogukonda on kolitud terve kogukonnaga kaugele mujale.

Erivajadustega laste eriõpetuse eest hoolitsevad nad ise, võimalusel ja vajadusel kasutavad kohalike koolide pakutavaid programme.

Vanaks jäänud ja talupidamise lastele üle andnud vanavanemad elavad ühe lapse pere maja külge või õuele ehitatud lisamajakeses, mida nimetatakse grossdaadi haus. Põlvkondade lisandudes kasvavad majadele järjest uued juurdeehitused. Samas, kuna lapsi on peres palju ja vanavanemad elavad siiski ainult ühe lapse pere juures, ei ole enamuses amishite majapidamistes mitut põlvkonda koos. Lapselapsed käivad vanavanemate eest peale kooli hoolitsemas.

Kasvatust mõjutavad põhimõtted ja haridus

Amishite kasvatust mõjutavad aluspõhimõtted on :

*Vägivallatus – amishid võtavad väga tõsiselt käsku, kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra teine põsk. Nad ei kaitse ennast kohtus.

*Hoolimine, aeg suheteks, suhtlemine – Amishid hoolitsevad aktiivselt nii oma kogukonnaliikmete kui ka kogukonnaväliste naabrite eest. Kui keegi näeb närb või üksik välja, siis minnakse talle külla või saadetakse laps peale kooli seltsi pakkuma. Kui kellelgi juhtub õnnetus, siis minnakse võhivõõraste juurde ilma ette teatamata (Vana Korra Amishite juures kasutatakse telefoni väga vähe ja netti üldse mitte) toetust pakkuma ja kui see keegi on amish, kelle juurde vahel tulevad õnnetuse korral ka võõrad mitte-amishid, siis see jätab oma tegemised pooleli ja jutustab külalistega.

Kui amishi või mennoniidi kogukonnas kellelgi küün maha põleb, siis kogunevad teised spontaanselt ja ehitavad selle mõne päevaga jälle üles. Esimesel päeval tulevad ainult palgatud töötajad, sh ehitusjuht, teisel päeval kogunevad kutsumata abilised ja ehitusjuht delegeerib juhtimise sellele, kes ilmutab liidri omadusi. Netis leiab pilte (barn raising), kus mitukümmend meest on korraga suure küüni katusel ehitamas ja teist sama palju hoone ümber siblimas. Amishid ja mennoniidid käivad vastastikku üksteise talgutel.

Suhtlemine toimub silmast silma, alati on aega kuulata ja suhelda.

Silmast-silma tihe suhtlemine on nende jaoks eluliselt vajalik. Mööduda tuttava majast ilma sisse astumata ja teretamata tundub väga ebaloomulik ja ebaviisakas, kui ka kohtumist pole kokku lepitud ja ollakse teel mujale. See on nagu läheks tuttavast inimesest otse mööda ilma tere ütlemata. Üksi, ilma oma kogukonnata, ei saa nad suuremas ühiskonnas hakkama. Amishid on välja kaubelnud omale õiguse sõjaväe alternatiivteenistust teha oma kogukonnas. Kui nad veel kõigile ühtemoodi määratud alternatiivteenistust tegema pidid ja sealjuures üksi elasid, tekkis neil depressioon.

Aasta oodatuimad ajad on seltskondlikud sündmused, sh pulmad novembris (november on pulmakuu, muul ajal pole aega), külaskäigud pühapäeviti (üle nädala on teenistus, mille järel pikk ühissöömine ja üle nädala lihtsalt külas käimine), kord kuus toimuvad õdede päevad, mil kõik õed tulevad ühele õele külla ja teevad koos midagi vajalikku.

Raskeim karistus amishite seas on rituaalne sotsiaalne vältimine, st kõik kogukonna liikmed, ka oma pere, väldivad inimest teatud olukordades, näiteks ei sööda temaga sama laua taga. Vältimist rakendatakse ainult ristitutele, kes lahkuvad usust või eksivad mingite reeglite vastu. Amishid leiavad, et ei ole mõtet karistada kedagi selle eest, et ta ei ole selline inimene, kes ta pole kunagi lubanud olla. Ristitakse ehk amishiks hakatakse tavaliselt enne abiellumist. Ristimisele eelneb Rumspringa, millest tuleb juttu allpool. Kuna ristimata isikutele on lubatud rohkem ja sotsiaalset vältimist talle ei rakendata, on põhimõtteliselt võimalik ristimist terve elu edasi lükata, elada oma soovi kohaselt tavaühiskonnas ja pere hoiab temaga ikka sidet, sest alati jääb võimalus, et ta tuleb tagasi. Kuid, kui inimene laseb ennast ristida ja siis otsustab mingit reeglit mitte täita või liituda teistsuguste reeglitega kogukonnaga, siis normi järgi ei tohiks tema lähedased temaga suhelda enne kui ta kahetseb ja tagasi tuleb. Siiski leidub neid, kes vältimise reeglit ei järgi rohkem või vähem avalikult. Vältimine ei ole ettenähtud täieliku suhte katkestamisena, vaid puudutab konkreetseid olukordi, milles on keeruline orienteeruda. Näiteks võib välditav isik valmistada oma haigele isale toitu, kuid ei või seda talle ise sööta. Pereliige võib sõita välditava inimese isiklikus autos, kuid välditav isik ise ei või seda autot juhtida jms. Vältimise tähendusest saadakse aru erinevalt. Filmis, kus näidati amishite hulgast lahkujaid („Trouble In Amish Paradise“ või “Leaving Amish Paradise“), väideti, et  vältimisega ütlevad teised, et annavad eksinu nüüd saatana valdusse. Kuid muudes allikates öeldakse, et rituaalse vältimisega näidatakse oma soovi suhteid jätkata, kui inimene tagasi tuleb. Valdav enamus välditavaid kahetseb ja läheb tagasi oma grupi reeglite juurde.

*Lihtsus riietuses ja eluviisis (plain people) – Amishite esimene juht Jakob Ammann oli kolmandat põlve rätsep. Tema oli täheldanud, et riietel on inimesele väga suur psühholoogiline mõju ja riiete järgi saab juba kaugelt öelda, kes on kes.  Ta leidis, et riided peavad soodustama alandlikkust, mitte uhkust, ning selgelt väljendama maailmast eraldi seismist. Riided on tänaseni amishitele väga oluline identiteedi osa. Kõik amishid ei ole nö plain people ja plain people on mõiste, mis katab ka osa mennoniite ja vendi (brethren), viimaseid kõige väiksemas ulatuses.

Ka eluviis peab amishitel selgelt väljendama maailmast eraldi seismist.

*Looduslähedus – amishid on traditsiooniliselt elanud maal ja tegelenud põllumajanduse, loomapidamise ja käsitööga. Tänapäeval elavad nad ka linnas. Koos looduses, põllul ja loomadega töötamine on pere koospüsimise alus. Nö vaba aega veedavad nad kõige meelsamini perega looduses matkates või piknikku pidades.

*Jumalakartlikkus – amishid järgivad Piiblit, eriti Uut Testamenti sõnasõnaliselt. Laiemas maailmas on nad lisaks oma eluviisi omapäradele viimastel aastatel huvi äratanud eelkõige oma ühiskonna jaoks ebanormaalse andestamisvõimega. 2006. aastal tungis ühte Pennsylvania amishite erakooli kohalik mitte-amish mees ja tulistas 10 last, sh viis said surma ja ülejäänud vigastada. Seejärel lasi mees ennast maha. Pered, kelle lapsed seal surma või vigastada said, andestasid tapjale peaaegu kohe ning pakkusid tuge tema naisele. Amishid olid peaaegu ainsad, kes jõudsid selle mehe matustele. Ühe naise käest küsiti, kuidas ta saab sellist asja andestada ja ta vastas, et kui ta ei andestaks, siis ta ei suudaks homseni elada.  Sellest loost on juba film ka tehtud („Amish Grace“, 2010)

Kogu oma rangete reeglite ja lihtsuse ja eraldumise nõude juures ei ole nad mingid enesenärvutajad. Amishid armastavad hästi süüa ja tundide kaupa koos laulda (muusikalised instrumendid on osades kogukondades keelatud, need võivad hajutada tähelepanu ja tekitada ebasoovitavaid emotsioone).

Amishid ei ela eraldatud maa-aladel ainult omavahel, vaid kõrvuti tavaühiskonna elanikega. Nende hobuvankrid on liikluses segamini autodega ja nende lähim naaber võib olla väga looduskauge tehnokasutaja. On üldlevinud arvanus, et amishi lapsed kasvavad täielikus mullis, kus nad tehnoloogiast ja välismaailmast midagi ei tea kuni Rumspringa ajal kõik korraga kaela sajab ja siis loomulikult tundub kõik hukas. Kuid amishi lapsed näevad kasvades kogu aeg enda ümber teistsuguseid naabreid ja eluviise. Näiteks, kui amishi ema ja laps külastavad tavaühiskonna naabrit ja laps küsib verandal elektrivalgusti kohta, mis see on, ema vastab, see teeb valgust, laps küsib, miks meie seda ei kasuta, ema vastab, see ei ole amish. Lapsed teevad väiksest peale vahet elementidel riietuses ja mujal, mis on amish ja mis on english (kõik mitte-amish on english) ja kui keegi väljastpoolt on õppinud natuke nende murret ja püüab lapsega selle koduses keeles rääkida, siis võib laps küsida emalt näiteks, miks see naine räägib meie keelt, aga jalas on tal english kingad.

Rumspringa ajal saab noor katsetada seda, mida ta on kogu aeg kõrvalt näinud ja kättesaamatult huvitavaks pidanud.

Haridus

Vana Korra Amishite formaalne haridus piirdub 8 klassiga. Uuematel gruppidel on rohkem võimalusi.

Kuni 1950-teni käisid amishi lapsed kohalikes väikestes maakoolides ja nende isad olid vahel nende koolide direktorid. Kuid 1950-tel tehtud hariduspoliitilise muudatuse järel, mis amishitele ei sobinud, tegid nad endale erakoolid.

Kogukonna kooli asju korraldab 3-5 isast koosnev nõukogu, kes palkab õpetaja, valib õppekava ja korraldab finantse. Õpetaja on tavaliselt samuti 8 klassi haridusega noor vallaline naine, kes on õpingutes silma paistnud. Valitakse ta eelkõige väärtuste kooskõla järgi vanematega, ta peab olema usus tugev, sest õpetab läbi eeskuju. Õpetaja ja vanemate vahel on täielik usaldus ja koostöö, vanemad võivad igal ajal kooli tulla, õpetaja suhtleb peredega, kool ja kodu kinnitavad vastastikku üksteise õpetatut.

Vana Korra Amishi koolis õpetatakse lugemist, kirjutamist, arvutamist, ajalugu, natuke geograafiat, saksa keelt. Usuõpetust koolis pole, see on pere ja kiriku ülesanne.

Õpe toimub inglise keeles, kuid kodune keel on Pennsylvania Dutch – ei ole Hollandiga seotud, tuleb kõrgsaksa keelest, millesse on liidetud inglise sõnu asjade kohta, mida nad omal maal ei tundnud.

1-2 klassiruumis on kõigis vanustes lapsed koos 1 õpetaja ja vahel abiõpetajaga. Klassis on 15-35 last, 3-4 last igast vanusest. Õpetaja liigub 15 minuti kaupa klassis erinevate vanusegruppide juures.

1980-tel aastatel nägi Vana Korra Amishi kooli igapäevaelu välja umbes samamoodi nagu sarjas „Väike maja preerias“.

Õpikutena kasutati varem seda, mis tavakoolides vananenuks tunnistati ja ära anti, kuid nüüdseks on vananenud õpikud amishite jaoks juba liig. Osad kirjastused on hakanud pakkuma spetsiaalselt amishitele mõeldud õpikuid.

Lapsed õpivad läbi eeskuju ja läbi tegemise. Õpetaja kasutab lapsi abiõpetajatena, õpetab väheseid kiiremaid õppijaid isiklikult, need õpetavad teisi edasi. Soodustab koostööd ja hoolimist, mitte konkurentsi ja isiklikku säramist. Ei kasuta häbistamist, vaid kaaslaste kaudu julgustamist.

Vana Korra Amishi koolil on ainult üks otstarve – valmistada lapsi ette eluks Vana Korra Amishi kogukonnas. Selles on kool väga edukas.

Samas on uuringute järgi amishi lapsed edukad ka standardiseeritud testides, kus nad saavad üle keskmise tulemusi. Osadele tavaühiskonna õpetajatele ei mahu pähe, kuidas saab ilma pedagoogilise väljaõppeta 8 klassi haridusega õpetaja, kes ei kasuta mingit moodsat tehnoloogiat, lapsi nii hästi õpetada. Teiste meelest just nende omaduste ja kooli ning kodu koostöö pärast saabki.

Samuti on amishid täiskasvanuna väga edukad ettevõtluses. Nad peavad ettevõtteid, mille aastatulu on 5-10 mln dollarit.

Noored

16-aastaselt algab Rumspringa ehk ringi jooksmine. Siis liituvad noored suurema noorte rühmaga ja hakkavad osalema nende ühistegemistes. Ühe aastakäigu noored moodustavad suurema rühma sees omaette soopõhise sõbragrupi, kelle seast leitakse sageli sõbrad kogu eluks. Oma suuremast rühmast leitakse tihti ka abikaasa. Teine levinum viis abikaasa leidmiseks on ühise tuttava pulmas kohtumine.

Ühe suure rühma moodustavad üle mitme kogukonna sadakond noort ja valida saab erinevate rühmade vahel. Vanemad muretsevad, millise rühmaga nende noor liitub, sest väärtushinnangud ja tegevused võivad väga erinevad olla. Osad grupid peavad piknikke ja laulavad koos, teised katsetavad alkoholi, narkootikumide ja autode kihutamisega. Rumspringa ajal pigistatakse silm kinni nii mõnegi asja suhtes, mida muidu ei lubata. Kõige raskem asi, mis võib ebasoovitavaid asju teinud noorega juhtuda, on see, et kui vanemate noomimisest pole kasu olnud, siis tuleb usujuht koju külla ja noomib isiklikult.

16-aastane võib kohtamas käia, kuid sageli oodatakse sellega veel paar aastat. Abiellutakse tavaliselt 19-22-aastaselt. Tüdruku välja kutsumine on alati poisi ülesanne.

Poistel on lubatud Rumspringa ajal kasvõi öö läbi väljas olla, tüdrukute kohta ei jäänud sellist infot silma.

Rumspringa lõpeb usulise valiku tegemisega kas abiellumise eel või hiljemalt 20-te aastate lõpus, kui selleks ajaks abielus ei ole. Abielluda ei saa muidu, kui amishiks hakates.

Kui peale abiellumist noored pihivad abielueelsetest intiimsustest, siis nad arvatakse mõneks nädalaks nooruspõlve eksimuste eest kirikust välja ja seejärel saavad jälle austusväärseteks liikmeteks.

Kui noored töötavad raha eest, annavad nad kogu oma palga vanematele. Osa raha endale hoidmist peetakse esimeseks sammuks eksimise teel, sest see viitab, et noor soovib osta midagi, mis on keelatud. Vanemad annavad vahel noortele raha asjade jaoks, mis ei ole vajalikud, kuid ka mitte keelatud, näiteks iluasjakesteks tüdrukule toa kaunistamiseks. 1987 välja antud raamatus „Amish Country“ kirjutas autor, et abiellumisel saab noor vanematelt kingituseks sisustatud maja. Rohkem ei ole ma sellele viiteid leidnud ja ei tea, kuidas sellega tänapäeval on. Peale abiellumist elavad noored mõned kuud edasi kumbki oma vanemate juures ja kohtuvad ainult nädalavahetustel, kuni nende maja valmis seatakse. Kui maja on elamisvalmis, siis hakkavad ühist majapidamist pidama.

Amishite töövõimalused

Traditsiooniliselt on amishid põllupidajad ning elatavad ennast suuresti oma farmiga. Kuid nad ei ole päris iseseisvad ja vajavad samuti raha. Selleks on kõige eelistatum põllu- ja aiasaaduste müümine ning kodus käsitöö valmistamine ja müümine. Amishitel on farmi lähedal tee ääres müügilauad, kus nad müüvad oma kasvatatut ja tehtut. Pere tegeleb päeval oma asjadega ja hoiab samal ajal kogu aeg silma peal, ega keegi müügilaua juures osta ei soovi.

Hinnatud on nende puutöö, peenmehaanika ja lapitehnika. Mehed valmistavad puitmööblit, linnumaju, parandavad kelli, naised teevad lapitekke ja hoidiseid. Võimalusel on nende käsitööteenused kogukonnasisesed: puidu-, naha-, sepa-, ehitusega seotud tööd kogukonna vajaduste rahuldamiseks. Amishid osalevad aktiivselt tavaühiskonna oksjonitel ja hobustega seotud sündmustel.

Tänapäeval on levinud ka väljaspool kogukonda töötamine, ehitusel, tehastes, restoranides, koduteenused, mennoniitide rajatud vanurite hooldekodud (amishitel endil ei ole hooldekodusid). 8. klassi formaalse haridusega on töövõimalused piiratud. Moodsamatel gruppidel on võimalik ka kõrgharidus ja kaasnevad laiad töövõimalused.

Amishite sotsiaalne kuvand

Nägemusi amishitest on laias laastus kolme tüüpi. Ühe nägemuse äärmuse järgi on amishid igas mõttes täiuslikud, harmoonilised, loodusega kooskõlas elavad, üliinimlikud tegelased, kes ei tee kunagi midagi valesti, ei tülitse kunagi omavahel, kelle seas ei esine kuritegevust ja kelle elu on just selline nagu see oli kunagi ammu nostalgiliselt õnnelikul ajal. Ehk, kui kõik oleks sellised nagu amishid, siis oleks maailm palju parem koht.

Teise nägemuse äärmuse järgi on amishid ohtlik element, kes vihkavad ühiskonda, ohustavad ühiskonnakorraldust ja tahavad panna kõiki teisi ennast halvasti tundma.

Kolmandad näevad vastuolusid selle vahel, mida amishid justkui peaks uskuma ja mida nad tegelikult teevad. Näilised vastuolud lasevad neil paista silmakirjaliku kambana, kuid amishite endi jaoks neis küsimustes vastuolu puudub. Näiteks keeld autot omada on laiemas teadlikkuses levinud uskumusena, et amishitel on keelatud autoga sõita, samas võib neid pidevalt näha autoga sõitmas. Kuid amishite jaoks on auto omamine ja kellegi teise autos sõitmine täiesti erinevad asjad.

Mulle tundub, et vahepealset suhtumist, mille järgi amishid oleks lihtsalt inimesed, esineb üsna harva. Ise nad ei pea ennast ühelegi mainitud kuvandile vastavaks. Neil on kuritegevus olemas, nad teevad sisseoste Walmarti kaubanduskeskustes, osad kasutavad põllupidamisel kemikaale (teised jälle on tuntud maheda toodangu poolest ja parimad tomatid pidid olema amishite kasvatatud) ja neile tundub, et nad ei saa hakkama eriti peale 2006 koolitulistamise juhtumit ühiskonnas levinud ootusega olla igas mõttes täiuslikud, kuid väidetavalt mitte-amishite suhtes nad kohtumõistmist ei jaga (vähemalt oma standardite järgi ei peaks jagama).

Amishite gruppidel on erinevad suunad: eraldumine vs parema ühiskonna loomises osalemine. Traditsioonilised hoiavad omaette, moodsad püüavad ühiskonda mõjutada.

Eeskujuks on nad välismaailma elanikele olnud lihtsa ja iseseisva eluviisi, loodusläheduse ja vägivallatusega.

2006 koolitulistamise järel hakati korraldama rahvusvahelisi konverentse, et vahendada amishite ja muu maailma vahelist suhtlemist. Eriti tunnevad nende vastu huvi jaapanlased, kelle jaoks on kogukonna kooskõla oluline.

***

All on lisamaterjalide loetelu koos kommentaaridega. Nende vahel on veel sisulist teksti.

Kindlasti jäi nüüd pool juttu kirja panemata. Kui küsite, oskan ehk veel teemasid arendada:)

***

Vaatamist

Üldine tutvus amishitega

The Amish: A People of Preservation (1975 ja 2000)

tutvustus

film ise

Sissejuhatus amishite maailma

Plain People (Reasearch Channel)

film ise

Vestlussaade teadlaste ja endiste ning praeguste erinevate anababtistide kogukondade liikmetega, peamiselt amishitest.

Uuendajad

Amish: A Secret Life (BBC, 2012)

film ise

Ühe noore Vana Korra Amishi pere elu. Rikuvad reegleid sellega, et lasevad ennast filmida, et suhtlevad nendega, keda peaks vältima ja et lasid ennast uuesti ristida. Muidu peavad ennast ikka Vana Korra Amishiteks.

Lahkujad

Trouble In Amish Paradise (BBC, 2009)

http://www.youtube.com/watch?v=jp_dWkwwyT4

Leaving Amish Paradise (BBC, 2011)

http://www.youtube.com/watch?v=bnwp5OAaK8I

http://www.troubleinamishparadise.com/ filmis osalenute misjoni koduleht

Mõlemad filmid jälgivad kahte peret, kes esimeses osas väljendavad rahulolematust amishite korraga. Esimese osa lõpuks üks pere lahkub kogukonnast, teine lahkub teises osas. Minu jaoks on need filmid eelkõige näide sellest, mis juhtub sinu sotsiaalse kuvandiga siis, kui sa ise meediaga ei suhtle ja sind esindavad häälekalt inimesed, kellele sa millegipärast närvidele käid. Teiseks annaks neid filme kindlasti kasutada mitmekülgse näitena ajakirjanduseetika rikkumiste analüüsimisel. Saatejuht/peale lugeja oli silmnähtavalt amishite suhtes negatiivselt meelestatud, samas minu meelest ei hoolinud ta ka oma tegelastest. Detailid, mida esitleti kui fakti „kõik amishid teevad nii“, olid otsene vale, kui arvestada kõiki teisi allikaid. Näiteks väideti möödaminnes, et amishitel ei ole lubatud autoga sõita, kui mitmel pool on rõhutatud, et isegi kõige rangemates ja vanamoodsamates kogukondades on amishitel lubatud nii kasutada ühistransporti ja taksot kui sõita regulaarselt kellegi teise autos kui ka häda korral (näiteks arstiabi vajava inimese transportimiseks) kasutada lennukit, mis muidu on üldiselt keelatud. Amishite piirdumist 8 klassi haridusega (tegelikult ainult Vana Korra Amishitel, ülejäänutel on erinevad võimalused, sh kõrgkoolis käimine ja professoriks saamine) esitleti kui midagi, mis on filmis osalenud peredele raskuseks olnud, kuid minu meelest oli peategelasele see 8 klassi ka liiast. Teise pere liikmetele ehk oleks rohkem haridust ja iseseisvat mõtlemist kasuks tulnud.

Peamine erinevus filmides „Amish: A Secret Life“ ja „Trouble In/Leaving Amish Paradise“ osalenud perede juures oli minu jaoks see, et esimesed teadvustasid konkreetselt, mida nad soovivad muuta ja muutsid seda ilma kõike üle parda viskamata, samas kui lahkujate filmide peategelane oli kaotanud igasuguse kontakti amishite kultuuri kui sellisega (Olla amish, see tähendab järgida suurt hulka mõttetuid reegleid), mistõttu ta ise arvas, et viib läbi usulist vabanemist ja teine pere ei saanud ilmselt isegi aru, mis neid esimesele perele järgnemisega tabas, enne, kui oli liiga hilja. Kui mõelda sellest vaatenurgast, et milliste inimeste kõrval on võimalik rahumeelselt elada, siis esimese filmi pere kõrval on võimalik hästi elada, traditsioonilise amishi kogukonna kõrval on võimalik hästi ja sõbralikult elada, kuid lahkujate filmi eestvedaja pere meespoole läheduses mina ilmselt ei suudaks pikalt elada. Leaving Amish Paradise filmi alguses oli koht, kus pealelugeja ütles, et just sellise tegevuse pärast ta amishite hulgast välja visati ja ma saan täitsa aru, miks sellised välja visatakse.

Minu suhtumine amishitesse on ilmselt idealiseeritud kuna nende maailm on minu jaoks kauge ja eksootiline ja kuna materjalid, mida suuremas osas nende kohta leidsin, kajastavad neid ümbritsevate tavaühiskonna inimeste idealiseeritud nägemust neist. Moodsamad amishid, kes tavaühiskonda rohkem sulanduvad, ei tundu ilmselt nii huvitavad ja seepärast on nende kohta palju vähem materjali. Kuigi ma saan aru, et maailm muutub pidevalt ja inimesed ja kultuurid muutuvad ja usun, et põhimõtteliselt ei ole võimalik väljastpoolt hävitada midagi, mis ei ole juba mingil määral katki, tahaks mina kui kauge kõrvaltvaataja panna amishitele nähtamatu kupli ümber ja määrata evangeelsetele kristlastele amishitele lähenemise keelu, et nad saaks elada oma mulli sees nii kaua kui tahavad. Minu meelest on küsimus vaatenurgas, kas nähes maal vana maja, mille elanikud on õnnelikud ja mis enamuses toimib hästi, kuid millel on paar kahjustatud palki, tuleks need palgid vahetada ja ülejäänut hooldada, või tuleks kogu maja maha lõhkuda ja ehitada asemele metallist ja klaasist torn. Mina eelistan esimest ja leian, et kui kusagil tülitsetakse selle pärast, milline on ainus õige viis trakse pükste külge kinnitada, siis tuleks tegeleda traksiküsimusega, mitte lõhkuda kõike, mis neid inimesi ümbritseb. Aga nagu ühes üldtutvustavas filmis öeldi, kui keegi tahab õigust autot omada, siis see on piisav põhjus usku ja kultuuri vahetada ja väita, et tegelikult tahetigi viimaseid.

Briti noored amishite keskkonnas

Living with the amish (2011, sari)

Sellest olen näinud ainult lühijuppe, mis youtube`s on. Täispikki millegi pärast mul ei näita.

Filmid

Amish Grace (2010)

Pennsylvania koolitulistamise järellugu. Seda ma ei ole ise veel vaadanud. Kogun alles julgust.

For Richer or Poorer (1997)

Kommertslik, kuid armas film maksuameti eest põgenevast rikkast kibestunud paarist, kes teesklevad amishite kaugelt ja väga liberaalsest kogukonnast saabunud sugulasi. Amishite eluviisi kujutamises on ebakõlasid, nt on neil muusikud, tegelikult on muusikariistad Vana Korra Amishitel keelatud. Ja seda sorti värvirevolutsioon rõivastes ei läheks neil päris kindlasti läbi, kui nad ka peaks rohkem värve tahtma.

***

Lugemist

Seitz, Ruth Hoover (1987) “Amish Country”

Ilus suur pildiraamat amishite elust, kommentaaride ja amishite endi seletustega

Suzuki, Nanami (2012) “The Anababtist Idea and the Way of Practicing Care. Reconsidering the Meaning of Life in the 21st Century”. Senri Ethnological Studies 79.

Pennsylvania koolitulistamisele järgnenud konverentsi materjalid, peamiselt amishite perehooldussüsteemist, kuid põhjalik ülevaade ka kõigest muust amishite ja üldisemalt anababtistidega seonduvast. Kohati on raske vahet teha, kus on juttu amishitest, kus mennoniitidest.

The Young Center for Anababtist and Pietist Studies: Amish Studies

http://www2.etown.edu/amishstudies/Index.asp

Väiksed tutvustused erinevates amishite eluviisi aspektides

Michele Hornish „The Amish Approach to Education“

http://web.missouri.edu/~hartmanj/rs150/papers/hornish.html

Amishite hariduskorraldusest

http://amishreligiousfreedom.org/mackaye.htm

Artikkel kohtuotsusest, millega lubati amishitel piirduda 8 klassi kooliharidusega

Exploring Amish Country

http://www.exploring-amish-country.com/

Selle lehe autor on kohati amishite suhtes halvustava suhtumisega ja kõik tõlgendused ei ole ilmselt adekvaatsed, kuid seal on hea ülevaade pisiasjadest ja mõned tabavad võrdlused. Näiteks võrdleb Rumspringa perioodi vaktsineerimisega, mille puhul näiliselt täielik vabadus teismeeas välismaailmaga tutvumiseks peaks pikas plaanis noori kaitsma välismaailmaga liitumise eest.

Korduma Kippuvad Küsimused

Palju küsimusi ja lühivastuseid
Advertisements

One thought on “Amishid 2 osa

  1. Suur aitäh, väga huvitav lugemine! Sattusin teemat guugeldades juhuslikult siia- ja rõõm suur! Hakkan nüüd viidatud filme vaatama!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s