Esileht » Koduloomine » Eluviis » Gluteenist ja gluteenivabast elust

Gluteenist ja gluteenivabast elust

1. detsembril ahju küttes sattus mulle kätte artikkel tsöliaakiast. Oli nii huvitav, et ahju see ei jõudnud, panin hoopis kõrvale. Ahjukütmine on väga hariv tegevus:)  Hiljem otsisin infot netist juurde.

Minu ema on juba mitu aastat vahelduva eduga gluteenivaba dieeti pidanud, kuna on kogemuslikult leidnud, et gluteeni söömine mõjub tema organismile halvasti ja mitte söömine hästi. Minu jaoks olid siiani tsöliaakia ja gluteenitalumatus kaks eraldi nähtust. Arvasin, et esimene on raske haigus ja teine omapära, millega arvestamine teeb elu lihtsamaks. Samuti arvasin, et tsöliaakia olemasolust saadakse teada juba varases lapsepõlves ja märkamata ei saa see ilma kiirete raskete tagajärgedeta kuidagi jääda.  Selgus, et tegelikult tsöliaakia ongi lihtsalt gluteenitalumatus väga erinevatel raskusastmetel, võib avalduda igal ajal elus ja sageli ei oska keegi seda kahtlustadagi enne kui tagajärjed järjest kasvavad ja sada muud uuringut tulemusi pole andnud.

Artiklit lugedes leidsin, et mul on päris palju sümptomeid. Netis tuhnides sain teada, et tsöliaakial on üle 300 sümptomi, seega endale sobivate leidmine ei nõua erilist pingutust. Siiski tundus, et minu erinevad justkui seoseta väiksemad ja suuremad probleemid sobisid siin tervikuks. Mõnedele viimase umbes 17 a jooksul esinenud ja periooditi süvenenud muredele konkreetse sildi leidmine ja teadmine, et üksnes gluteenist loobumine võib asja parandada, oli suur kergendus ja rõõm.

Lühidalt kokku võttes on tsöliaakia toimemehhanism väga lihtne ja teadlikult lähenedes ei ole see üldse nii kole asi kui varem arvasin.

Gluteeni sisaldavad nisu (sh spelta), rukis, oder, kamut, triticale (nisu ja rukki ristand) ning eelnevatega või nendega kokku puutunud masinatega kohtunud kaer.  Võimalik, et kaer ise sisaldab samuti gluteeni, selle üle vaieldakse. Kindlasti sisaldab gluteeni kõik tavakaubanduses olev kaer. Vahel (nt Prismas) müüakse kaerajahu, millel on silt gluten-free, see on väidetavalt kasvatatud ja töödeldud ilma gluteeniga kokku puutumata. Olen kuulnud ka maisi ja hirsi gluteenisisaldusest, kuid ise selle kohta infot pole otsinud (mulle niikuinii ei meeldi need ja mais on enamasti gmo) ja ametlikel tsöliaakia lehtedel on nad gluteenivabade nimekirjas.

Gluteenitalumatusega inimeste jaoks toimib gluteen organismis mürgina, mis hävitab peensoolt. Kahjustatud peensooles ei imendu organismile vajalikud ained, mis omakorda viib laia valiku terviseprobleemideni. Ligikaudu 50%-l gluteenitalumatusega inimestest kujuneb välja ka piimatoodete talumatus. Mida kauem gluteenitalumatusega inimene gluteeni tarbimist jätkab, seda raskemalt ta ennast kahjustab ja lõpuks võib see viia kasvajani. Gluteenitalumatusega on seostatud ka skisofreeniat. Tsöliaakia võib olla suure hulga erinevate näiliselt põhjuseta sümptomite taga, sh erinevad aneemiad (raua-, foolhappe-, B12-) kõhnumine, seedeprobleemid, paistes jalad ja/või käed, väsimus, energiavaegus, hambaemaili kahjustused (sinakas toon, hammaste murdumine), menstruatsioonihäired, kõhuvalud, gaasid, suuhaavandid, kilpnäärmeprobleemid, osteopeenia, osteoporoos, ebanormaalsed verejooksud, viljatus, raseduse katkemine…

Üks raske lugu on siin ja üks vähem ekstreemne siin. Samas võib tsöliaakia kulgeda ilma nähtavate sümptomiteta.

Gluteenitalumatus on geneetilise taustaga ja esineb sagedamini naistel. Avaldumist soodustab beebile liiga vara (enne 6. elukuud) või korraga palju gluteeni sisaldavate toitude andmine ja avaldumise eest kaitseb pikk rinnaga toitmine.

Hea uudis on, et kui inimene lõpetab täielikult gluteeni, ja vajadusel piimatoodete, tarbimise, siis tema peensool taastub ja sümptomid hakkavad mõne kuu, vahel isegi juba mõne nädala jooksul taanduma. Gluteeni vältida on vaja terve elu, sest uuesti tarbima hakates mõjub see endiselt mürgina ja peensool kahjustub jälle. Blogidest olen lugenud, et peale loobumist uuesti gluteeni tarbimise valest otsusest annab keha juba praktiliselt hetke pärast märku, selgemini kui varem.

Ametlikult diagnoositakse tsöliaakiat peensoolest sondiga tükikese võtmisega. Enne sondi tehakse vereproov, mis võib näidata tsöliaakiat, kuid diagnoosimiseks sellele ei toetuta, kuna gluteenist loobumine olevat eriti raske tagajärg diagnoosile. Kuna peensool taastub pärast gluteenist loobumist kiiresti, tuleks kas enne diagnoosi mitte gluteenist loobuda või juba loobunud inimestel 2-6 nädalat enne vereproovi ja sondi iga päev gluteeni tarbida, et peensool uuesti kahjustuks. Mis minu jaoks kõlab väga absurdselt. Mulle tundub, et kui inimene on kogenud, et gluteen teda kahjustab ja ilma gluteenita tervis paraneb, on palju lihtsam eluks ajaks gluteenist loobuda kui uuesti ennast sihilikult mürgitada ja oodata, kas sond näitab, et ikka tõesti gluteen on paha või gluteen ei ole paha, kuigi kogemus juba näitas, et on küll. Viimasel juhul öeldakse, et tsöliaakiat ei ole, on kerge gluteenitalumatus, mis ikkagi tähendab, et gluteeni ei või tarbida, kui ei taha sümptomite jätkumist ja tugevnemist.

Ravi seisnebki ainult gluteenist täielikult ja eluaegselt loobumises. Mingit sellist rohtu, mis paneks gluteenitalumatusega inimese gluteeni taluma, ei ole, kuigi selle loomise kallal töötatakse.

Gluteenist loobumise raskus ehk see, kas inimese jaoks on pigem lihtsam kogemusele tuginedes oma toiduvalikut muuta või jätkuvalt gluteeni tarbides ranget diagnoosi oodata ja loota peatset tableti saabumist, sõltub sellest, kui sõltuv on senine menüü olnud gluteenipõhistest toitudest ja eelkõige poest ostetavatest valmistoitudest, kuhu on gluteeni susatud kõigisse mõeldavatesse ja uskumatutesse kohtadesse.

Väga rangelt võttes on gluteen (kleepaine) miski, mida võib otseses mõttes saada ukselingi, jagatud nõude või külmkapi kaudu, gluteeni sisaldavat shampooni kasutades ja enne toidu puutumist mitte käsi pestes jne. Põhjalikult gluteenivaba eluviisi ettevõtmiseks on vaja sisuliselt kogu köök välja vahetada ning kindlustada, et ükski gluteeni sisaldav toiduaine ei satu gluteenitalumatusega inimese nõudele, lõikelauale jne. Nii põhjalikku lähenemisse pidid osad arstid naeruvääristavalt suhtuma, kuigi loogiliselt mõeldes on võimalik nii omale gluteeni sisse süüa. Samas gluteenivaba toitumine tähendab, et väga pisike kogus gluteeni päevas on ohutu tarbida.  Pakenditel on lubatud kasutada märget gluteenivaba kohtades, mis erineval määral ületavad selle ohutu koguse, seega teadmatult võib inimene ka neid ostes ikkagi gluteeni tarbida. Mina ei kavatse asja nii radikaalselt ette võtta. Alates 2. detsembrist ma ei ole teadlikult gluteeni söönud, kuid ristreostust nõudega on kindlasti olnud. Kavatsen vähemalt detsembrikuu jätkata ja panen kirja, mida sõin ja kuidas sümptomite taandumisega on. Kui on näha, et paranevad, siis jätkan rõõmsalt edasi:)

Kõige kindlam on valmistada süüa looduslikult gluteenivabadest algainetest: kõik puu- ja köögiviljad, kaunviljad, tatar, riis, quinoa, amarant, loomsed ained (gluteenitalumatusega võib kaasneda piimatoodete talumatus) ning mitte osta neid töödeldud kujul, kuhu võib olla lisatud gluteeni arusaamatutel ja rahalistel põhjustel. Poes pakutavad gluteenivabad saiatooted ei ole eriti maitsvad, palju parem on ise teha näiteks Eestimaisest tatrajahust hõrgutisi. Veab muidugi neil, kellele tatar ja riis niikuinii meeldivad, sh mul. Mina olen tatrajahu ostnud http://taluveski.bca.ee/

Väga põhjalik teejuht gluteenivaba elu juurde on siin.

Netis leidub rõõmustavalt palju gluteenivaba toidu blogisid, mida peavad elurõõmsad inimesed, kes pakuvad oma retsepte hoiatusega, et nende kasutamine ei võimalda peol ohata ja kurta gluteenivaba elu raskuse üle, sest kõik armuvad nende kaasatoodud toitudesse. Õnneks on blogide seas ka selliseid, kus lisaks gluteenivabadusele väärtustatakse taimetoitlust ja sojavabadust:) Põhimõtteliselt on iga tavaline retsept natukese loomingulise mõtlemisega gluteenivabaks muudetav, kuid inspiratsiooni teiste tegemistest on ikka tore saada.

Huvilistele pikemalt lugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Celiac_disease

Minu jaoks tundub praegu kõige keerulisem külas käimine, eriti kohtades, kus ei olda harjunud midagi ilma nisu ja rukkita tegema ja kauem kui päevaks.

Kui siin lugejate seas keegi toitub gluteenivabalt, siis jagage nippe ja  retsepte:) 

Advertisements

One thought on “Gluteenist ja gluteenivabast elust

  1. Küsimus Teie väide kohta! – Olen kuulnud ka maisi ja hirsi gluteenisisaldusest, kuid ise selle kohta infot pole otsinud (mulle niikuinii ei meeldi need ja mais on enamasti gmo) ja ametlikel tsöliaakia lehtedel on nad gluteenivabade nimekirjas.

    Miks olete nii kindel, et meil müüdavast maisist tooted on GMO? ELis on ju GMO keelatud: Või äkki tuginete arvamusele, et see keel ei ole kuigi kindel. Sellisel juhul, kuidas võime kindlad olla, et pakendil kiri “gluteenivaba” ka tõepoolest tähendab gluteenivaba?

    Kaer, tatar, riis on tegelikult gluteenivabad, kuid puhastamata masinate tõttu olevad ka nendes gluteen. Kuidas jälle saaks uskuda väidet, et nüüd üks tootja tõepoolest jahvatab kaera puhastatud või eraldi veskis?
    Ja veel, majonees ja kartulikrõpsud (iseenesest neid ei peks sööma) olevat kõik gluteeniga. Täna aga käisin poes (ei ela Eestis) ja vaatasin, et enamus majoneesid ja kartulikrõpsud on gluteenivabad. Kas see võib olla reaalne?

    Ja veel, väidetakse, et arusaamine, et on gluteenitalumatus, tekkib pidades vastavat dieeti kuu kuni aasta, samas gluteeni reaktsioon ja sümptomid tekkivad 2 tunni jooksul pärast gluteeni tarbimist. Sellisel juhul ju on võimalik päevaga kindlaks teha gluteenitalumatust või –taluvust.

    Kuna alustame gluteenivaba dieediga, meie jaoks oleks praktiku tugi väga oluline. Mida arvate eespool küsitust?
    Tervitades
    Arne.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s