Esileht » Koduloomine » Ökoelu » Köögiviljapirukas ja kiirülevaade suve käigust

Köögiviljapirukas ja kiirülevaade suve käigust

Hiljuti külas käies sain väga head vaarikakooki. Võtsin tolle koos viimati kirjutatud rabarberi-sõstrakoogi retseptiga aluseks, tegin köögiviljapiruka. Tulemuseks oli senise elu kõige paremini õnnestunud pirukas:)

Sisse läks sinna:

põhjale:

u. 120 g pehmet võid

veidi suhkrut

3 muna

Veski Mati mitmeviljajahu

peenikest speltajahu

veidi maisitärklist (küpsetuspulbri asemel)

tiba soola

kattesse:

1 suvikõrvits

1 Peipsi sibul

0,5 väikest lillkapsast

õli hautamiseks

soola

3 väikest oksa värsket punet

u. 400 g hapukoort (20%)

sorts kohvi koort (10%)

3 muna

Haki sibul peeneks, kuumuta õliga kuldseks, jäta jahtuma. Lõika suvikõrvits suurteks tükkideks, kuumuta õliga läbipaistvaks, lisa tiba soola, jäta jahtuma. Jaga lillkapsas väikesteks õisikuteks, hauta vähese veega peaaegu pehmeks, lisa tiba soola, jäta jahtuma.

Hõõru või suhkruga kreemiks, sega munad ühekaupa või hulka, lisa jahud, tiba soola, veidi maisitärklist, sega tainaks. Tainas peaks jääma pehme, segatav, mitte vedel ja mitte liiga tihe.

Määri madal ümmargune koogivorm või ahjuplaat võiga.  Suru taigen vormi põhja ja äärtele. Eelküpseta põhja u. 15 minutit 200 C juures, kuldpruuniks. Viimasteks minutiteks võib tõsta kuumuse 225 C-le. Võta põhi ahjust välja ja madalda ahju temperatuur tagasi 200 C-le.

Sega munad ühekaupa hapukoore hulka (või hapukoor lahti vispeldatud munade hulka), lisa sorts kohvi koort ja tiba soola.

Haki pune.

Tõsta eelküpsetatud pirukapõhjale ühtlaselt sibulad, seejärel lillkapsad, pealmiseks kihiks suvikõrvitsad. Puista üle punega, vala peale koorekate.

Küpseta u. 50 minutit 200 C, võta ahjust välja, lase jahtuda, naudi:)

Jahu kogust ma ei oska öelda, sest ise kunagi jahu mõõdu järgi ei pane. Valan otse pakist natukese haaval tunde järgi. Kõik jahud käituvad erinevalt ja sama koguse erineva tootja jahudega võib väga teistsuguse tulemuse saada.

******

Suvi on olnud toimekas. Kohati olen liikunud ühest laagrist otse teise, vahepeal külas ja metsas käinud, igal võimalikul hetkel heegeldanud ja jälle üles harutanud, arvuti taga minimaalselt aega veetnud. Ülevaade minu jaoks siiani ilmselt kõige toredamatest koduõppe suvepäevadest ja muudest käikudest ootab sisse trükkimist, koduraamat uuesti kirjutamist,  kevad-suvel loetud raamatute arvustused ketravad juba kusagil kaugel ajusopis, lugeda ka eriti ei raatsi. Metsas on nii palju mustikaid, et lahkuma hakkamine ja suurtest puhmastest möödumine võtab palju aega. Võrumaal on mustikad küll oluliselt suuremad kui põhja pool, kuid siin sain ka kaasa võetud anumad parmude kiuste täis. Heinamaad on täis naistepuna ja lapikestena leiab punet.  Eile korjasime ära kõik valminud mustsõstrad ja keetsin need moosiks.

Aias kõik mahapandu üles pole tulnud, kuid see, mis tuli, kasvab jõudsalt. Kõige tublimad esinejad on sel aastal siiani suvikõrvitsad. Pastinaak ja herned kosuvad samuti ja lilled on iga hetk avanemas. Suurest hulgast kodustest valgetest ubadest, millel leotasin enne külvamist iduotsad nähtavale, tuli üles ainult kaks taime. Tervest pakist peetidest tuli üles üks pisike taimeke. See koht ei ole küll kunagi peetidele meeldinud ja seemned olid mõni aasta vanad ka.

Aialapi rajanuna on iga vihm ka ise teises Eesti otsas olles mõttekas tundunud ja suvi on minu jaoks igati eeskujulikult käitunud. On olnud päikest ja vihma, palavust ja varju, kõike parasjagu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s