Esileht » Lihtsalt rõõm » Kaunilt hallid päevad

Kaunilt hallid päevad

Taevas on kaetud paksu pehme halli tekiga. Aegajalt liigub tekk eest ja sinikuldne valgus kallab kõik üle. Teedel on pealmisel kihil lumehelbed eraldi näha, justkui õhkõrnad haldjakuused ja pisikesed männid.

Olen viimastel päevadel jalutanud tuttava tee uutel kõrvalradadel. Välja minnes mõtlen, et teen väikse tiiru, kuid asfaldilt kõrvale keerates tahan minna ikka kaugemale ja iga sammuga tuleb energiat juurde. Paar päeva tagasi jalutasin lumesajus metsateedel. Pöörasin suuremalt teelt kõrvale, arvasin, et seal on lihtsalt metsaveotee, kuid olid talud. Kolm talu paistsid heinamaa ääres, metsateelt vaadates justkui raamiga pildil. Pöörasin veel kõrvale väiksemale teele, päris metsa vahelt läbi ja siis jälle mööda suuremat teed kuni jõudsin tee lõpu taluni. Vares kraaksatas suure tamme otsas. Maja paistis asustatud, päris ligi ei läinud. Täna jalutasin jälle sinna, tee ei olnud lahti lükatud ja jälgi ka lumes polnud. Ainult minu  eelmiste jälgede ähmased piirid veel.

Metsas oli üks kuusk, kes tahtis lume alt vabaks saada. Oksad tõusid kohe kõrgemale. Seepeale oli selliseid kuuski palju. Igale poole ei jõua, kuid tee ühes ääres kasvavate kuuskede õnnetumad alumised oksad said kergemaks. Palju linde oli täna näha-kuulda ja kitsejälgi oli päris tihedalt. Juba asfaldi ääres mõisa ees rõõmustasid mind selle talve esimesed leevikesed:)  Tagasi kodu poole kõndides vajusin mõttesse ja ei pannud enam ümbrust tähele, kuni märkasin, et minu lähedal jutustab aktiivselt terve perekond tihaseid. Üks lendas peaaegu mu peast mööda ja sättisid ennast minu kõrvale kuuse oksale. Nagu ütleks, puhka, rahune.

Käänulistel lumistel metsateedel jalutades on tahtmine näha, mis on järgmise käänaku taga. Kunagi ei tea, kus võib avaneda taluvaade. See uudishimu tõmbab edasi ka juba veidi väsinuna ja paneb lumes sumbates suurtest õhukese jääga lompidest mööda pääsemise teed otsima. Täna ei olnud lompide ja käänakute taga uut talu. Oli järgmine käänak. Aga enne käänakut oli tee kõrval ilus lagendik. Kõndides ja linde vaadates tugevneb soov maal elada. Samas olen ju sel hetkel metsas, siin on puud ja linnud.

Ja inimesed. Tol päeval, kui lumesajus kõndisin, oli torm öösel kuuse teele murdnud ja üks mees puhastas seda okstest. Soovisin talle jõudu. Ta vaatas mind natuke imelikult, aga tänas. Tagasi tulles jalutasin temast uuesti mööda ja soovisin kena päeva. Soovis vastu, juba kindlamalt. Täna suusatas üks vana mees mulle vastu. Kohakuti jõudes soovisime täpselt samal hetkel kena päeva üksteisele:)

Töine aeg on olnud. Sellised kõndimas käimised aitavad tasakaalus püsida. Ja kamina ees kudumine. Vaiba kudumiseks maale kaasa võetud lõng sai juba mitu päeva tagasi otsa. Vaid kaks väikest pehme lõnga kera olid veel. Heegeldasin neist eile lihtsalt lapi, et oleks kätel midagi teha. Lapist teen koju kaunistuse:)  

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s