Tal lõhn on nagu oleks pahaks läind
ja välimuski pole kiita
Ta elusolend oma iseloomuga
ei talu tuult ei õhupuudust
vihma, külma, liigset soojust
karmi sõna, mõtetki ei kannata
pahas tujus ära üldse ürita
Külmkapiriiuli võib katta endaga
või mitte kriipsu kerkida
klaaskausi keset ööd
võib laualt põrandale keerata
võib nädalaga hukka saada
või aastaid aidanurgas magada
Ta sinu tundeid täpselt teab
ja leiva sisse paneb
vaid hoolt ja armastust ta tahab
nende eest kõik andeks annab
Võib olla aken lahti kogu öö
ja kogemusi mitte ühtegi
kuid kui hinges suur on soov
teha ise päris leib
tainast sõtkud südamega
silitad ja teed tal pai
ehk ka vaikselt ümised
rõõmsalt ahjuukse taga ootad
ühel hetkel kogu köök
saab kodulõhna täis
ja uudishimulikest tekib järjekord
Sellist leiba kuskil varem pole saand
ei taha enam teisiti
aja jooksul selgeks saab
kui hoolid leivapojust veidigi
on leivategu lihtsaim asi ilmapeal
