Karge soojus

on viimastel päevadel väljas. Kohati näeb pilvede vahelt sinist taevast, täna langes üksikuid lumehelbeid. Sõpruse puiesteel on üks koht, kust õhtul mööda minnes jään alati seisma ja imetlema puude kulda laternavalguses. Lumeootus.
Käisin täna maalt asju toomas. Päris hästi läks hääletamine. Esimese autoga sain Võru teise otsa. Oleks saanud Rõugesse ja korraks mõtlesin, et äkki… aga esialgne eesmärk jäi siiski peale. Ehk ei lähegi nii väga kaua jälle häälega matkamiseni 🙂
Vastseliina juurest edasi kõndides jäin korraks seisma. Täielik vaikus. Mitte ühtegi müraraasu. Teine kord peatudes sulandusid vaikusse mõned linnuhääled. Kõrval kutsuv mets ja värvilised lagendikud. Kiiresti kõndides ja keskendudes sellele, et saaks kähku maal ära käidud, ei pane tähele. Aga ega muidu talutaval ajal kohale ei jõuaks ka.